Puhkus! Vähemalt tunne on selline

Viimastel aastatel on minu puhkused suhteliselt sarnase graafikuga olnud. Esimene nädal olen laagris või mõnel suuremal roadtripil ning teine nädal on taastumiseks ja puhkusest puhkamiseks. Seekord läks teisiti. Ametlikult 1,5 nädalat kestnud puhkus oli tiheda graafikuga alusest lõpuni. Sealjuures puhanud tunne tekkis juba pool nädalat varem ning viimaselt tripilt jõudsime alles pühapäeval kell 10 õhtul koju. Päris väsitav kui ma nüüd aus olen. 😀 Aga nii tore oli!

Kui ametlik puhkus hakkas mul jaanipäevast, siis puhkuse vibes sai alguse juba eelneva nädala reedest. Nimelt ärkasime Hannaga hommikul 4-5 paiku, et enne tööpäeva rabas SUP joogat teha. Kella kuueks olime juba Kakerdaja rabas, kus oma SUP laudadega õige järve äärde matkasime ning neid seal siis täis pumpasime. Viimane oli vist füüsiliselt kõige koormavam tegevus sellel hommikul. Ülejäänud suppamine, SUP jooga ning värskendavad hommikusuplused olid lust ja lillepidu. Mõnna algus ühele tööpäevale!

Ülimõnna hommik ja läheks teinekordki veel. Hanna on äge, et ta on alati valmis minuga toredate elamuste tarbeks veidratel aegadel ärkama. Suppama.ee on äge, et sellist vinget üritust korraldab. // Alumistel piltidel mina peapealseisu proovimas. Hiljem sain korra isegi hakkama.. siin piltidel mitte nii väga. Samas selle korraga veel vette ka ei kukkunud nii et totaalne feil äkki ei olnud? Tark tüdruk oleks muidugi maismaal enne proovinud, kas ta veel oskab üldse peapeal seista.

Okei, peab tunnistama, et kuskil pärastlõunal sai minul hommikusupluse värskus otsa ning vähesed unetunnid andsid tunda. Aga vahest harva kannatab ära ja mul oli tegelikult veel pikk päev ja nädalavahetus veel ees. Nimelt saime Markoga endale nädalavahetuseks lapsed. Marko käis neil reedel veel rongiga Tartus järgi.

Marko õe lapsed – Sandra (7) ja Laura (5)

Tuleb välja, et väikestel lastel võib võõras linnas vähese tegevusega istuma jäädes kurbus ja koduigatsus peale tulla. 😀 Selliste võimaluste vähendamiseks oli meie ülesanne nädalavahetus toredate tegevustega täita. Ja no täitsa lõpp kui palju pisikesed tirtsud päeva jooksul teha jaksavad! Nii tiheda graafikuga nädalavahetust pole meil ammu olnud.

Esmalt viisime lapsed kohe reede õhtul Stroomi randa jalutama ja turnima. Tundub, et üks korralik liumägi ja turnimislinnak on parim ravim kõigele. Vähemalt Sandra ja Laura jaoks tundus turnimine lemmiktegevus olevat. Laura võis vabalt säravate silmadega 50+ ringi ühest samas liumäest üles-alla joosta. 😀 On ikka viitsimist!

Skypark ja Teaduskeskus

Laupäeval veetsime esmalt pool päeva Skypargis hüpates ja turnides ning tegime tiiru ka teaduskeskuses. Seejärel suundusime Tivolisse, kus sai nii atraktsioonidel sõita kui erinevaid mängumasinad proovida. Lisaks sai Sandra endale uhke näomaalingu ning Laura samal ajal ühest samast liumäest jälle miljon korda üles-alla joosta. 😀

Marko sai põrkeautodega ja draakoni mägedel sõita.

Kuna lastel jätkus energiat veel kauemakski ning uneajaks oli vara, jalutasime natuke Pirita rannas ning läksime õhtul Männikule ujuma.

Pühapäeval käisime veel Põltsamaa W Pargi batuudilinnakus ning seejärel tagastasime jubinad nende enda koju. Väga tore ja tegus nädalavahetus. Aga no wowsa ja kiitused lapsevanematele, kes kogu aeg pisikesi tegevuses hoiavad ja nendega tegelevad. 😀

Põlvasse jõudmisega sai alguse meie viiepäevane perede ringreis läbi Eesti. Alguse sai see siis Põlvast. Viimased 1,5 päeva enne puhkust töötasime Marko kontorist Tartus, kus ma olen seal juba regulaarne külaline. 😀 Teisipäeval läksime töölt otse Marko kõige noorema õe gümnaasiumi lõpetamisele ning õhtul toimus Põlvas grill ja tähistamine. Okei, grill toimub seal tegelikult tavaliselt peaaegu iga õhtu.. aga seekord oli see veits uhkem. Kuttidel tuli lambist mõte tünnisaun rentida ning vedamisega saimegi pooletunnise etteteatamisega ühe endale aeda. Tore õhtu!

Aktust muidugi vaatama ei lastud, seega istusime Markoga ERMi parklas ja vaatasime otseülekannet.
Pidu!

Jaanipäevaks läksime minu maale Rakvere kanti, kus (üllatus-üllatus) sai veel grilli. Kogu mu pere oli kohal ja see oli tore.

Projekt “Kati aken” ehk sääsevõrk palun või muidu ma suren oma tuppa ära öösel. Hoolimata viimase minuti kommunikatsioonist sai edukalt ja õigetähtaegselt lõpetatud. 🙂

Üle pika aja sai isegi Rakvere vallikraavi avastatud ning reedel enne koju tulekut trippisime Markoga Ida-Virumaal ja otsisime kohta kus ujuda saaks. Originaalplaan Aidu karjääris supelda ei toiminud, sest meile soovitatud supluskohta ei pääsenud ligi. Samuti oli Aidu ääres NIIII PALJU NII SUURI PARME. Täiesti jube. Aga leidsime mingi järve vähemalt kuhu ennast kasta.. mitte et seal nende parmudega oluliselt parem lugu oleks olnud. Aga jahutas. Ja praeguste kuumustega kulub see ära. 🙂

Kuigi ametlikult oli puhkusest puhatud vaid 1 päev, oli selleks hetkeks juba tunne nagu tehtud oleks rohkem kui küll. Terve nädal aga ootas veel ees.

Päikest!
Kati

You Might Also Like

One Comment

  1. Puhkus! Päriselt. - lifeplaneship

    […] puhkuse peretuurilt jõudsime tagasi koju. Nüüd oli siin 4 päeva aega taastuda, et siis laagrisse ja Pärnusse suve […]

Leave a Reply

Back to top
%d bloggers like this: