Kokakunst Tai moodi

Õppisin ühel kolmapäeval Tai kokakunsti ning teenisin endale Good Wife märgi (tõlkes hea naine). Sain ka Marko Good Husband märgi endale hoiule juhuks kui ma üks kord leian, et ta selle välja teeninud on.

Lõpuks ometi korraldati kohubberitele ühine külastus kokakooli. Kuna hinna poolest oli tegu suhteliselt krõbeda üritusega, ohverdas Marko ennast ning saatis hoopis minu köögikunsti õppima. Huvitav, kas see oli vihje, et tal on kõrini meie pere põhikoka rollist?

Koolitus oli üliäge ja kestis kella viiest kuni kümneni õhtul. Asukohaks oli Koh Lantal asuv Time for Lime restoran/baar/kokakool, mille saamislugu võitis kiiresti kõigi osaliste südamed. Nimelt on koha omanikuks üks välismaalane, kes tuli kunagi Koh Lantale sooviga sealseid hulkuvaid koeri-kasse aidata ning asutas Lanta Animal Welfare-i (LAW) ehk miskit Tallinnas oleva varjupaiga sarnast, kus loomade eest hoolitsetakse ning kus vabatahtlikud saavad nendega jalutamas käia ning LAW-i tegevuste kohta rohkem õppida. Sellise tegevuse jaoks on Tai riigilt aga küllaltki raske finantsilist toetust saada, mistõttu asutati ka Time for Lime, mille tulud lähevad LAW-i tegevuse finantseerimiseks.

Lisaks südantliigutavale asutamisloole võlus Time for Lime supersõbralike töötajatega, kes kõik rääkisid väga head inglise keelt, ning mõnusa miljööga rannas.

Koolitus algas väikese vaba ajaga baarist kokteilide tellimiseks ning omavahel jutustamiseks. Seejärel saime proovida erinevatest maitsetest koosnevat Tai snäkki.

Vabandan ette, et nii mõnedki koostisosad kirjutan nende ingliskeelse nimetusega, sest ma pole päris kindel mis nende korrektne nimetus eesti keeles on ning ma ei soovi miskit tõlkes kaotada.

Esmalt võta (wild pepper) leht ja keera see tuutusse. Seejärel pane sinna sisse tükeldatud Tai punast sibulat, ingverit, röstitud pähkleid, laimitükke koos nahaga, kuivatatud krevette (täies koostises koos saba ja koorega), röstitud kookoshelbeid, (birds eye) tšillit ja lõpetuseks teelusikaga mett. Seejärel lükka leheke pealt kinni, sule silmad ning pane kogu amps korraga suhu ning naudi kõiki erinevaid maitseid, mida suupiste endast sisaldab.

Edasi saime ükshaaval proovida erinevaid maitseained ja kastmeid, mida õhtu jooksul hiljem kasutasime ning mis Tai köögis levinud on. Lisaks näidati meile, kuidas erinevad hakkimisviisid väljendavad Tai kokakunstis seda, kas antud köögivilju peaks toidu sees sööma või mitte. Nagu välja tuleb, siis nii mõnedki asjad näiteks ka meie endi hiljem valmistatud supi sees ei olegi mõeldud söögiks. Päris mõnigi osaleja tundis sellel hetkel kerget “ahhaa” momenti, mõistes miks üks või teine eine veidi kahtlaselt maitsenud oli.

Tai köögi kolm põhilist maitseainet ehk 3s-i on sweet (magus), sour (hapu) ja salty (soolane), millele lisandub soovi korral ka täiendav +1s ehk spicy (vürtsikas). Kokkamise kaks olulist reeglit on:

1. Laimimahla ei küpsetata kunagi
2. Laimimahl vajab alati samas koguses kalakastet (fish sauce). Vastupidi see reegel ei kehti. Et mitte vastuollu minna esimese reegliga, siis nt supi valmistamisel võidakse kalakaste lisada alguses ning laimimahl alles lõpus täpselt enne supi valmimist.

Olles kõik koostisosad ära proovinud läksime karripastat (curry paste), mida kasutasime ise hiljem, ning kahte esimest rooga valmistama.

Esimesteks roogadeks oli kookossupp (Tangy coconut soup ehk Tom kha) ja krevett pühabasiilikuga (?? 😀 Shrimp with holy basil ehk Pad Ka-Praw goong).

Olles toidud valmis teinud, anti meile riiulitäis erinevaid nõusid ning maitsetaimi ette, millega igaüks toidu meelepäraselt serveerida ja kaunistada sai.

Peale supi söömist oli kõht juba täis, kuid tegelikult oli kaks rooga veel täitsa valmistamata!

Kogu seltskond kellega kokku sattusime oli üliäge. Meil vedas ka, sest meie grupp oli küllaltki väike, mistõttu oli kogu koolitus väga personaalne. Lisaks olid ka kõik inimesed väga huvitavad ja abivalmis isiksused kellega kohtuda ja jutustada. Näiteks koolitaja jagas kõigile oma isikliku emaili, kust võib iga kell temalt Tai kokakunstis abi või nõu, millega teatud koostisosi oma kodumaal asendada küsida. Samuti teeb ta iga aasta Chiang Mai autentsete söögikohtade nimekirja, mida võib temalt koos muu Chiang Maiga seotud infoga küsida. Lisaks veel austraallane Ed, kes minu rõõmuks oli samuti suur Les Miserablesi fänn ning kes lubas lahkelt Sydneys abi jagada. Sakslaste paarike, kellelt sain teada, et Saksamaal on koeramaks koeraomanikele ning kes jagasid ägedaid resijutte Indoneesiast (tahaks juba minna ka nendesse kohtadesse!). Ja no muidugi kõik vinged kohubberid.

Viimasteks toitudeks, mis valmistasime olid kalakoogid (fishcakes with a “kick” ehk Tod Mann Pla) ja kana tšilli ja indiapähklitega (Chicken, chili & cashew nuts ehk Gai padt med ma muang). Viimane on kusjuures üks mu lemmikuid toite Tais.

Pilte mu viimane roog enam ei väärinud, sest serveerimine ei õnnestunud nii hästi, kuid kana indiapähklitega viis keele alla… mis sest et kõht juba ammu täis oli. Küll aga oli roa valmistamine ise lausa videot väärt ja seda saab näha siit: video. Kes ütles, et tulega ei mängida?

Õhtu oli super meeleolukas ja äge ning sai palju erinevaid maitseid proovitud. Kaasa sai nii mõnedki uued tutvused, kontaktid, põlle, põhjalikud juhendid toitude valmistamiseks ja koostisosade hankimiseks ning lõbusad kleepsud.

Kokkuvõtvalt, kuigi ürituse hind oli veidi krõbe, siis soovitan võimalusel igal juhul Time for Lime kokakoolist osa võtta, sest elamus ja imeline kõhutäis on garanteeritud. Lisaks lähevad tulud ka heasse kohta!

Oeh, seda postitust kirjutades tekkis Tom kha isu jälle..

Lõpetuseks natuke ka muid pilte ja värki:

Tegelikuses oleme me praegu juba Singapuris, kuid enne kui selle kohta kirjutan tuleb veel üks viimane postitus meie viimase Tai nädala ning üldise Koh Lanta hinnangu kohta.

Päikest!
Kati