Puhkus! Ehk tere tulemast Norra

Nii äge! Naasime just (kirjutamise hetkel) Markoga 11-päevaselt Norra ringreisilt. Ma teadsin enne ka, et Norra loodus on kaunis aga no ikka suutis see meid nii palju üllatada. Alustame algusest..

Mõte sügise puhkusega vürtsitamisest tekkis septembri keskpaigas. Ma olin juba tükk aega Euroopa roadtripist unistanud ning tundus, et sain lõpuks Marko ka nõusse. Ainult kaardil kahte nädalat Lõuna-Euroopas sisustada proovides tekkis kerge frustratsioon. Kõik meid enim tõmbavad kohad on vähemalt 24h sõidu kaugusel! Äkki see ei olegi hea mõte? Lennukiga ka lennata ei tahtnud: esiteks lihtsalt ei viitsinud, teiseks ei kattuks see minu roadtripi unistusega ning kolmandaks viimaks peaks kohapeal auto rendiga jamama hakkama. Oeh.

Mainisin lõpuks suunurgast, et mul on tegelikult üks Norra surfi laager bookmarkitud. Endalegi üllatuseks (sest Norra surf = külm surf) oli Marko kohe müüdud ning meil plaanid tehtud. Äge!

Tegime endale juba enne reisi paar asjaolu selgeks:

  • piiratud päevavalgus – keskmiselt 8:30-st 16:30-ni. See tähendas, et õhtuti sai oma kodusid nautida. Pimedas ei soovinud me ei matkata ega autoga käänulistel mägiteedel sõita. Viimast ei oleks kõikjal isegi saanud teha, sest mõned teed pandi õhtul kinni.
  • madalhooaeg – eelmine turismihooaeg sai läbi oktoobri keskel ning uus (talvine) hakkab kuskil detsembris. See tähendab, et meie reisi ajal ei toimunud ühtegi tuuri ning ka paljud atraktsioonid oli suletud. Kahju, et seetõttu liustikul kõndimist teha ei saanud – see on mul juba pikka aega bucketlistis. Õnneks teadsime seda ette ning seadsime oma ootused vastavalt. Leidsime, et saame ise avastada ja loodust nautida ning madalhooaeg tähendas, et me olime kõikjal üksi! Päris suur boonus mu meelest.

Plaan oli:

  • minna laupäeva õhtul Paldiskist laevaga Rootsi
  • hommikul maabudes sõita umbes 7h Norra, Hamari linna ööbima
  • järgnevatel päevadel liikuda kuskil lumiste mägede äärest ja vahelt Hoddeviki poole, teepeal matkates ja ilusat loodust nautides
  • Hoddevikis ööbida 3 ööd, surfida ning puhata sõitmisest
  • järelejäänud kolme ööga tagasi Rootsi Kapellskäri poole liikuda, nautides veel nii palju ilusat Norra loodust kui saab.
  • kolmapäeva õhtul Rootsist laevaga koju tulla, et nädala lõpus veel paar päeva reisist endast ka puhata.

Ainuke auk selles ilusas plaanis oli meie gaasiauto. Viimane gaasitankla teekonnal jäi Hamari linna (kus esimese öö veetsime) ning järgmine Oslosse (kus viimase öö olime). Esimest korda jäime oma autoga jänni. Ostes tõesti ei osanud arvata, et meid sinna põhjapoole nii palju tõmbab. Lõuna suunas Euroopas reisides selliseid probleeme ei ole.

Kusjuures elektriautoga oleks Norras väga ilusti hakkama saanud – Tesla oli seal populaarsem kui Škoda Octavia Eestis. Eriti just mägede vahel, kus iga teine auto oli Tesla.

Õnneks saime Marko üli armsatelt töökaaslastega kaheks nädalaks autod vahetatud. Wow, ühe diislipaagiga saab ikka päris palju sõita. 😀 Samas, kuigi ka CNG hind on viimase aastaga kahekordistunud, siis arvestades kütusekulu on gaasiga hetkel ikkagi soodsam sõita. Ja no Norras oli diisli hind üldse kuskil 1,8€ kandis.

Täiega põnev oli teise autoga sõita, sest meil mõlemad olid erinevad lisavarustused. Nimelt oleme muidu harjunud endal autostopiga (kui ma valgusfoori taga jala pidurilt ära võtan, siis mu auto ei liigu kuskile) ja adaptiivse püsikiirushoidjaga (mis tähendab, et maanteel sõidab meie suksu praktiliselt ise). Nii mõtlesime Markoga kohe, et kui peaks mõni avarii juhtuma, siis me vähemalt juba teame ette, miks – sest me sõidame lihtsalt kellelegi tagant sisse. Õnneks ei juhtunud meil ikkagi ühtegi õnnetust. Esimestel päevadel sai aga üksjagu teineteisele meelde tuletatud, et hoia palun pidurit all või ee.. pidurda! 😀 Ja valgusfooride taga jätsime igaks juhuks pikema pikivahe.

