Kerge laupäevahommikune jalutuskäik

Maikuus osalesime 33km pikkusel Elwa kange matkal. Miskit teistmoodi toredat nädalavahetuseks. Seekord ei piisanud mulle ainult Marko kaasa vedamisest, vaid kutsusime sõbrad ka kampa ning tegime sellest ühe mõnusa getaway nädalavahetuse.

Mu pikimad päevamatkad on seni umbes 20 kilomeetri peale jäänud, seega tundus Elwa kange tore väljakutse. Hakkasime Markoga mõlemad juba paar nädalat varem valmistuma. Eelkõige tähendas see

  • korralike matkasaabaste soetamist ning nende sisse kandmist
  • tihemini jalutamas käimist
  • paari pikemat soojendusmatka.

Minu esimene soojendusmatk, 19km Tallinnas, oli päris ootamatute tagajärgedega. Järgmisel päeval olin ma praktiliselt liikumisvõimetu! Põlvedega on mul varemgi probleeme olnud aga see oli täitsa uus tase.

Kerge hirm 33km matka ees naha vahel, pöördusin Dr. Google poole. Leidsin, et kõndimiskepid võtavad põlvedelt koormust poole vähemaks, neelasin uhkuse alla ning läksin käimiskeppe soetama. Lisaks lootsin, et ehk on abiks ka põlvekleepsud ning võibolla jalasõbralikum pinnas ja mitte asfalt.

Teise pikema soojendusmatka tegime Markoga koos Käsmus 17km rajal. Soojalt soovitan seda rada – mega ilus ja huvitav, mere ja metsa ääres, varemetega, suurte kividega kuhu otsa turnida jne. Äge!

Tegu oli ka minu esimese jalutuskäiguga keppidega. Veidi läks harjumiseks aega, aga sain hakkama. Ja mis kõige toredam, need päriselt aitasid mind! Ja mitte ainult põlvede osas vaid ka Markole järgi jõudmisega. 😀 Ma olen alati aeglane kõndija olnud ja sõbrannadele ning Markole järgi pidanud jooksma. Esimest korda tunnistas Marko, et mina hoidsin tempot. Võit! 😀

Punane rada on äge!

Peale Käsmu ja kepikõnni kogemust tundsin ennast jälle suhteliselt enesekindlalt ning valmis meie Elwa nädalavahetuseks. See tõotas tulla mõnna!

Startisime Elva poole juba reede lõunal , et õhtul grilli nautida ning järgmiseks päevaks välja puhata. Leidsime endale ülimõnusa Airbnb! Väike muust maailmast eraldatud puumaja, tiigi kaldal, imelise terassiga, saunaga ja superhästi varustatud grilliks ja üldse kõigeks vajalikuks.

Seest väike aga hubane ja moderne. Teisel korrusel oli lisaks suur magamistuba. Suurema osa ajast veetsime niikuinii õues.
See terrass oli lihtsalt nii mõnna! Ja meil nii vedas ilmaga! Pühapäeva hommikul saime seal päikest võtta (sain oma esimese põlemise ka selleks aastaks tehtud) ja hommikusööki nautida. Ja natuke lollitada. 😀 Tiigis ujus üks kunstsaar millega me Marko kalale saatsime. Kuna Marko saaki ei saanud, pidime lõunasöögi hankimise hiljem Hannale delegeerima.
Hanna meile lõunasööki püüdmas ning hiljem ise ka üllatumas kui suure kala ta kätte sai. 😀
Nom-nom
Tuvastasime oma pühapäevase lõunasöögikoha (Vapramäe forell) tegelikult päev varem matka aja. Lõpukolmandik matkarajast suundus mööda jõe vastaskallast.

Matkast ise ka natuke. Kuigi rada oli ametlikult 33km, siis miskipärast näitasid meil kaks gps-i 37,9km. Ei teagi kas eksisime paar korda ära või mis toimub. Samas Hanna telefon näitas üldse miskit 20km ringis … minu arust kõndisime küll kõik koguaeg koos. 😀

Aeg on koos pausidega – lõunapaus, joogipausid, mõned peatused saabastest liiva väljutamiseks, looduse imetlemiseks või vaatetorni otsa ronimiseks. Aga no mida ma vabandan.. pigem olime aja poolest ikkagi listi taga otsas.

Rada oli päris mõnus. Esimene kolmandik oli mu lemmik – sai veidi põnevamatel väiksematel metsaradadel üles-alla turnida ja jõge ületada. Vahepeal pirtsutasin ka, sest keegi ei uskunud minu juhiste jälgimise / orienteerumisoskustesse kuigi mul oli õigus. Aga õnneks jõudsime ikkagi rajale tagasi ja tülli ka keegi ei läinud. 😀

Teine kolmandik rajast oli vaheldumisi laiadel künklikel metsateedel ning siis veekogude äärest. Täitsa kena ja vaheldusrikas. Aga tühjenevad kõhud hakkasid üks hetk märku andma.

Isegi ühe vaatetorni otsa jõudsime ronida. Vasakul üleval näost veits punane, sest 15km matka on juba seljataga ja vaatetornil oli treppe palju. 😀 Samas tore, et sinna ikkagi ronisime ning välja nägi see esialgu hullem kui ta oli.

Lõunasöögiks pakuti Tactical Solutions toidupakke. Ei teagi kas asi oli juba suures näljas või ongi nii aga maitse oli täitsa okei. 😀 Energiavarud laetud, suundusime matka viimasesse lõiku.

Viimane jupp oli kõige tüütum nii keskkonna mõttes kui ka jalgadele. Nimelt

  • läks rada suuresti läbi linna ja kõndima pidi asfaldil, mis andis tunda.
  • oli tegemist ringrajaga, kus tagasi tulles oli suur osa maad nüüdseks juba korduv linnatee. Veits tüütu ja igav. Samas oli lõpusirgel isegi tore eesootavaid verstaposte juba teada.
Tublid lõpetajad!

Kokkuvõttes ütleks, et päev ja matk möödus ikka päris kiiresti. Õhtuks olime muidugi veidi vässud ning peale grilli ja sauna enam muud teha ei jaksanudki. Aga seltskond oli hea ja nädalavahetus mõnus.

Viimaste andmete kohaselt peaks augustis uus kondimootori üritus tulema ning hetkel oleme kõik käpad teisele ringile minema. 🙂

Päikest!
Kati

You Might Also Like

2 Comments

  1. Head süüa ja muud toredat - lifeplaneship

    […] kuu oli meil tihedalt üritusi täis planeeritud. Lisaks kondimootorile ning selle ettevalmistustele ootas meid ees Mammu pulm ja tüdrukuteõhtu, ning minipuhkus […]

  2. Käisime jälle jalutamas - lifeplaneship

    […] lõpus toimus järjekordne elamus+ kondimootori matk. Taaskord tegime Marko, Hanna ja Veikoga sellest üritusest mõnusa […]

Leave a Reply

Back to top
%d bloggers like this: