Puhkus! Ehk surf, talv ja tagasi koju

6. päev – surf ja tšill vol1

✔️ Surf

Äratus, reis üle mägede toidupoodi, surf, tšill. Suhteliselt nii lihtne meie päevakava oligi.

Surf ise oli huvitav. Esialgu oli ikka selline ärevus sees, et mis-kus-kuidas ikka saab. Ja no sellesse kalipsosse pugemine on väljakutse omaette. Kus on loogika et ükski inimene oma kõigi kurvidega peaks kalipso kaelaaugust sisse mahtuma? 😀 Ma rõhutan uuesti – kaelaaugust! Mu kael on mu kõige kitsam koht üldse!

Ilmselt kõige soojem kalipso mida kunagi kandnud olen. Minul ei hakanud kordagi külm. Marko peale väikest pausi tundis nats isegi jahedust.

Kalipsod seljas (lõpuks ometi), võtsime lauad kaela ja sammusime randa. Ma võtsin seekord endale ühe volüümika 8’0 laua. Super otsus! Kaks surfipäeva sain praktiliselt iga laine, mida üritasin, kätte. Mõnna!

Lained ise olid siin täitsa Bali kvaliteedis. Välja oli ainult jube raske saada.. aga see-eest sai ikkagi päris üksjagu häid sõite. Nii nii äge! Ja enda üllatuseks oli vees täitsa palju inimesi. 10+ vähemalt! Samas rand oli piisavalt suur, et kellegiga kokku põrkamise ohtu ei olnud.

Kui hommikul ärkasime veel mõttega Hoddevikist päev varem lahkuda, siis peale surfi oli mõlemal naeratus kõrvuni ning lahkumismõtted peast pühitud. Surf oli lihtsalt niii äge!

7. päev – surf ja tšill vol2

Äratus, reis üle mägede toidupoodi, surf, tšill. Suhteliselt sarnane päev nagu eile. Ainult enne poodi minekut käisime veel lähedalasuvat Erviki surfiranda vaatamas. Super ilus ja veits rohkem kättesaadavam. Aga väga hea, et me sinna ei läinud! Seal olid nii palju jõhkramad lained, kivid ja surfarid tundusid ka ikka hoopis teisel tasemel olevat. Ma poleks tänaste konditsioonidega Ervikis vettegi julgenud minna. Ja no surnuaed surfiranna ees ei tundu ka väga heaendeline.

Pildid ei näe kunagi nii head välja. Aga ülemisel on vasakul pool ka paar tillukest inimest skaalaks peale jäänud.

Surf Hoddeviki rannas oli jälle mega mõnna… ja väsitav!

Minu lemmik surfar!

Õhtul panime edasised reisiplaanid paika ja nautisime paikseks olemist. Samas olime rohkem kui elevil eesootavast privaatsest AirBnb-st ja potentsiaalist privaatseid pesuruume kasutada.

8. päev – Hoddevik -> Voss

✔️ Üllatus! Talvevõlumaa!

Stad surfing läks täna tühjaks. Kuulsime, et see pidigi populaarne nädalavahetuse koht olema.

Viimasel hommikul ei surfanud keegi – vesi oli sile. Pärastlõunaks lubati korralikku tormi ja mitme meetriseid lained, aga kellelgi meist ei olnud aega seda ootama jääda. Kõigil olid pikad sõidud ees.

Meid Markoga ootas ees 6h sõitu Vossi – Norra seikluspealinna. Paar juppi juba tuttavaid teid ning mäed ja järved nagu ikka. Mingeid erilisi ootusi meil tegelikult ei olnud – eeldasime, et tulevad ilusad aga juba tuttavad vaated.

Kõige paremal äge kosk, mis oli täpselt autotee kõrval. Enamasti on need ikka veidi kaugemalt imetlemiseks.

Meie esimene milestone oli Skei linn. Korra olime sealt Hoddeviki minnes juba läbi sõitnud ning tuvastanud korraliku Circle K hea kohvi (kuigi väikese) ja burgeriga. Ma arvan, et ma sain Norra Circle K-st kõige paremat burgerit, mis ma kunagi söönud olen. 😀 Marko nii lahkelt seda tiitlit välja ei jaga, aga kiitis temagi.

Tegelikult saime teepeal veel natuke targemaks ja paar uut autokooli tundi. Nimelt andis auto järsku AdBlue hoiatuse. Mmm.. kuna meie gaasiauto ei tea AdBluest midagi, olime päris nõutud. Kiire googledamine ütles, et kui AdBlue otsa saab, lülitub auto režiimile ‘lonka koju’ ning niipea kui sa auto välja lülitad, ei käivitu see enam uuesti. Norra mägede vahel ei kõlanud see just hea uudisena.

Õnneks leidsime tillukese Circle K, kus oli AdBlue tankla. Ainult, et iga kord püstolile vajutades tilkus sealt vaid 0,1 liitrit AdBlued. 😀 Ja tankla töötajad ei osanud ka aidata. Selge, see ei töötanud. Õnneks märkasime, et sees müüdi AdBlued ka viie liitrise kanistriga. Kallasime natuke paaki ja proovisime sõitma hakata aga ei miskit uut – ikka sama hoiatus! Internetiavarustes selgus, et AdBlue paak on lausa 15 liitrit, mitte mingi liiter või kaks nagu me kartsime. Tühjendasime terve kanistri paaki ja korras! Saime jälle natuke targemaks ja täiskasvanumaks. 🙂

Terve tee sõitsime sügisilmas nagu ikka, kui järsku hakkasime mäkke tõusma. Täiesti lambist, kümme minutit tõusu ja paar kurvi hiljem leidsime ennast totaalselt talvevõlumaalt. Wow, milline üllatus ja kui ilus ja äge seal oli! Ja seda oli nii pikalt.

Ilmselgelt tegime mitu peatust, et lund imetleda, ingleid teha ja vaateid nautida. Natuke naljakas ka, et kaks eestlast lume nägemisest nii vaimustusse satuvad. 😀 Aga eks ta 1km kõrgusel ilusates mägedes midagi natuke muud ole ka.
See talvevõlumaa oli absoluutselt kindlasti mu kõige lemmikum sõiduosa kogu reisi jooksul üldse. Sõita lumiste mägede vahel, päike paistmas, ühel pool teed jäätunud ning teisel pool jäätumata järved ja ojad. Maagiline!

Kahjuks jõudsime lõpuks ikkagi 8% languse märgini ning talv sai läbi. Väljumine oli vähemalt samamoodi efektne – kiire, vooval vesi tee kõrval ning otse kanjonisse.

Kogu see väidetavalt 6h sõitu (ja koos pausidega rohkemgi) tundus vaid 2h. See oli lihtsalt nii äge, ilus ja ootamatuid üllatusi täis! Taipasime ka kui hästi meil kogu reis sujunud on ja kui õiges järjekorras me oma üllatuste peale oleme sattunud. Kui kohe esimesena oleks siia talvevõlumaale sattunud, poleks kõik ülejäänud lumelapikesed vast üldse nii põnevad olnud.

Vossi jõudsime pühapäeval kella nelja paiku. Meie üllatuseks olid kõik poed juba kinni. Ainus pool-avatud koht oli suur Kiwi toidukas, mis oli vaid 90% ulatuses suletud. Avatud oli nii-öelda ‘pühapäevapood’ – kolm riiulivahet ja üks külmikukapp põhilisi toiduasju. Veider süsteem. 😛

Meie kodu Vossis oli lihtsalt mega imeline! Tegemist on talvel ski-in ski-out majutusega, praegu sügisel saame lumiseid mägesid vaid aknast vaadata. Hubane ja mõnna ning mis kõige parem – privaatne.

Vaade aknast hommikukohvi kõrvale
Nii hubane! Ja täiega hästi varustatud! Seal akna all nurgas võiksin ma tunde veeta. See AirBnb oli kindlasti mu lemmik kodu selle reisi jooksul.
See ei olnud küll meie maja aga Norras on palju murukatuseid majadel. Nii armas. 😛

Täiesti juhuslikult sai meie õhtu sisustatud viis tundi monopoli mängides. Tegu oli lihtsalt üliägeda Norra versiooniga, millest ma nüüd vaimustuses olen. Kõik oli küll täitsa norra keeles aga Google Translate abiga saime ilusti hakkama.

