Lumelaua ABC …

… ehk esimene lumelauakoolitus üle paari aasta ehk alustame ikka täiesti algusest, onju.

Jee, lõpuks sain jaanuari keskel lumelauda uuesti proovida. 4-5 korda olen varem ka lumelauaga võidelnud aga viimasest korrast (kui välja arvata Malaisia indoor versioon) on möödas aastaid. Ühesõnaga, mida ma siin välja vabandan on, et sellise track recordiga ei olegi mingit progressi loota ning on täiesti arusaadav, et ma iga kord uuesti nullist alustan. Aga mu esialgne ennustus oli õige – lumelaud on raskem kui suusatamine. Ja tänu sellele, kui seal midagi saavutada, siis pakub see ka suuremat rahuldust.

Essa lumelauakogemus üle pika-pika aja

Igal juhul võtsin jaanuaris Vimkal endale 1h koolitust ja 1h iseseisvalt pusimiseks otsa. Minu instruktor Jürgen oli ülimalt tore ja megahea õpetaja. Ma ise olin tunni algul nats hajevil ning kergelt blond…

  • Esmalt leidis aset selline tore vestlus…
    Instruktor: “Kuidas sul liftidega lood on?”
    Mina (Mõeldes keskmisele paneelmaja liftile ning imestades, et küll see on alles veider küsimus. Kas on inimesi, kes kardavad lifte? Või on see kuidagi motion sicknessiga seotud?): “Ee.. okei vist”
    Instruktor: “Väga hea! Suusaliftiga ei ole alati kõige lihtsam hakkama saada.”
    Mina (Taibates oma blondi hetke.. ilmselgelt ei räägi me paneelmaja liftidest!): “aa, jaa.. tähendab.. kunagi sain hakkama aga praegu ei tea”
  • Olgu.. liigume siis lifti poole ja hakkame lauda alla panema kui selgub, et ei alustame ikka täitsa algusest. Nähtavasti ma ei oska saapaidki õigesti jalga panna ja püksid peaksid saabastest välja jääma ning ka kinnitada saab neid paremini. No selge. Peale seda kui Jürgen mul nagu väiksel lapsel saapaid jalga aitas panna, hakkasin uuesti laua kinnitamisega tegelema.
  • Ka lauda kinnitades tuli välja, et tasub tähelepanu pöörata et pandlad jääks keskele. Ehk järjekordne väike detail millega abi vajasin.
  • Ja siis suutsin ma oma esimest jalga ka algul valesti pakkuda ja pidin selle ümber vahetama. Sest ma olen nii segaduses, kus see loogika on – surfin vasak jalg ees ja rulaga sõidan parem jalg ees. Nagu nüüdseks selgeks on saanud, siis lumelauaga liigun vasak jalg ees (a’la lähen tõstukist üles) aga pöördeid tunnen ennast palju palju mugavamalt parem jalg ees tehes / ümber parema õla. Kas see on normaalne või ma olengi lihtsalt üks suur sasipundar?
  • Ok.. ja lõpuks siis veel mäletate kuidas ma alguses arvasin, et liftid on täitsa ok? No ei ole ikka küll. Ma lendasin seal ikka väga mitu korda maha ning instruktor pidi esimesel korral minuga pool mäge kaasa kõndima ja mind üles aitama. 😀 Aga õnneks sain selle ikkagi käppa ning pärast juba iseseisvalt ka hakkama.

Igal juhul.. jah, lumelaua sõit ise on ka struggle aga juba ainuüksi mäe tippu jõudmine on suuskadega võrreldes ikka täitsa omaette pingutus. 😀 Aga vähemalt oli mu õpetaja üli tore ja kuigi millegi suurega ma veel esimese päeva lõpuks hakkama ei saanud oli tuju ja tunne mega!