Meie reisikaaslane.

Kui ma enne arvasin, et meie Octavial on suur pagasnik (mida tegelikult on ka), siis sellel autol oli see veeeeeeel suurem. Ja meil kulus muidugi kõik ära, sest me pakkisime praktiliselt terve oma elu kaasa. 😀 Kahju, et uus kodu veel valmis pole, nii hea lihtne oleks olnud kõik asjad reisi lõpus otse sinna viia.

Jepp, kohvrit pidi ka filmilikult peale istudes kinni suruma. Lisaks tavalistele asjadele nagu riided, matkavarustused jne võtsime kaasa ka näiteks oma enda teki, padjad, hommikumantlid. Norras on nimelt AirBnbdes tavaline, et voodipesu eest küsitakse lisaraha. Seega leidsime, et kui me autoga juba reisime on meil lihtsam oma asjad kaasa võtta. Ja pigem juba täisvarustuses, et ei peaks iga öö uues kohas voodilinu hakkama tekile ümber ajama. Parim otsus üldse! Oma mõnusa teki-padjaga on ikka igal pool hea.

Kuna auto saime kätte Tartust, siis sõitsime kolmapäeva õhtul peale Roxy omaniku juurde tagastamist sinna ja tegime sealt ka oma kaks viimast tööpäeva enne puhkust.

Tartus sattusime kogemata ägeda valgusfestivali peale.

Reede õhtul tulime koju, laupäeval pakkisime ning samal õhtul läksime ka juba laevale. Kogu see minek oli jälle väga sujuv ja lihtne, nagu aasta alguses Rootsi reisilgi. Ainult, et kuna öösel keerati kella ning Eestil ja Rootsil on ajavahe ning meie kajutis polnud aknaid, siis olime jälle väga segaduses, mis kell me hommikul kohale jõuame ja millal ärkama peaks. Enda arust arvutasime küll kõik õigesti aga ikka ärkasime 1.5h varem üles. Üllatavalt hästi olime siiski välja puhanud ning reis võid alata!

Auto tangitud 😉

1. päev – Rootsi -> Norra

✔️ IKEA lihapallid

Valdavalt oli esimene päev sündmusetu sõidupäev. Samas, seda me ootasimegi. Arvasime isegi, et tuleb raskem ja venib rohkem aga poolel teel käima pandud podcastid panid aja lendama. Sõiduteed olid ka lihtsad/sirged ning lõpupoole läks loodus künklikumaks.

Muidugi sai teepeal tehtud kohustuslik IKEA lihapallide peatus. Ei ole ju võimalik Rootsist ilma selleta läbi sõita?! Tegelikult on küll. Norras ostsime poest täiega häid lihapalle ja tegime neid endale nii palju, et tagasiteel ei tahtnud IKEAt enam isegi näha mitte.

Hamari jõudsime viie-kuue paiku ehk juba pimedas. Hotell oli kena aga tavaline. Kõige silmatorkavam oli ta ilmselt väljast – tegu oli kogu linna ainsa kõrghoonega. Aga vähemalt ilus puidust maja ja asus järve ääres. Ilmselt oleks seal täitsa kena jalutada olnud aga meie graafik nägi ette varahommikust lahkumist. Lootsime järgmisest ööbimispaigas natuke päevavalgusega avastada.

Meie tuba vaatega igavale ja väiksele linnale.

Korra käisime õhtul Hamaris jalutamas ja söögikohta otsimas ka. Ei olnudki väga kerge ülesanne – esiteks on Norra ikka päris kallis (meie hinnangul algas soodsa prae hind 20€-st) ning teiseks oli pühapäeva õhtul 7-8 paiku linn juba välja surnud. Lõpuks maandusime india söögikohas, kus ostsime kalli raha eest karrit ja saime plovi. Vähemalt nälga ei jäänud ja hotelli hommikusöök oli järgmine päev väga hea.

2. päev – Hamar -> Ovre Ardal

✔️ Fjordid
✔️ Kosed
✔️ Lumised mäetipud

Teise päeva eesmärk oli varakult Ovre Ardalisse jõuda, et seal kohapeal päevavalgusega jalutada. Kaardi järgi ootas meid ees umbes 4h suhteliselt tavalist sõitu. Suuri ootusi meil ei olnud – pigem arvasime, et vaatamisväärsusteni jõuame alles 3. päeval. Aga oi kuidas me eksisime! See oli esimene suurem kord kui Norra meid päriselt üllatas.

