Suveseiklused

Ma olen seda postitust juba korra kirjutanud. Aga täpselt pärast seda juhtus Veebimajutusel mingi pang nii, et terve päeva jagu muudatusi läks lihtsalt kaduma. Pidin ma valima just selle ühe päeva, millal blogimine kätte võtta! 😀 No ikka juhtub. Mis mind ärritas oli, et Veebimajutus ei kommunikeerinud ise üldse, et midagi juhtunud oleks. Nii tekkis mul paar päeva hiljem mustandit otsides kahtlus, kas ma nägin blogimist unes? Vist ikka mitte – sorteeritud pildid olid kustutatud (nagu ma alati teen) ja Marko kinnitas, et ta nägi mind kirjutamas. Lõpuks leidsin Facebookis internetiturunduse grupist postituse, kus inimesed juhtunu üle arutasid. Tegelikult läks mul hästi, sest ma teen hobiblogi iseendale. Osadel läksid kommentaaride põhjal e-poe tellimused kaduma. Aga ok. Rant over. Teine katse. Seekord siis paarist suvetripist ning muidu toredamatest ettevõtmistest.

Saaremaa Sulamägidega

Juuli lõpus käisime Marko perega Saaremaal. Meie õnnetuseks juhtus täpselt päev enne minekut Virtsu praamiavarii. See tähendas, et neljapäeva õhtul ei huvitanud meie ammu ette ostetud piletid enam kedagi. Selle asemel saime umbes 3,5h paarikilomeetrises praamijärjekorras veeta. Üldiselt läks aeg üllatavalt kiiresti – ma lõpetasin veel tööpäeva, teised jalutasid ringi ja käisid poes, vahepeal sai veidi snäkkida ja niisama juttu puhuda.

Täpselt enne lõppu sai minu üks suurimaid hirme peaaegu teoks (praamilt ja praamile maha jäämine). Nimelt ma jäin üksi autosse hetkeks kui järjekord järsku mega kiiresti liikuma hakkas! Enne kui ma arugi sain oli minu kord sadama väravast läbi sõita. ja äkki isegi praamile?

Eee.. aga mul on 3 inimest puudu? Ja kus meie piletid on? Ja MIKS Marko oma telefoni maha jättis????

Ma olin peaaegu valmis pärast kolme tundi järjekorrast välja pöörama. Aga õnneks hüppas Marko viimasel hetkel autosse ja me hoidsime ikkagi oma kohta. Praamile me ka veel ei mahtunud nii et mitte keegi ei jäänud lõpuks maha.

Praamiteemad ei olnud isegi meie suurim stressiallikas tegelikult. Sama päeva lõunani, kui esimene sats seltskonnast kohale jõudis, ei olnud me üldse kindlad kas meil majutustki on. Miks?

  • Nädala algusest alates oli Airbnb hosti väga raske kätte saada.
  • Hakates põhjalikumalt varasemaid arvustusti lugema avastasime, et viimasel hetkel tühistamist on varemgi ette tulnud.
  • Lõpuks tulid vabandused, et majja mis broneerisime ei saa minna. Aga on asendusmajad, kus saame ööbida.
  • Siis selgus, et üks asendusmaja vabaneb alles teiseks ööks.
  • Kui kõige lõpuks õnnestus sihtkoha juhised kätte saada, siis need ei olnud ka punkt kaardil vaid stiilis “kollase posti juurest pööra paremale”.

Ega me lõpuks ei olnudki enne kohale jõudmist kindlad, kas meil ikkagi päriselt maja on. Peaaegu 15nele inimesele ei ole suvel just lihtne Saaremaale nädalavahetuseks viimase hetke majutust leida. Õnneks sujus lõpuks kõik ikkagi hästi.

Kodu oli merele väga lähedal. Ühel õhtul jalutasin päikeseloojanguks randa. Kui metsas ämblikuvõrkudest läbi kõndimist mitte arvestada, oli väga ilus ja rahulik.

Saaremaal olime 100% puhkuseturistid. Päeval rändasime mööda saart ringi ning õhtul grillisime ja saunatasime.

Reedel jalutasime Kuressaares, külastasime linnust ning lähedalasuvat laata. Enne koju sõitmist külastasime Sõrve tuletorni.
Laupäeval käisime tuulepargis, viikingite külas, rannas ja Kaali kraatri ääres. Minu lemmikuks ja suurimaks üllatajaks oli viikingiküla, sest seal oli nii palju tegevusi ja mõnus melu.
Reisi lõpetasime pühapäeval Muhu jaanalinnufarmis ja minu saarte absoluutselt lemmikus – Muhuritos.

Väga mõnus tripp oli igal juhul. Tundub, et kahe suvega saime suurematele saartele nüüd tiirud peale tehtud.

Läheks Lätti?

Augustis avastasime üle pika aja, et meil oli järsku tekkinud nädalavahetus ilma plaanideta. Mis mõttes?