Pärast essat tundi instruktoriga ning natuke ise pusimist õndsas teadmatuses kuidas ma inimestele jalgu jään.
Paluküla Mäe Keskus

Sama nädala lõpus oli mul Rapla kanti asja ning märkasin, et ka seal on üks küngas, kus lumelauavarustust renditakse. Tore oli korraks uut kohta avastada, aga kaua see lõbu minu jaoks ei kestnud, sest

  • seal polnud tõstukit ja mäest üles ronimine oli päris tüütu 😀
  • ühel samal künkal olid läbisegi nii suusatajad/lauatajad kui kelgutajad. Vahe on selles, et mina algaja lauatajana liuglen ühest mäe servast teise (ja kuklas mul silmi pole) samal ajal kui kelgutajad praktiliselt lendavad otse ülevalt alla. Päris hirmus oli. 😀 Paar korda sõitsin sealt alla, aga siis leidsin, et elu on kallis.
Ouch. See on mu ainuke videol kukkumine. Aga tegelikult ma tahaks veel juurde lisada, et viimati sain ma nii palju peksa vist Malaisias flowrideril. See on päris jõhker ikka. 😀 Nagu ka need suured sinikad mis siit saab põlvedele ja pepsile. Sõpradelt sain idee põlvekaitsmeid proovida ning viimane kord panin oma rulluisutamise põlvekaitsmed talvepükste alla – parim idee ever! Kui nüüd mingi pepukaitsme ka saaks tunneks ennast järgmine päev ka äkki nagu inimene.

Me käsisime vahepeal veel Markoga Rootsis mägedes ka. Sellest kirjutan eraldi järgmine kord. Valisin seal oma sõiduvahendiks suusad, sest nendega sain ka päriselt mäge nautida .. vs lumelauaga oleksin ilmselt kogu aja titemäel veetnud. Ja ega me selleks sinna ei läinud. Aga kõige lõpus panin kaheks tunniks laua ka ikkagi alla. Kui ma enne arvasin, et olin pärast kolme mäepäeva vässu, siis nende viimase paari tunniga sain ma jälle palju rohkem peksa ja pingutasin 100x rohkem kui kogu ülejäänud suuskadel veedetud aja. 😀

Jee pööre! 😀 PS. Kõik videod siin postituses on ilmselgelt kiirendusega. 😀

Viimane nädalavahetus käisin õega veel ka õhtul kolm tundi Valgehobusemäel sõitmas. Kui keset päeva on seal vist järjekorrad pikad, siis õhtul sellega probleemi polnud. Lisaks oli see päikeseloojangu vaade lihtsalt imeline!

Ütleks, et mägi on suht sarnane Vimkaga aga veits kitsam. Ja õhtuks oli muidugi päris palju puhast jääala mäe alguses. Aga äge oli uut kohta proovida ning sain pöördeid jälle harjutada. Väikest progressi oli tunda ka.

Nüüd on Eestis vist külastamata vaid Kuutsekas ja Kiviõli. Kuutsekale oleks isegi hea meelega suuskadega tegelikult läinud. Aga kaks korda kui me Markoga sealt läbi sõitsime, oli seal nii palju inimesi ja nii pikad järjekorrad, et me otsustasime sinna siiski mitte ronida. Kiviõli osas.. no ütleme et ma väga väga loodan, et üks nädalavahetus tuleb veel ilus talvine ning äkki jõuab.

Päikest!
Kati

You Might Also Like

2 Comments

  1. Absoluutselt EPIC veebruar! - lifeplaneship

    […] parim! Ma sain ühe kuu jooksul nii oma elu esimesele suusareisile minna (bucketlist item), lauatada (noh, ma vähemalt üritasin), veeta kaks imelist sünnipäeva päeva Markoga, kui ka surfida! Ja […]

  2. Talv sai läbi! - lifeplaneship

    […] ma juba lumelauatamisest kirjutasin ja viimati jäin unistama, et äkki jõuab selle talve jooksul ka korra Kiviõli mäe ära […]

Leave a Reply

Back to top
%d bloggers like this: