Karmavõlad ja worq, worq, worq

Malaisiasse saabudes lõi jälle välja Marko suutmatus ringgitites arvutada. Nimelt läks ta lennujaamas automaadist meile raha välja võtma ning tuli esimese korraga ära 100 ringgitiga, mis on umbes 20 eurot. Sellega ei oleks me just kaua vastu pidanud.

Hoolimata väikesest ärevusest sujus Kuala Lumpurisse saabumine ilusti – lennujaam oli kena, esimest korda reisi jooksul polnud absoluutselt mingit autojuhtide/ kaupmeeste pealetükkivust ning saime ilma suurema vaevata lennujaamast kohe kohaliku sim kaardi ja mobiilse internetiplaani. Hoolimata keskööpaiksest maandumisest oli koju jõudes tunne hea.

Viimasel hetkel enne koju jõudmist saime korteriomanikult vabanduse, et miskit juhtus meie broneeritud korteriga ning me ei saa sinna sisse kolida. Küll aga saame elada omaniku teises korteris, mis on samas majas ja sarnane meie valitule. Muidu poleks ju vahet, kuid teine korter osutus tunduvalt väiksemaks ning seal polnud ei pliiti ega ka kahte lauda, mille taga mõlemad tööd teha saaks. Korter ise oli kena, kuid kaks viimast eelnimetatust olid meie elukohavalikul esmatähtsad.

Jah, malaisialaste köögi mõiste erinevus on Kuala Lumpuris jälle välja löönud – ka kõrgetes tornmajades asuvates modernsetes korterites tuleb pildilt hoolikalt üle kontrollida, kas “köök” tähendab mikrouuni või pliiti.

Heal lapsel mitu nime – meie kortermaja nimetus, mis omanik ütles, oli Ramada Plaza Dua Sentral, kuid Google mapsi seda nime sisestades sa õigesse kohta ei jõua. Kaardi peal näitab ta nime Dua Sentral, kuid kohalikud taksojuhid teavad seda maja nimetusega TNB Dua Sentral (need kolm tähte seal ees on väga olulised – muidu viiakse sind valesse kohta).

Ma olin juba veidi pahur ja kuri omaniku peale, sest lisaks valesse korterisse kolimise teemale oli puudulik ka kuulutuses lubatud bassein. See tähendab, et bassein on olemas, kuid hetkel maja juhatuse poolt suletud.

Nädal hiljem saime lõpuks õigesse korterisse kolida.

Meie praegune kodu ja õige korter on väga ilus ja avar. Omanik on küll hästi tore ja abivalmis, kuid tal on vist lihtsalt kehvad töötajad – sisse kolides oli korter kehvasti koristatud, köögis on kohati koduloomad ning kasutades hinna sees olnud korra nädalas tasuta pesu pesemise teenust, sain oma valged pluusid ja kleidi tagasi roosadena. Ühtlasi jõudsid selle nädala jooksul, mis me siin sees elanud oleme ka korgid läbi põleda, nii et veetsime ühe õhtu ilma elektrita – tuled põlesid aga ükski stepsel ja kodumasin ei töötanud, sh konditsioneer, mistõttu oli tegemist päris kuuma ööga. Ühest küljest ma väga ei kurdaks, sest tunnen ennast siin kodus hästi ja mugavalt. Teisest küljest tundub, et meil või korteri omanikul on korralikud karmavõlad. Lõppkokkuvõttes broneerisime teiseks kuuks endale uue elukoha, mis asub ka meie coworking kontorile lähemal.

Niimoodi me olemegi ennast siia sisse seadnud. Endale märkamatult on juba kaks nädalat siia saabumises möödas. Kuala Lumpur on parajalt moderne aga samas endiselt väga huvitav, ilus ja mõnus linn – meile meeldib. Täiendavalt on siin suhteliselt lihtne elada tänu heale inglise keele tasemele.

Kuigi see linn ei ole väga kõnnitav (kõnniteid ei ole) on uberi ja grabiga liiklemine odav. Kaks korda oleme ka kohalike taksosi toetanud, kuid need maksavad ka kaks korda rohkem. Käisin vahelduseks Taist ja Balilt soetatud rannariietele ka isegi kaubanduskeskuses endale viisakaid kontoririideid hankimas. Kahjuks läks ostlemine kallimaks kui planeeritud..

Järgmises postituses sellest, mis me oma esimeste nädalatega teha ja näha jõudnud oleme. 🙂

Päikest!
Kati