Sarnane kuid siiski erinev mängulaud ning äge kaart, mis muudab aktsiate ostuhindu.

Kuidas see mäng siis originaalsest monopolist erines?

  • Laud on ristküliku kujuline mis oli veidi põnevam liikumise osas.
  • Enamusi aktsiaid sai osta 2x. Näiteks oletme, et ma omasin ühte McDonaldsi aktsiat. Kui Marko järgmise ringiga sinna sattus, siis ta küll maksis mulle trahvi aga ostis teise aktsia endale. Edaspidi ei pidanud ta mulle seal enam maksma.
    Maju ja hotelle siin versioonis ei olnud. Selle asemel tõusid rendid aktsiate arvuga – kui on 3 samavärvi aktsiat siis kokku saab olla max 6 ja selle järgi hinnad tõusidki (1 aktsia, 2 aktsiat sama firma, 2 aktsiat sama värvi, 3 aktsiat, jne)
  • Börsikaartidega muutusid vahepeal aktsiate ostuhinnad. See oli täiega äge ja mõjutas päriselt ostuotsuseid. Nt kui kõige kallim 10000nok maksev ArenaE kukkus 5000nok-le, siis oli soov sinna sattuda suur. Samas võis mõni teine asi ilusti +2000 noki maksta.
  • Muud ägedad börsikaardid olid ka nagu pankrot, dividendid, emissioon jne.
  • Vanglat kui sellist polnud. Aga oli üks kaev kuhu sai kukkuda. 😀

Ja igasugu muid ägedaid asju ka. Veits next level monopol. Viis tundi lendas nagu niuhti ja ma olin nii vaimustuses.

Pärast vaatasime veel 1996. aasta tunnekatastroofi filmi Sylvester Stallonega. Tundus asjakohane arvestades palju me siin tunneleid sõitnud oleme. Mõned olid veel ees ka, aga hirme juurde ei saanud – ma pole Norras kordagi tunnelites nii palju autosid korraga näinud kui antud filmis õnnetuse põhjustas. 😀

Naljakas, et meil polnud üldse ootuseid tänasele päevale. Tundus lihtsalt et tuleb pikk sõit ja kõik aga kokkuvõttes oli see üks mu lemmikuid päevi.

9. päev – pikk hommik ja Vossi kosed

Meie kodu on ikka megamõnna. Natuke võibolla isegi liiga palju.

Meie esialgne plaan oli hommikul varakult ärgata, et tunni kaugusele ägedale matkale minna. Lõppkokkuvõttes jäime aga koju mõnusat pikka hommikut, vaateid ja kohvi nautima. Kui lõpuks saime ennast liigutamisvalmis, oli päikesetunde juba pikaks matkaks vähe jäänud.

Kuna Voss on tegelikult koski täis mega ilus kant, leidsime mõned lähemal asuvad vaatamisväärsused ning otsustasime nende kasuks. Esimesena külastasime Bordalsgjelet Gorge-i. Tegemist oli väikese jalutuskäiguga imekauni kanjoni vahel. Kaunis! Ja jälle oli see ainult meie kahe päralt. Meil vedas, et see kanjon üldse lahti oli – lugesin, et novembris pannakse see üldjuhul esimese lumega kinni.

Teine peatus oli Tvindefossen. Autotee ja -parkla oli hooajaks juba kinni, kuid veidi eemale parkides ei takistanud mitte miskit meil tegelikult kose ääres jalutada ja turnida.

Pärast väikest kohvipausi ja jalutuskäiku linnas läksime piltide järgi ühte imelist ujumiskohta otsima. Ei tea, milles asi aga me leidsime ainult Nõmme terviserajad. 😀 Jõgi oli ka, aga imelisusest oli asi kaugel – jõe taustal paistis tehaste rajoon. Lootusetu. Andsime alla ja läksime hoopis kodu nautima ning viimaste päevade plaane ja eesmärke paika panema.

Õhtune film – 1996. aasta klassika The Rock.

