Minu 2020 oli hea!

Jep, täpselt nii ongi. Hoolimata sellest, et see oli 2020. Kõik mu lähedased inimesed on terved ja kui ma eelmisele aastale tagasi mõtlen siis mul tuleb eelkõige pähe nii palju toredaid seikasid, uusi avastusi ja tegemisi siin samas Eestis!

Aasta lõpuks viskas mul veidi kopa ette kõikjal „halvim aasta üldse”, „sajandi kestnud aasta”, „koroona-aasta” jms kuulmisest. See oli ka ehk ainus suurem põhjus miks mul oli aastavahetuse üle hea meel. Ma mõistan, et mul on väga vedanud, et 2020 toimus mitmeid muserdavaid arenguid ning on ka palju inimesi, kellel on põhjust päriselt kurta. Aga selline kollektiivne-massiivne negatiivsusele keskendumine, sealjuures tihtipeale ka juhul kui suurimaks mureks” on, et poes peab maski ette panema jms, on minu jaoks veits väsitav. Mis siis kui otsustaks suures pildis lihtsalt õnnelikud ja tänulikud olla? Tähistaks seda, mis on hea ja suunaks oma energia sellele, mida me ise saame paremaks teha?

Arutasime Markoga üks päev, et naljakas kuidas me oleme Eestis üles kasvanud kurtes talvel pimeduse, külmuse või vähese lume üle ja suvel selle üle, et ei ole ikka piisavalt ilus ja soe. Ja nii aastaringselt. Tegelikult kui ma viimasele aastale tagasi vaatan, siis suvi oli küll ideaalne ja praegu õue vaadates ei saa ka talve kohta mitte midagi halba öelda.

Veel arutasime Markoga, kuidas Eestis on elu tagurpidi – igapäevaelu on huvitavam ja nädalavahetused tavalisemad. Reisil oli igapäevaelu pigem selline rutiinne ja nädalavahetused täis eksootilisi päevatrippe, mis siis akusid laadisid. Ilmselt saaks mõlemat korraga ka aga ma vist ei jaksaks. Kuskil peab puhkama ka.

Ühe sõbraga vestlesime teemal, et miks otsida endale igapäevaellu uusi tegemisi või väljakutseid? Eks ikka selleks, et endale, kus iganes sa oled, elu põnevaks teha. Reisimise võlu on kõik need uued kogemused ja elamused aga kui tahta, saab neid samu emotsioone ka näiteks siin samas Eestis kogeda. Veidi võib olla raskem neid uusi kogemusi oma harjumuspärases keskkonnas tuvastada aga kindlasti mitte võimatu. Elu tuleb ise endale ilusaks ja huvitavaks teha!

Minu 2020

Hoolimata 2020 ootamatutest otsustasin mina igal juhul lihtsalt kohaneda ja leida uusi viise õnnelik olla, sest lõppkokkuvõttes polnud mul mitte millegi olulise üle kurta.

Aasta alguses sain oma viimase Aasia unistuste sihtkoha Siargao külastatud ning Markoga Aussi kogemust jagatud. Pikaaegsest bucketlistist said maha tõmmatud nii pumptrackil sõitmine kui surfipargi külastus. Lisaks sain ma Eestis surfida! Miskit millest, ma ei osanud isegi nii palju unistada, et seda oma bucketlisti panna.

Hoolimata sellest, et load juba 2+ aastat käes on õppisin eelmine aasta lõpuks ka autoga sõitma ja seda nautima. Ja muidugi naudin ka vabadust, mida auto annab. Tänu sellele olen saanud nii palju ilusaid kohti Eestis avastada ning ka iganädalaselt omistanud hobisid, hoolimata sellest et nad igaüks linna eri otstes asuvad.

Tööalaselt olen jätkuvalt Toggl Plan-s (2+ aastat juba!) kuid kui võrrelda mis ma täna ja aasta tagasi tegin siis on päris palju jälle muutunud. Õnneks olen viimase aastaga saanud nii palju õppida ja areneda ning see ongi hetkel mulle kõige olulisem.

Eelmine aasta tegin vist ka oma elu esimese päris puhkuse. Kui enamasti tähendab puhkus minu jaoks kasvõi poolenisti aktiivseid tegevusi ja seiklusi, siis novembris tundsin vist esimest korda, et vajan lihtsalt nädalat eksisteerimiseks. Ilma igasuguste sündmusteta, lihtsalt jalutamiseks, raamatu lugemiseks, kodus puhkamiseks (PS. erineb kodus töötamisest) jne. Varem oleks selline asi raisatud ajana tundunud aga praegu oli see ideaalne. Muidu muretseks et äkki on asi vanaduses aga veebruaris eesootav puhkus on juba nii tihedalt sisustatud, et tegu oli hetkel vist siiski pigem erandiga. 😀

2019 kohta kirjutasin eelmine aasta:

2019. aasta on ilmselt olnud üks stabiilsemaid, lihtsamaid ja rahulikumaid aastaid, võrreldes nii mõnegi eelmisega.

Selle võib ilmselt sõna-sõnalt ka siia postitusse panna.

Lisaks kirjutasin veel:

Olen hiljuti hakanud unistama Eestist. /…/ Eks näis mis nendest mõtetest saab või kauaks nendest jätkub kui me üks hetk kohal oleme. Püsimatu ja muutlike meeltega nagu ma olen.

No nähtavasti pole ma enam midagi nii püsimatu ja peaaegu aasta hiljem, jätkuvalt täitsa rahul siin.

Hiljuti küsiti mult, et kas ma eelistaks praegu +30 kraadi, mis mu töökaaslast hetkel sulatab, või meie praegust Eesti talve. Täiesti mõtlemata vastasin, et praegust Eesti talve. Okei, küsimuse päeval oli õues kohev valge kiht maas ja sadas laia lund aga ka üldiselt.. talvekuudel on nii palju ägedat teha saanud, et vahelduseks on see ikka täiega vinge. Aga veider avastus endagi jaoks… viimased 3 aastat olen ma täpselt selle talve eest ju põgenenud.

Fortune cookie lubas mulle, et 2021 toob mulle samuti õnne niiet sellega on ka korras. Järgmine aasta jälle!

Päikest!
Kati

You Might Also Like

Leave a Reply

Back to top