Puhkus! Päriselt.

Niih, puhkuse peretuurilt jõudsime tagasi koju. Nüüd oli siin 4 päeva aega taastuda, et siis laagrisse ja Pärnusse suve nautima minna.

Tallinna päevad osutusid üllatuslikult tegusamaks kui originaalis plaanis. Jõudsime käia Markoga kohvikutes bookclubimas, Hanna ja Catuga rabas ujumas ning Lutsuga jalutamas ja kohvitamas. Ühe päeva veetsin lihtsalt õe juures pesu pestes, sest ringreisilt naastes avastasime, et meie pesumasin oli streigile läinud. Ilmselgelt veits ebamugaval ajal meie jaoks.

Mukri raba – ujutud siin nüüd nii talvel kui suvel. Väga sopaseks saab ainult. 😀 // PS. Catu õpetas mulle pärast kahte aastat iPhone-i omamist lainurgaga pilte tegema, nii et tõenäoliselt on 75% järgmise poole aasta piltidest moonutatud. 😀
Lisaks raba jalutuskäigule külastasime ka Catu maakodu. See külastus oli nii armas ja nostalgiline, sest väikse pätakana (algklassides äkki?) käisin minagi seal paar korda külas mängimas. 🙂

Pesu pestud ja sõbrannad nähtud, ootas mind ees kahepäevane wakeboardimise laager Põltsamaal. Minu varasem kokkupuude wakeboardimisega piirdus kahe korraga – Filipiinidel, mis oli mega äge ning Põltsamaal mis ei olnud minu päev lihtsalt. Seega alustasin uuesti nullist.

Meie laagri seltskond. Minuga koos oli kolm algajat. Ja siis oli terve hunnik lapsi kes käivad trennis ja on vähemalt minu pilgu läbi eksperdid. 😀

Kahepäevane laager sisaldas 7,5h treeneri pilgu all wakemist, hommikujoogat, majutust Põltsamaal ja häid sööke. Lisaks sisaldas see esimesel päeval ka veepealse batuudilinna külastust aga selle vahetasin ma SUPpamise vastu välja. Just käisin seal jubinatega. 🙂 Õhtul istusime natuke seltskonnaga pubis ka ja mängisime kaarte aga üldiselt olime kõik kutupiilud.

Jee, tegin ringi peaaegu ära ja rooman kalda poole.

Wakemise muljetest – kindlasti meeldis see mulle täna rohkem kui aasta tagasi. Aga nii head kogemust kui Filipiinidel naljalt ei leia. Lisaks oli orgunni poolel väike error, sest algaja rajal jäi meie esmane harjutamine väga lühikeseks. Sinna oli kogemata topelt broneering tehtud. Seega liikusime suht kiiresti ringkaablile, kus ma siis kaks päeva maadlesin, et üks ring ära teha. Ok, tegelikult maadlesin ma terve esimese päeva, et esimesest kurvist üldse edasi saada. Teisel päeval midagi klikkis ning õnnestus isegi paar korda ring ära teha. Või peaaegu ära teha. Teisele ringile ma igal juhul veel ei jõudnud. 😀 Raske on see värk ikka. Aga nii tore ja mõnna vaheldus ning veidi teistmoodi tegevus puhkusesse. Kokkuvõttes jäin rahule ikkagi.

Teisel päeval sõitis Marko bussiga Põltsamaale järgi, et ka wakeda ning minuga hängida.

Kuna laager oli jälle ainult naistekas, siis Markot sinna ei võetud.

Tuli, nägi, vallutas. Kui mina pingutasin 2 päeva, et üks ring ära teha, siis tema tuli ja tegi esimese hoobiga kolm ringi. Arghhh! Samas nagu äge ja hea meel ta pihta aga arghhh. 😀

Ööseks sõitsime Tallinnasse koju magama ning reede hommikul edasi Pärnusse puhkama. Väikese ringreisina käisime Tolkuse rabas veel vihmakeepidega matkamas ja ujumas ning muidu nautisime rahulikku õhtut Pärnu rannas ning kohvikutes.

Kui ma peaksin valima ühe tarkusetera, mis ma Inglise Kolledžist kaasa sain ja elus enim kasutanud olen, siis see oleks kindlasti klassijuhataja poolt eluks ajaks pähe taotud ‘Ei ole halba ilma, on halb riietus”. 😛 Vastab tõele! Hoolimata vihmast olid jalutuskäik ja suplus rabas imelised!
Vahel tasub majutuse broneeringuid otse kodulehelt teha. Eestis pole enamasti usaldusväärsusega probleeme (see ja lihtsus on põhiline põhjus, miks välismaal Bookingut eelistan) ning hinnad on pigem kodulehel paremad kui platvormi vahendusel. Ja seekord premeeriti meid tänutäheks šampaga. Tuba oli praeguste ilmadega küll veits saun aga teiseks õhtuks suutsime selle kardinate ja lahtiste akendega maha jahutada. Pole nagu harjunud, et Eestis peaks hotellis konditsioneeri olemasolu tingimata jälgima.

Laupäeval tulid meile järgi Hanna ja Veiko, kellega Seljametsa karjääris ujumas käisime, Pärnu rannas tsillisime, ujusime ja hängisime ning Villa Wessetis lihtsalt imelist õhtusööki nautisime. Aa, spas käisime ka.

Seljametsa karjäär. Tahtsin siia ujuma minna, sest Instagramist oli meelde jäänud, et seal saab vette hüpata. Kohapeal päris hüppamisplatvormi nähes leidsin, et mulle kõlbab ise ka vette jalutada. 😀 Äkki teinekord olen julgem. Ujumiseks oli muidu 10/10. Mulle ikka meeldib kui vesi kohe sügavaks läheb.
Lisaks Villa Wesseti õhtusöögile ja Pastoraadi kohvile, oli üks mu absoluutselt lemmik toiduelamus Põks tacoautod ranna ääres ning nende liivakünkale puude vahele tehtud lebola. Esiteks ülimalt imeline toit ja teiseks see istumisala oli nii mõnna vibes ja veits kaitses killer päikese eest ka. 😛

Pühapäevaks rohkem kui küll puhatud ja peesitatud, võtsime suuna tagasi Tallinna poole. Või vähemalt nii arvas Hanna. Tegelikuses oli meil tema järgmisel päeval ees ootava sünnipäeva puhul väike üllatus plaanis – grillpidu Vasalemmas Hanna perega. Ma olin täiesti kindel, et niipea kui me Tallinn-Pärnu maanteelt maha pöörame hakkab ta kahtlustama. Aga Marko hämas miskit järve otsimise kohta ning meie kõigi üllatuseks suutsime kuni viimase teeotsani oma sihtkoha plaane mitte paljastada. Hanna oli üllatunud ning me jäime endaga ka rahule. 😀 Grill ja chill oli üli ideaalne lõpp ka puhkusele.

Ma nii jumaldan Hanna pesa Vasalemmas. Kõiksugu kiikede, väliköögi ja dekoratsioonidega on siin nii mõnus keskkond.

Veits oli esmaspäeva hommikul tunne, et mul oleks ühte päeva veel puhkusest puhkamiseks vaja.. aga no samas oli kõik nii tore. Ja juba teist aastat järjest on Eestis nädal peale jaanipäeva superilmad – soovitan seda aega kindlasti puhuseks. Ma tean, sest meil oli ka eelmine aasta sellel ajal puhkus ja Eesti ringreis ning rõõmustasime ka siis oma vedamise üle väga.

Päikest!
Kati

You Might Also Like

Leave a Reply

Back to top