Meile aitab, me tuleme koju!

Oleme küll üritanud siin head nägu teha ja justkui ei tohiks ju soojal maal millegi üle kurta. Aga no me enam ei suuda – Koh Tao on kõik piirid ületanud. Elu on raske, meile aitab ja me oleme valmis koju tulema!

Mille üle meil kurta on?

• Kogu aeg on palav! Toas – palav. Õues – palav. Isegi merevesi on nii soe, et see ei jahuta!
• Tänaval Markoga käest kinni hoidmiseks on liiga palav.
• Õue minek on suur ettevõtmine – enne kulub umbes 20 minutit enda päikesekreemitamiseks. Tundub hea mõte ennast vahepeal vees ikkagi jahutada üritada? No head kreemitamist sulle jälle.

• Tuppa tulek on veel tüütum – iga kord tuleb jalgu pesta. 10 korda päevas jalgu pesta on äkki ikka veits palju või nii..
• Maniküüri peab tegema kaks korda nädalas, sest D-vitamiini ülekülluse käes kasvavad küüned turbokiirusel.
• Rolleri peale istudes on iga kord reaalne oht oma kintsud ära põletada. Kes tuli selle peale, et musta värvi rolleri iste lõõmava päikese käes on hea mõte?
• Meil pole aimugi, mis kütust meie roller tarbima peaks. Ma arvan, et kellelgi siin saarel pole. Seni pole vähemalt välja surnud ..
• Parema suunatulega rollerijuht su ees võib vabalt igal hetkel ka vasakule pöörata.

• Üks kord olime ummikus.
• Vahel ei lasta 7/11-s toastyt piisavalt soojaks.
• Me märkame saarel toimuvate pidude plakateid päev pärast nende toimumist ja siis veel nädal aega hiljem ka veel. Aga mitte kunagi õigel ajal enne pidu.

• Kõik veebilehed, mida arvutis avan on tai keeles. Samuti näitab Facebook mulle juba mõnda aeg taikeelseid reklaame valgendavatele toodetele. Tänks, aga see on viimane asi, millega ma abi vajan.
• Iga õhtu, kui me ei vaata rannas päikeseloojangut tundub raisatud õhtu.

• Iga nädalavahetus ilma sukeldumise või päevatripita tundub raisatud nädalavahetus.
• Me oleme juba kolm korda pidanud ühes ja samas kohas sukelduma.
• Ja me oleme praeguseks nii paljudes erinevates restoranides söönud, et ma ei mäleta enam, kas mõnda kohta tasuks tagasi minna või sealt ringiga mööda kõndida.
• Me elame pidevas hirmus, et Eestist kaasa võetud kohv saab otsa.
• Või alati on ka võimalus, et tänaval kukub kookospähkel pähe.

• • Või risk, et vetsus ei lähe vesi alla.
  • Koristajad toovad peale iga koristamist uued veepudelid tuppa. 10 täis pudelit riiulil ei ole vist veel piisav vihje, et meil on omad taas täidetavad anumad kaasas?

• Ja lõpetuseks – me nägime ühte prusskat!!!

*

*

*

APRILL! 

Kuigi kõik kaebused vastavad tõele, siis oleme vaprad ja peame veel vastu. 😀
Tundub, et tegelikult on elu päris hea kui need meie suurimad mured on.

Päikest!
Kati