Detsember, jõulud ja talverõõmud

Ilmselt nagu paljudel eestlastel, jäi ka minul detsembris huvitegevusi aina vähemaks. Küll aga juba mõni nädal varem vigastuse tõttu. Kuigi regulaarsetest hobidest jäi mul alles vaid talisuplus, sai vahepeal kõiksugu imelisi talvemõnusid nautida ning ühed mõnusad jõulud Põlvas veeta. Aasta lõppes hästi!

Huvitegevus

Esimesena kadus mu graafikust juba novembri lõpus akrojooga. Nimelt olin trennis enda õlga vigastanud mis välistas kõiksugu asjade tõstmised ja ka ise õlale toetamise. Ok.. tegelikult tüüpilise endana suutsin ma esimesed paar nädalat vigastust väga edukalt ignoreerida lootes, et küll see ise üle läheb… Kuni ühel hetkel käis mingi sähvatus läbi ja ma ei saanud isegi pastakat riiulilt tõsta.

Targemad pead (arstid) keelasidki pingutuse ja trenni õlaga ära ning suunasid laserravikuurile. Kusjuures ma olen nii umbes 50% kindel et laserravi on skämm (nali.. võibolla) sest ma ei tundnud midagi ja arstid hoidsid lihtsalt mingit pulti mu õlal, ootasid 20 sekundit kuni see piiksus ja siis hoidsid seda järgmise kohapeal. 😀 Suht veider. Aga vähemalt olid kõik hästi sõbralikud ja toredad. Ja vist nüüd paar nädalat pärast ravi lõppu on tõesti parem olla. Vaatan-ootan-olen ettevaatlik veel aga tulevik tundub lootustandev. 😀

Muidugi kui üldse millalgi ennast vigastada ja trennidest kõrvale jääda siis jõulud olid selleks parim võimalik aeg. Niikuinii katsusime enne jõule Markoga veidi rohkem kodusemad olla ja pärast jõule läksid kõik trennid Tallinnas koroona tõttu kinni. Nii et ega paljust ilma ei jäänudki.

Enne ravikuuri algust õnnestus õega tegelikult veel Saaremaal käia. Seal toimus Spa ja Sport üritus – ööbid spas ja käid mitu korda päevas rühmatrennis. Tore vaheldus. Krissu lubas enne igat trenni, et see trenn pole üldse selline ja seda saad kindlasti kaasa teha. Sest ega ta ju üksi tahtnud minna. 😀 Aga no eii.. trenni ajal ei lasknud põikpäisus küll poole pealt alla ka anda kuigi isegi alla vaatavat koera oli lihtsalt nii valus teha. Oi kuidas ma mõttes vandusin ja vihkasin.

“Õnnelik” pärast trenni

Pärast trenne kadus mu detsembri plaanidest ka impro. Nimelt 2. moodulist, mis pidi algama detsembri alguses ja mille lõpuetendus oleks jaanuari lõpus pidanud aset leidma, sai käia vaid ühes tunnis. Edasine kursus on kuni piirangute lõppemiseni edasi lükatud. Hetkel siis vähemalt jaanuari lõpuni.

Ka Pirita talisupluse regulaarsed saunapäevad pandi pärast jõule pausile ning Nõmme keskus ei lubanud enam majja riideid vahetama. Kel soovi leiab aga alati võimaluse ning alates oma esimesest talisuplusest novembri esimeses poolest olen järjepidevalt 2-3x iga nädal vees käinud. Ikka veel on nii mõnna.

Külalisena Tartu talisupluskohas pärast jõule.

Novembris leidis aset ka taliujumise meistrivõistlus. Võistlema ma ei kippunud, aga rekord ööujumisel osalesin küll. Rekord oli siis enim inimesi jääkülmas vees teateujumist tegemas. Eelmine rekord olevat soomlaste käes ja 250 inimest. Me saime kokku 505 inimest ja aega võttis see vaid veidi alla 5 tunni.

Ma startisin 10ndana koos toredate kaaslastega Pirita taliujumisklubist (vasakul üleval). Bassu oli ujumiseks ägedaks valgustatud, õhtujuht jutustas taustal ja tünnisaunad olid ka kohapeal olemas. Lõpuks saime kogu meistrivõistluse raames Pirita rahvaga aktiivseima klubi tiitli, käisime väikese pundiga oma karikal järel ning kastsime ennast pärast Noblessneris vette.

Naljakas lugu selle rekordiga tegelikult. Ma justkui teadsin kuskilt, et ujume rekordit ning enne oli rekord Soomel jne. Tundus legit. Kuni keegi küsis mult et kas see on sama asi mis Guinessi rekordid? Ja alles siis ma taipasin et mul pole aimugi millest ma tegelikult osa võtan. Googeldama hakates leidsin lõpuks ühe artikli, kus oli pealkirjas üldse ‘mitteametlik’ rekord nii et võta nüüd näpust. 😀 Aga ega mind see rekord ei huvitagi.. läksin ise lihtsalt vahelduse, seltskonna ja melu pärast.

Talvevõlud

Talv, lumi ja kõiksugu valgusinstallatsioonid on nii ilusad! Olles eelmine aasta talve täiesti vahele jätnud naudin ma see aasta täiel rinnal. Selle all mõtlen nii kelgutamist kui suusatamist kui (loodetavasti varsti) lauatamist kui uisutamist.. ja muidugi ka lihtsalt lumises looduses jalutamist. Isegi auto lumest puhastamine hommikul on zen.

