Hüvasti, Austraalia!

Viimase paari nädala jooksul on meie asukoht väga mitu korda muutunud ning kirjutan seekordset postitust juba Balilt. Alustan esmalt viimaste Austraalia muljete kokku võtmisega. Austraalia on imeline!

Iga järgmine sihtkoht Austraalias läks aina paremaks! Eriti rõõmustasin selle üle, et Marko oli nii Perthist, Brisbanest kui Sydneyst vähemalt sama vaimustuses kui mina. Olles reisimisest ja turistitamisest veidi tüdinud, nautisime Austraalias rahuliku koduelu, rutiini, tuttava keskkonna ning suurlinnade mugavusi täiel rinnal.

Marko sünnipäevaks ning meie viimaseks neljaks päevaks Austraalias kolisime Sydneysse, Bondi piirkonda. Mine metsa kui äge koht! Võrreldes mu eelmise kogemusega kui CBDs (Central Business District ehk kesklinn) elasin hoopis teine kogemus ja õhkkond. Nii kahju, et endale nii vähe aega seal viibimiseks olime jätnud. Bondis on olemas täpselt kõik see, mida me Markoga ühest kohast otsinud oleme:

• surfirand;
• väikese koha ja ranna vibe;
  Inimesed käivad ringi nagu Balil, see tähendab puhkuse riietumisstiili, plätusid, vahest üldse bikiinides ja surfilauaga, vahest paljajalu ning mõnikord istutakse üldse kohvikulaua puudusel tänava ääres maas ning nauditakse hommikusööki (ma olen suhteliselt kindel, et tegu ei olnud kodutuga).
• smuutikausid ja mõnusad kohvikud;
• harjumuspärased suured ja mitmekülgse valikuga toidupoed;
• palju parke ja kohti, kus jalutada;
• suurlinn, kino ja kaubanduskeskused.

Bondi on imeline! Ainult, et kahjuks on seal lisaks kõigele ülalmainitule ka tohutult kallis, palju teisi inimesi kes seal kõik elada tahavad (mis ajab nt korterite hindu veelgi üles) ning väga ebamugav +9h ajavahe Eestiga. Me korraks isegi uurisime viisa ja muid variante, kuid kuna niisama me enam rännata hetkel ei viitsi ja mõlemad oleme oma töödega väga rahul siis hetkel ei mängi välja. Aga äkki kunagi… kes teab?

Mina olin Sydneys juba käinud, kuid Marko jaoks oli tegemist esimese korraga. Saabumise pärastlõunal külastasime kohe oma koduranda ning järgmisel päeval (ühtlasi Marko sünnipäeval) tegime väikese jalutuskäigu kesklinnas ning külastasime kohustuslike vaatamisväärsusi.

Kui välja arvata üks armas õhtusöök minu endise töökaaslase Monaga, siis ülejäänud kolm päeva kulusid meil lihtsalt töölainel. Eesmärk oli enne puhkust kõik pooleliolev ära lõpetada ning ennast nädalaks 100% offline saada.

Kui Marko töötas kodust, siis mina käisin kahel päeval CBDs WeWorki krediidiga sealses kontoris ning viimasel päeval avastasin Bondi piirkonnas ühte uut ühiskontorit. Kui veel paar kuud tagasi olin skeptiline WeWorki ja üldse suurlinnade ühiskontorite osas, siis nüüdseks saan ma sellest 100% aru! WeWork on küll hirmkallis aga nii mugav. Mistahes linnas ma seda ei külasta, siis ma tean täpselt, mis kvaliteeti ja kohvi (kõige olulisem asi ikkagi onju :D) ma sealt saan. Ja olles juba ühes linnas klient on teise kontorisse nii hea lihtne minna. Tuleb välja, et suuri kette saab ka ägedaid teha!

Ok.. ma ei saa ju Bondit ainult ülistada, üks kohutav asi oli ka – kõik need miljonid hiiglaslikud väledad prussakad, keda ma pimedas koju kõndides nägin. No mitte vähe sai elu eest kekseldud. 😀

Päikest!
Kati