Puhkus! Ehk naiste vegan longboarding tantsu laager – 2. osa

Esimeses osas kajastasin longboardimist ehk seda, mille pärast päriselt laagrisse sai mindud. Seekord jätkan kõige muu toredaga, mis nädala jooksul täiendavalt aset leidis. Täpsemalt siis joogast, vegantoidust ja töötubadest, dancehall tantsutunnist jms.
Jooga

Peaaegu iga hommik oli meil planeeritud kuskil 7:30 / 8 kandis 1.5 tundi joogat. Mina, nagu ka mitmed teised tegelikult, päris kõikidesse tundidesse siiski ei jõunud. Esimesel hommikul käisin kohal ja mulle täitsa meeldis. Teisel päeval oli aga planeeritud õhtune meditatsioon, mis sisaldas ka mõne poosi võtmist ning siis ma taipasin – nohu ja jooga ei käi kokku. Ei nautinud mina seda, kuidas iga järgnev poos aina rohkem ninast tatti voolama pani ning olen küllaltki kindel, et minu kohaolu ja pidev nuuskamine ei aidanud just palju ka teiste meditatsioonile kaasa.
Tegin oma kaks korda küll vapralt lõpuni, kuid edaspidi otsustasin joogatunnid enda ja teiste hüvanguks vahele jätta. Küll aga sain seda aega hommikuti rahus pesus käimiseks kasutada. 😀 Kujutage ise ette seda elu kui majas on 14 tüdrukut. Okei.. väga hullu isegi polnud aga hea oli küll rahus pesta teades, et keegi mu järgi ei oota.
Teistelt tüdrukutelt kuuldud arvustused joogaklasside kohta olid vastakad – oli neid kellele tohutult meeldis ja ka neid, kes leidsid et tunnid sisaldasid liiga palju mantraid jms, mis muutis kogu olemise juba liiga religioosseks. Minu külastatud esimesed kaks tundi olid igal juhul veel mõnusad.
Vegan toit ja töötoad
Ei, ma ei ole vahepeal veganiks hakanud, aga samuti pole mul sellega ka mingeid probleeme. Liha puudus menüüs nädal aega ei olnud kindlasti kordagi ka ajendiks, miks ei peaks laagrisse minema. Pigem tundus täitsa põnev võimalus proovida uusi toite ja õppida rohkem veganluse kohta.

Tegelikult ei olnud ma laagris ainus mitte-vegan spioon. Käisime mitmel päeval lõunat linnas kohvikus söömas ning seal sõime ikka Portugali klassikut ja minu lemmikut bacalhau com natase päevapraadi. Samas arvan, et liha/kalata hakkama saamine ei oleks ka probleem olnud.
Olin üldse terve nädala väga avatud meeltega ja maitsesin kõike. 99% proovitust oli imeline. Olles juba igasuguste veidruste degusteerimise lainel, testisin üks õhtu ka seenepastat. Tuleb välja, et see maitsemeel ei ole endiselt muutnud ja seened ei ole jätkuvalt minu teema.

Lisaks imelise toidu valmistamisele oli meil kokaga ka kaks töötuba ning üks vestlus pärastlõuna. Viimasel ei olnud küll miskit superametlikku sisu, vaid pigem lihtsalt arutasime tarbimise, toitumise, keskkonna jm sellistel teemadel. Ikka on huvitav sarnaste väärtustega inimestega mõtteid vahetada.
Ühes töötoas näidati meile, kuidas veganjuuste (või minu meelest pigem veganpasteete) valmistada. Väga põnev, mida kõike leotatud pähklitest teha saab ja oi kui imeline see maitseb!

Teises töötoas tegime ise vegan banaanileiba (minu lemmik maius!) ning imehead müslit.

Aa, lisaks proovisin veel esimest korda viigipuumarja (üllatavalt hea) ning õppisin seejärel, et tegu ei olegi puuviljaga. Kuna iga viigipuumarja saamiseks peab üks vapsik surema, siis me ei suutnudki ära otsustada, kas see söök saab vegan olla? Loodus on ikka huvitav.
Dancehall töötuba
Meie laagris osales ka üks tantsuinstruktor – Nadiah NfuZion. Hoolimata sellest, et ta sai töö tõttu tulla laagrisse vaid paariks päevaks, ajas ta ennast kohale ning oli valmis oma puhkusest meile töötuba andma. Paari tunni jooksul õppisime happy whine’ma, pepusid liigutama ning kuulsime selle Jamaicast pärit tantsustiili tagamaade kohta.

Novembris toimub longboarding laager, mis on jaotatud longboarding ja dancehall tantsu vahel. Ma kujutan ette kui intensiivne aga vinge nädal see tulla võib!
PS. Tantsijat minust küll ei saa :D. See laev on ammu läinud.
Muu
Viimasel päeval kui teised surfima läksid, otsustasin ma Santa Cruzi jääda ning rannikut ja loodust nautida. Lained olid sellel päeval päris võimsad ja ilusad vaadata, seega väike jalutuskäik mööda kallast tundus ideaalne.
Kogemata kujunes sellest päris korralik 3.5 tunni pikkune matk hea muusika ja imeliste vaadetega. Tohutult kaunis oli ning uskumatu, et ma praktiliselt terve selle aja üksi kõndida sain. Eks tegu oli reedega ka ja normaalsed inimesed olid tööl ma eeldan

Igal juhul oli tegu superägeda algusega puhkusele. Järgmiseks aastaks uut ja veel toredamat laagrit leida saab küll olema väljakutse, aga õnneks aega on veel. Kaks korda laagris käia pika puhkuse ajal on juba traditsioon ning lisaks annab see kahenädalasele puhkusele üksjagu vunki juurde.

PS. Kellele huvi pakub, siis soovitan soojalt uurida lähemalt siit: longboardingpt.wixsite.com/daysnights/camps. Kindlasti miskit teistmoodi ja mega ägedat!
Päikest!
Kati
Leave a Reply