Liiklus Koh Lantal
Juba esimesel õhtul mõistsime, et Koh Lanta ei ole mõeldud jalakäijatele. Kui see välja arvata, on kohalik liiklus üle ootuste sõbralik.
Mingil praeguseks hetkeks arusaamatul põhjusel ootasin, et sinne liiklus on kaootiline, eluohtlik ja segane.

Tegelikus osutus aga hoopis teistsuguseks. Ei teagi, kas asi on Lanta suuruses (st väiksuses) või milleski muus, kuid kohalik liiklus on uskumatult sõbralik ja rahulik.

Sõbralikuse ja rahulikuse all mõtlen ma järgnevat:
- ülbeid ja eluohtlike möödasõite ei tehta, keegi ei pööra sulle ette;
- algajad võivad rahus tee ääres 20nega sõita ja keegi ei pahanda/tuututa (rollude eelis – neid mahub suurele teele korraga palju);
- kogu liiklus sujub rahulikult ja sümbioosis.
Kõige rohkem on liikluses rollereid. Kui me üritame rolluga sõites jälgida põhimõtet, et kiiver on kohustuslik ning kui jood, ära sõida, siis me oleme siin ilmselgelt vähemuses. Kiivreid kannab siin heal juhul 50% rollutajatest ning pubitamine ratastel on ka fain. Lisaks, pole mingit probleemi ühele rollule mahutada ema, isa ja kaks last. Seda muideks ilma kiivriteta ning mitte ainult kohalikud, vaid ka turistipered. Näeb päris hirmus välja, sest tegelikuses kuuleb ja näeb siin rollu avariisi ka küllaltki tihti. Samas, nende põhjustajaks ei ole mitte liiklusolud, vaid suutmatus rollut kontrollida kurvides/ märjal teel/ muud juhi lollused.

Tanklad on siin ekstra retrod.


Lisaks rolludele on liikluses küllaltki palju tuk-tuke, mis on tegelikuses rollud katuse ja küljeboksiga.

Ühe korra sõitsime sellega, kuid ülemäära turvalist tunnet just ei olnud. Ühtlasi, isiklik rollu annab mõnusa vabaduse saarel ning säästab kauplemisest, milles ma veel suhteliselt kehv olen.
Näide reaalsest elust:
Marx (juhilt): kui palju maksab sõit Kohubi? (vahemaa tegelikult alla 2 km aga õues oli pime)
juht: no palju te pakute?
Marx: 30 THB (o,79€)
juht: (kõhklev nägu) ei..
Kati: (hõikan kähku närviliselt vahele) 100 THB (2,64€)
juht: (väga õnnelikult) jah!
Summad on ilmselgelt üliväiksed meie jaoks, kuid Marx leidis millegipärast, et minu kauplemismeetod ei olnud just parim. Eks ma töötan veel selle kallal.
Täiendavalt, kuid üldises pildis vähemuses, on liikluses ka pickupist ümber ehitatud taksod, mis öösel oma neoonvalgusega helendavad, ning mõned vähesed era-autod (sellisel juhul pigem uhkemad mudelid).

Liiklemismeetodite ohtlikuse järjestus oleks meie arvates järgmine:
- jalakäija (kõige ohtlikum)
- rollu (kõik sõltub juhist)
- tuk-tuk
- pickup takso
- auto (sõitjad on lihtsalt enim kaitstud).
Mis siis jalakäijatel viga on? Noh, algatuseks ei ole enamustes kohtades jalakäijateed. Teiseks, ei ole väga paljudes kohtades ka teeäärset valgustust või on see väga nõrk. Kolmandaks, sõidavad mõned rollud öösel ilma tuledeta – st mitte ainult, et nemad ei näe jalakäijaid vaid ka jalakäijad ei näe neid.

Ja no muidugi helkureid ei ole me muidugi siin kuskil näinud. Samuti pole saarel kohanud ülekäiguradasid (ütleks, et tee ületamine on siin üks suurimaid väljakutseid) ega politseinikuid.
Ahjaa.. seda ka, et liiklus on siin Eestile vastupidiselt vasakpoolne. Õnneks harjus sellega üllatavalt kiiresti.
Päikest!
Kati & Marko
Rein Mõnuvere
Peab täiesti paika, lähen mopeediga üle tee poodi ka, sest nii pääseb kergemini kui surmahirmus üle tee joostes :).
kuustikkati
Hehe 🙂
Tore kuulda, et me ainsad ei ole.