10. päev – Voss -> Oslo

Meil ei olnud esialgu üldse plaani Oslosse minna. Suurlinnad lihtsalt ei tõmba. Hoddevikis valgustati meid aga infoga, et Oslo on praktiliselt nagu Tallinn – seal elab ainult 600 000 inimest. See pisiasi, et ta on rohkem Tallinn kui Stockholm tegi Oslo meile kohe palju kutsuvamaks. Lisaks jäi ta siiski suhteliselt tee peale kui Vossist Rootsi poole minna ning pärast 5h sõitu tundus tore võimalus õhtul pimedas veel linnas jalutada.

Suure linna poole sõites tulid ka suuremad sillad ja tunnelid
Samas ei puudunud ka ägedad teed ja kosepeatused!
Ja natuke sai isegi talve nautida. Ma nüüd täiega ootan, et Eestis lumi maha tuleks!

Oslosse jõudsime täitsa pimedas, niiet viskasime asjad hotelli ja läksime toidu jahile. Väsimus oli pikast päevast küllaltki suur seega otsustasime õhtul kinno Marveli uut filmi vaatama minna. Keegi Hoddevikis väitis meile, et Oslo ei ole künklik. Valevorst! Jalutasime 45 minutit kinno ja kogu see aeg oli mäest üles! Selle väikse tuuri põhjal tundus mulle Oslo täitsa sümpaatne. Kahju ainult, et meil seal päriselt aega avastada polnud. Eriti kahju on, sest kinos nägin ma reklaami kohast, kus oleksime saanud Oslos siseruumides lumelauatada .. ja kui ma ei eksi siis vist isegi suurematel mägedel kui Eestis. Oleks seda enne teadnud, oleks kino ära jätnud ning mäele läinud! Vähemalt on põhjust tagasi minna. 🙂

11. päev – Oslo -> Kapellskär

Wow, see oli väsitav. Terve päev sõitmist lihtsalt laevale minekuks. Ja isegi vaateid ei olnud enam. Lisaks, Norras sai AirBnbdes nii palju lihapalle söödud, et ka IKEA peatuseks polnud isu.

Ok, tegelikult ei saa kurta ja kõik läks hästi. Hoolimata sellest, et me jõudsime sadamasse lausa 2h15min enne laeva väljumist, lasti meid kohe peale. Vaatasime ära oma viimase vana filmiklassika (Faceoff) ning läksime varakult magama. Või noh.. üritasime vähemalt. Laev loksutas ja kolistas päris jõhkralt nii et mõlemad saime veel mitu tundi muusikat ja podcaste kuualata. Õnneks jäi poolest ööst meri rahulikumaks ning saime lõpuks nats und ka. Järgmine hommik olime täitsa inimesed isegi.

12. päev – Paldiski -> Tallinn -> Tartu -> Tallinn

Nagu me veel vähe sõitnud oleks, onju? Tegelikult oli autod vaja niikuinii tagasi vahetada ning leidsime, et teeme selle pigem ühe jutiga ära, et siis pikka nädalavahetust rahus nautida. Nii viskasimegi auto kodus asjadest tühjaks, sõitsime Tartusse, kus seda natuke puhastada üritasime, vahetasime sõidukid tagasi ja seejärel põrutasime juba oma suksuga oma koju. Õhtuks oli lihtsalt maksimaalselt lebo ja hea olla.

Kokku sai selle puhkuse jooksul sõidetud umbes 3300 km. Arvestades, et meie originaalennustus ilma Tartu otsteta oli 3000, siis tundub, et läks täitsa plaanijärgselt.

Jäime Markoga mõlemad tripiga super rahule. Norra on nii ilus juba lihtsalt läbi sõitmiseks. Need mõned matkad, kosed, liustikud, üllatused, surfid jms olid kirsiks tordil. Muidugi jäi meil seal veel nii palju avastamata – seda nii piirkondades kus käisime (Vossi läheks küll tagasi) kui ka põhja- ja lõunapool. Samuti tahaksin hea meelega seal kanjoneerida, liustikel matkata, suusatada jne.

Nüüd, kodus tagasi saime pika nädalavahetusega natuke puhatud (nii reisist kui teineteisest, hehe), teatris käidud, sõpradega kokku jne. Minul on novembris veel ainult nädal aega kodus olla ning järgmine laupäev suundun ma juba Helsingisse töökaaslastega kohtuma. Äge!

Päikest!
Kati

You Might Also Like

Leave a Reply

Back to top