Käisime jälle jalutamas

Augusti lõpus toimus järjekordne elamus+ kondimootori matk. Taaskord tegime Marko, Hanna ja Veikoga sellest üritusest mõnusa nädalavahetuse.

Peab tunnistama, et meie seekordne ettevalmistus matkaks oli kesine, kui mitte olematu. Ainus, mis meid enne kondimootorit sooja tegema ajas oli Marko vajadus uued matkasaapad sisse kõndida. Külastasime korra Pääsküla rabarajal 5km ja teine kord 9km ringi. Wow, see viimane oli vist kõige igavam jalutusrada kus ma käinud olen. 😀 Pikad sirged laial teel.

5km ring on samas täitsa äge. Laudteed meeldivad mulle alati!

Kuigi kõndimisüritus oli alles laupäeval, suundusime Markoga Tartusse juba kolmapäeva õhtul. Plaan oli neljapäeval pärast tööd Võru kanti teatrisse sõita ja üks öö seal veeta.

Käisime vaatamas etendust Helimehe tähetund. Üllatas mind täitsa positiivselt. 🙂

Reedel oli riigipüha ja siis liitusid Tartusse meiega ka Veiko ja Hanna. Laupäeva varahommikul saime sealt juba kõik koos Taevaskoja poole startida.

Kondimootor oli suhteliselt sarnane eelmisele korrale. Suurimad erinevused oli uus asukoht ja paar kilomeetrit lühem ametlik rada (33 vs 30). Ametlik, sest telefonid näitasid ka seekord veidi suuremat numbrit.

Lisaks oli endal lihtsam olla, sest teadsime, mis meid ees ootab. Seadsime endale eesmärgi mai kuust parema ajaga lõpetada.

Stardis.

Rada oli seekord palju palju ägedam ja paremini planeeritud.

  1. kogu matk käis metsavahel ja praktiliselt ei pidanud linnas või asfaltteel üldse kõndima.
  2. loodus oli lihtsalt mega ilus ja vahelduv. Muidugi üles-alla järsakuid ja ronimisi oli seekord vist palju rohkem.
  3. lõpujupp pärast söögipausi oli üks sirge (jess!). Eelmine kord oli tegu ringrajaga, kus pool teed pidid sama kaudu tagasi tulema.
Ilmaga vedas täiega. Ennustused lubasid sügist – 15 kraadi ja vihma. Reaalsuses oli kõndimiseks täpselt paras värske, aga soe temperatuur ja vihmakeepidest polnud üldse asja.
Selliseid üles-alla järsakuid oli üksjagu. Kasutasin nendes ilmselt mingeid alaselja lihaseid, mida ma pole nähtavasti mitte kunagi oma elus rakendanud. Teisel ja kolmandal päeval pärast matka oli alaselg nii valus, et ma vaevu suutsin ennast liigutada. 😀 Kuna see ei tundunud üldse lihasvalu moodi, mõtlesin juba, et kas ma tõesti suutsin oma metallpulgad seljas katki kõndida?! Viimati tundsin ma ennast nii peale oma teismeliseeas toimunud seljaoppe. Aga ei, õnneks mitte. Neljandal päeval oli juba parem ja tundub, et avastasin lihtsalt uued lihased… või nende puudumise. 😀
Lõpus anti kõigile jälle medalid.

Oma eesmärgiga eelmiseid tulemusi parandada saime hakkama! Edetabelis olime seekord lausa top 20s. Ok.. 50 meid kokku oligi sellel rajal.. aga vähemalt lõpetasime listi esimeses pooles. Aega parandasime umbes 1,5h koos pausidega. GPS näitas küll paar kilomeetrit eelmisest korrast vähem, kuid ametlikule rajale lisasime ikkagi kuskilt 3km otsa. Paar korda ekslesime ära küll kuid kindlasti mitte nii palju kui eelmine kord. 😀

Samas… raja lõpus tundsin natuke, et aja saime küll parema aga ma oleks võibolla veits rohkem tahtnud ikkagi seda ilusat loodust nautida. Seda sai mai matkal kindlasti rohkem tehtud. Aga no kui ma seal kõike imetlema oleks hakanud, siis ma oleksin üldse 10+ tundi seal metsas uimerdanud.

Aja sees on 2 söögi-/snäkipausi ka.

Kui eelmine kord ööbisime airbnbs, kus pidi õhtul veel ise grillima ja sauna kütma, siis seekord otsustasime ennast täiega poputada. Ööbisime V Spas ja õhtustasime JOYCE-s. Ainult matkalt otse tulnuna oleks tahtnud hotelli check-ini asemel kuskilt tagauksest sisse hiilida. 😀 Muidu paar tundi saunatada, mullivannis lõõgastuda ja jutustada oli lihtsalt mega lõpp niigi heale päevale!

Kokkuvõtvalt oli kogu nädalavahetus, minitripp ja seltskond jälle täiega tore. Nüüdseks hakkavad järgmiste päevade valud juba meeles minema ja võiks küll uuesti minna jälle. 😀 Samas järgmine pidavat vist veebruaris olema… talvel tundub see veits ekstreemsem.. aga eks näis!

Päikest!
Kati

You Might Also Like

Leave a Reply

Back to top