Sõitsime niisama reede õhtul peale tööd linnas ringi ja mõtlesime, mis endaga pihta hakata.. kui tuli idee minna Riiga ja IKEAsse. Mõeldud, tehtud! Pakkisime kodust kähku paar asja kaasa, bronnisime hotelli ning hakkasime sõitma. Umbes-täpselt kesköö paiku jõudsime kohale, järgmine päev käisime IKEAs ja rannas ning laupäeva õhtuks jõudsime koju tagasi.

Sõitmiseks oli küll üks halvemaid õhtuid üldse vist. 😀 Enne Pärnut nägime paari vikerkaart. Peale seda kallas nii hullusti, et vahepeal tõmbasime kõrvale, sest ei saanud enam ise ka kus me sõidame. Jõhker torm oli.
IKEA külastus oli tore ajaviide, aga tegelikult taipasime poodi sisenedes, et meil ei ole sealt mitte kui midagi vaja. Ja ega peale lihapallide me sealt midagi ei ostnudki. 😀 Uuel aastal on sinna ehk veits rohkem asja.
Reisi kõige ägedam osa oli hoopis White Dues ranna külastus. Suured lained ja soe vesi – tunne nagu Balil. Ainult neid laineid vaadates olin ma veits kurb, et IKEA kõrval Decathlonis katsutud ja mõõdetud surfilaud ostmata jäi. Samas mõõtmistulemused ütlesid ka, et ega see laud poleks meile autosse kuidagi mahtunud. Tänaseks olen ma leidnud uue viisi kuidas meie autoga surfilauda transportida saab nii et one day it’ll happen.

Kuna Läti lained ja tormituuled tõid surfi juba teemaks, siis kasutasin pühapäeval Tallinnas ka oma korra aastas kaarti, et vedada Marko endaga surfima. Milline mõnna päikeseloojangusurf!

Naeratus kõrvuni! Pole paremat viisi nädalavahetust lõpetada.

Soome surfima ja lõbustusparki

Viimaks trippisime augustis veel Marko, tema õe ja emaga kaheks päevaks Soome. Põhiline eesmärk oli Kristel lõbustusparki viia, minu lisamissioon oli Helsingis surfida.

Pühapäeval läksime varahommikuse laevaga Helsingisse, kus mina sain oma surfi. Siis sõitsime veel niisama ringi, käisime Himosel ja külastasime väikest teeäärset koske. Ööseks sõitsime Tamperre, kus järgmise päeva 100% Särkänniemi lõbustuspargile pühendasime. Õhtul jõudsime viimase laevaga koju tagasi, läbi raputatud ja kutupiilud.

Helsinki surf house oli üliäge – nagu oleks kuskile rannabaari sattunud. Surf ise on veel ägedam kui Malaisiast mäletasin.. ainult siinpool maailma umbes 10x kallim. 😀
Täiega äge kosk, mille tee äärest leidsime. Ilus lopsakas loodus ja veidi seiklust üle libedate kivide ja kändude ronimist.
Väikesed lapsed lõbustuspargis. Ma olen vist vanaks jäänud. Kui raputamine on ok, siis järske kukkumisi ma küll enam ei naudi. Krissu ja Marko käisid rohkematel atraktsioonidel, ma jätsin mõned täie südamerahuga vahele. 😀

Muud toredat

Lõpetuseks veel mõned toredad tripid ja tegevused suvest.

SUP matk Krissu ja Kardoga Aidu karjääris. Päris korralik trenn – umbes 7,5km millest pool oli tugeva vastutuulega. Äge loodus ja kant muidu suppamiseks.
Mu lemmik osa oli kindlasti Aidu karjääris uue ägeda ujumiskoha avastamine. Matka lõpus trotsisime parme ning käisime enne koduteed korra veel seal kastmas.
Ma hakkasin umbes täpselt viis mängu enne finaali jalkale kaasa elama. Ainult, et mul oli raskusi nii hilja ärkvel püsimisega, eriti kui asi lisaajale läks. Selleks, et finaalmängu mitte maha magada tegime sõprade juures jalka- ja grilliõhtu. Külas ju ikka magama ei jää? 😀 Väga tore oli koos kaasa elada.. aga ilmselgelt suur jalkahull ma ei ole. Kui sa praegu küsiksid mult, et kes mängisid või kes võitis, siis ma absoluutselt ei mäleta. Küll aga meenuvad ma tollest õhtust toredad emotsioonid, imeline uus grillbanaani magustoit ning uued alkoholivabad kokteilid. 😀
Suvel saab Põlvas alati aidapidudel käidud. Üks kord meisterdati kõikidele isegi personaalsed kokteiliklaasid. 😀
Mõnna suveõhtu Catu ja Lutsuga Nõval. 🙂
Aasta aega võtsime hoogu aga lõpuks ometi käisime ka Tallinna lahel paadisurfi tegemas. Päris äge! Minu üllatuseks üks lihtsamaid veelauasporte. Wakest ja surfist kindlasti kergem.

Päikest!
Kati

You Might Also Like

Leave a Reply

Back to top