Reaalsuses sõitsime läbi mägede ja fjordide, nägime lumiseid mäetippe (miskipärast oli see minu jaoks väga oluline :D) ja enda üllatuseks sattusime isegi sellise keskmise Eesti talve keskele. Muidugi ei puudunud meie teekonnalt ka loendamatu arv koski, mis suvalistelt mäekülgedelt alla laskusid. Ja mitte üldse ainult metsikus looduses vaid samuti sai sellist vaadet nautida näiteks väikese linna keskväljakult. Võimas!

Sellised ilusad fjordid ja mäed ümbritsesid meid enamuse ajast. Ilm oli sügisene +10 kuid kaugustes paistsid lumised mäetipud.
Need lumised mäetipud tundusid kõikjal nii kaugel olevat, et me isegi ei osanud oodata, et ise lumme sattuda võiksime. Paar minutit mäest üles ja mõnest kurvist mööda ja nii me ennast igal juhul siit leidsime. Meie üllatus oli suur ning värvid ja vaated olid ägedad. Rõõmustasime nagu poleks kunagi lund näinudki ning tegime isegi peatuse selle imetlemiseks ja katsumiseks. 😀
Minipeatus ja jalutuskäik kose/kärestiku juures, mille Marko tee äärest leidis. Veesurve oli võimas ja kivid kalda ääres väga libedad, seega palju seal turnida ei saanud. Aga ilus oli! Mulle nii meeldib kogu see kivine ja samblane metsaalune.
Teine peatus oli mingi suvalise kose juures, mis ma lihtsalt kaardi pealt leidsin. Marko ilmselt ütleks, et sõit koseni oli isegi ägedam kui kosk ise – selline korralik sika-saka vertikaalne tee kalju ääres. No olgem ausad, mul oli ikka päris kõhe olla vahepeal. 😀 Ainus lohutus oli, et isegi meie sihtkohas oli paar maja, mis jättis mulje, et vast seal ikka sõidavad teisedki. Täna olime seal aga üksi.. ja taipasime, et me ei tea üldse, mis loomad meid Norras ohustada võiksid.
Kose juurde minekuks parkisime auto siia tee äärde ja kõndisime ise natuke alla tagasi. Lumised mäetipud tunduvad juba käega katsutavad. Kogu loodus oli niii kaunis! (seda saan ma siin veel palju ilmselt korrutada)

Hoolimata kokkuvõttes päris mitmest peatusest jõudsime oma järgmisesse koju veel päevavalges. Kusjuures läks hästi, sest linna sisse sõitmiseks kasutataval teel oli ka sulgemise kellaaeg. Ilmselt põhjusega – tegu oli järsu sika-saka ja tunnelitega laskumisega.

Seada teed mööda sõitsime Ovre Ardalisse

Viskasime oma asjad kämpingusse ja läksime jalutama ning otsima, kus oma matkavarustusega mõnusalt süüa teha.

Meie kodu üheks ööks. Ootused olid madalamad aga tegelikult oli täitsa mõnna. Isegi väike kööginurgake oli olemas, kus hommikukohvi ja -sööki teha. Ning vaated ümbritsevatele mägedele olid kaunid!

Natuke jõge mööda jalutades jõudis meieni aga üks suhteliselt loogiline asjaolu – linnast, mis on kahest küljest mägedega ning kolmandast fjordiga piiratud, ei ole üldse lihtne tunni päevavalgusega loodusesse jalutada. 😀

Jalutuskäik hambapastasinise jõe ääres. 🙂

Andsime lõpuks alla, sõitsime autoga linna keskele fjordi äärde ning tegime seal oma matkatoitu. Nimelt, suured matkaentusiastid nagu me oleme, siis rentisime endale kaasa gaasipõleti ja ostsime suure hunniku tactical foodsi toite. Kondimootori üritusel maitsesid need meile ju väga hästi, nii et miks mitte neid siis ka Norras nautida? Well, tuleb välja, et kui enne 20km kõndinud päris ei ole, siis võibolla ei maitse kõik toidud ikka nii hästi kui mälus oli. 😀 Aga keskkond oli vähemalt kaunis, seltskonda hea ja nalja sai kõvasti rohkem kui süüa.

Tactical foodsi kaitseks, et järgnevatel päevadel maitses mõni teine toit tegelikult paremini.

Kõhud täis Kui õues hakkas külmaks ja hämaraks minema pakkisime ennast kokku ning suundusime koju puhkama. Samuti oli tarvis veidi tulevikuplaane teha. Nimelt oli Eestis esmane mõte tegelikult iga päev 3-4h surfilaagri pole sõita ja eri kohtades ööbida. Kohapeal tekkis peale kahte päeva tunne, et nii ei jõua me üldse päevavalguse ajal ümbrust näha. Tühistasime varem tehtud broneeringud ning otsustasime kaheks päevaks Stryn-i paikseks jääda, et päriselt mõni väsitavam (näljutavam?) matk ka ette võtta. Sellest juba õige pea.. 🙂

Päikest!
Kati

You Might Also Like

Leave a Reply

Back to top