Käisime naabritel külas – Koh Pha-ngan, tulekahju ja lambad

Esialgu kui siia kanti elama mõtlesime tulla, kaalusime Markoga eelkõige Koh Pha-ngani saart. Coworki kandis majutusi vaadates tekkis mulje, et sama raha eest, mis me Koh Taol saame väga ilusa, puhta ja mõnusa kodu, saaksime Koh Pha-nganil vaid väikese hüti. Samuti tundus kogu Koh Tao sukeldumiskultuur atraktiivne ning esmapilgul leidsime Koh Pha-nganil vähem tegvust. Nii osutuski Koh Tao meie valikuks ning kaotasime veidikeseks ajaks igasuguse huvi naabersaarte vastu. Nüüd on see tagasi.

Koh Pha-ngan

Koh Pha-ngani majutus, Baan Manali Resort, nägi küll välja klassikalisem kuid ületas meie ootusi igati oma hubasuse, armsuse, imelise rannavaate ja toiduga.

Veidi sai põnevust ka majutusasutuses. Nimelt, olime Markoga mõlemad verandal oma arvutis kui järsku umbes 10 meetri kaugusel üle aia nägime lihtsalt megasuurt tuld kuivade palmipuude all. Sädemed lendasid veel palmipuu lehtedesse ja üldse oli kõik ikka tohutult suur ja elav. Hetkeks olime täitsa veendunud, et kuskilt on metsatulekahju alguse saanud!

Marko jooksis olukorda lähemalt uurima / abi kutsuma ning käskis minul tuppa asju ja eelkõige passe pakkima minna. Õnneks reisime me väga vähese pagasiga, eriti sellisel nädalavahetuse tripil, seega selleks ajaks kui Marko tagasi jõudis oli kogu varustus voodipeal ja peaaegu kokku pakitud. Süda puperdas sees.

Marko naases õnneks rõõmusõnumitega, et arvatud tulekahju juures askeldab siiski ka üks kohalik ning tegu on kontrollitud lõkkeplatsiga. Me teame küll, et kohalikud siin tegelikult õhtuti midagi põlevad aga see paistis esialgu ikka väga kreisi.

Koh Pha-ngan on võrreldes Koh Taoga 6x suurem. Millegipärast olid meie ootused ja eelarvamused selle saare kohta madalad. Selle ühe päeva jooksul, mis meil oli aega seal ringi vaadata muutusid need kardinaalselt. Mul on kahju ainult, et meil nii piiratud aeg oli, sest Koh Pha-nganil on ikka päris palju pakkuda.

Alustasime päeva esmalt hommikusöögiga ja Beach Hub coworkingu külastamisega. Kuigi sõpradelt oleme selle kontori kohta head kuulnud, jätsid koduleht ja pildid internetis meile sellest varem pigem nõrga mulje. Kuna tegu oli pühapäevaga, oli seal kohapeal küll umbes vaid üks inimene, aga kontor ise parandas meie silmis oma väärtust tunduvalt. Nägi väga mõnus ja korralik välja ning täitsa tekkis tunne, et tahaks sealt isegi tööd teha.

Kontor nähtud, roller tangitud võtsime suuna põhja – Wangsai kose juurde. Kaardi järgi vähemalt on Koh Pha-nganil tohutult palju koski ja just see osa saare imelisest loodusest on see, mis mind sinna nüüd tagasi tõmbab. Kuna meil oli vaid loetud arv tunde ning soovisime läbi saare veidi sõita ja erinevaid kohti näha, ei jõudnud me ühtegi suuremat matka ette võtta. Kindlasti jäid ka vingemad kosed veel nägemata.

Kosevallutused tulevikku lükatud sõitsime mööda mägesid põhjakaldale. Lootsime seal väikeses linnas süüa saada kuid ükski koht ei tundunud esmapilgul ahvatlev. Oma üllatuseks aga leidsime sealt päris mitu sukeldumispoodi. Tuleb välja, et ka seal saaks sukelduda.. küll ilmselt veidi vähem ikkagi aga saab.

Järgmiseks ja ilmselt kõige ajuvabamaks sihiks üldse, sai minilammaste farm. Lihtsalt, sest see oli meil teepeal.

Lambad toidetud, oli aeg ka enda kõhtude eest hoolitseda. Leidsime selleks tee äärest ühe kohaliku välimusega restorani. Marko väitis, et ta sai seal parimat karrit üldse, kuid ma päris nii vaimustuses ei olnud. Eelkõige ilmselt selle pärast, et kuigi maitse oli hea, siis iga ampsuga põlesin ma sisemiselt aina rohkem. Ja puhastuskeemiaks ostetud Coca ei tule sellistel juhtudel just palju abiks.

Edasi soovisime idakaldale mõnda rannajuppi piiluma minna. Maps.me näitas päris mitut erinevat teed ja sopikest kuhu minna, kuid otsustasime valida Haad Than Sadet ranna, kus oli tee ääres veel umbes viis koske ära märgitud! Lootus oli mõnda tagasiteel külastada jõuda. Kahjuks jäi aega aga nii napiks, et jõudsime randa, saime rolleril 20 minutit jahtuda lasta ning seejärel pidime ise juba suuna kodupoole võtma.

Meie üks päev Koh Pha-nganil oli ideaalne väikese eelvaate saamiseks ning eelarvamuste muutmiseks. Kui enne arvasime, et praeguse kahe kuuga suudab see piirkond siin ennast ammendada, siis nüüd oleme täitsa tõsimeeli kaalumas siia tagasi tulemist. Nii palju koski ja ilusat loodust on ikkagi ju veel nägemata!

Päikest!
Kati