Esimesed külmad Viru rabas. Nii kaunis!
Valgusfestival Võlumaa.. või Võrumaa nagu mina esialgu lugesin ja rõõmustasin et nii tore, saab sinna jõulude ajal Põlvast minna 😀
Varahommikune uisutamine rabas. Minu üllatuseks ei olnudki jää krobeline ja uisutamine oli ülimalt lihtne ja mõnna. Ja no muidugi see tühjus ja lõputu ruum oli mega. Veits kõhe muidugi kui mõnest kohas üle sõites jää su all praksub. Giid muidugi kinnitas, et seal on mitu kihti ja läbi ei kukkunud meist keegi.
Kuigi jõulud (24.) oli Põlvas porine, siis päev enne ja pärast jõule olid megailusad ja valged! Saime nii lumesõda teha, kelguga sõita kui ka lumist Võru avastada. Neid peapealseise poleks ma oma vigastusega veel tegema pidanud.. andis tunda. 😀
Hinni kanjonis! Wowsa! Nii äge rada!
Ojakivi – Lahemaa suuruselt 3. rahn. Tegime varase stardi nii et saime olla esimesed, kes kivi otsa turnisid ning sealse puutumata lume oma inglitega ära märgistasid.

Kõige kõige vingem asi mis me Markoga viimasel ajal tegime oli mäesuusakoolitus. Mõlemale esimene kord elus sellist asja proovida. Murdmaasuuskadel olin ma ka viimati vist kooli ajal ja mäletan et mul oli alati raskusi sellega et suusad läksid risti ja sassi ja üldse kõik oli nii raske.

Otsustasime Markoga Nõmme lumepargis kahepeale mäesuusakoolituse võtta. Nii nii äge! Koolitaja oli väga hea ja mäesuusatamine on mega! Ma ütleks, et palju lihtsam kui lauatamine, kukkumist ja strugglimist on lauatamisega võrreldes ikka palju vähem ja üldse esimese korraga sai juba päris kähku nautima hakata. Mega!

Suuskadel pärast 1h koolitust 🙂
Marko vist otsustas, et talle meeldivadki suusad nüüd rohkem kui laud. Ma veel ei tea, sest kuigi suusad meeldisid mulle vägaväga siis mäletan et laud tekitas veel rohkem ekstaasi. 😀 Igal juhul pole mul vahet mis Markole rohkem või vähem meeldib seni kuni vähemalt mingi tegevus mäel teda ka sinna tõmbab. 😀

Käisime vahepeal lisaks iseseisvalt ka Vimkal suuska harjutamas. Seal on mägi veidi pikem ja saab sellevõrra rohkem suuskadega ja vähem liftiga sõita. 😀 Tahaks nüüd veel ja veel ja veel! Aga siis tahaks tegelikult lauda ka ikkagi uuesti proovida. Korra oli juba plaanitud minna ja sõitsime Vimkale kohale, aga seal oli liiga palju inimesi ja nad ei saanud enam pileteid müüa. 🙁 Loodan, et varsti saame uuesti löögile.

Jõulud

Jõulud olid kuidagi ekstra tšillid ja mõnnad. Tegemist oli stiilipeoga – põlvakatega oli kokkulepe, et kõik panevad ennast riidesse oma kinkepakiga samas stiilis. Marko arvas, et ega keegi seda liiga tõsiselt ei võta, nii et ma ostsin lihtsalt sätendava pakkepaberi mis mu kleidiga sobis ning Marko ostis tavalise jõulupakkepaberi ning pani endale jõulukapsuni ja sokid selga-jalga. Nali oli meie kulul, sest kõik võtsid seda elutõsiselt! Kohal oli nii surfarite pere koos isetehtud surfilauaga, pingviin kui ka palju muud. 😀 Päris äge oli!

Meie tagasihoidlikud ja tavalised kostüümid üleval. All on üks jõulupakk mis oli hokiplatsiks meisterdatud ning Kadri osales läbi Skype kõne Kanadast oma hokimaskiga. Paremal üleval nurgas üli armsad nimelised jõuluehted mis kõik jõuluks said.
Käsitsi jõuluks ise meisterdatud lauamäng tervele perele. Vahva! Eesti teadmised on meil Markoga aga veidi vajaka.. polnud just parim tiim. 😀

Ja nii see aasta läbi saigi! Mõned ülal kirjeldatud talvevõlud võtsid tegelikult aset juba 2021 algul aga pistsin need siiski siia vahele. Praegu vist ongi talve parim osa käes – õues on jahe ja maas on ilus lumi. Samas lähevad päevad nüüd juba vaikselt aina pikemaks ja valgemaks. Super!

Päikest!
Kati

You Might Also Like

2 Comments

  1. Kristiina

    Väga äge ülevaade 🙂 ! Nõustun, et lauatamine on ekstaatilisem, kui suusatamine 😀

    1. kuustikkati

      Hehe 😀 tore! Siis see on päriselt ikkagi teema.
      Ma loodetavasti saan järgmine teisipäev ise ka see aasta esimest korda laua uuesti alla ja siis saan oma viimase otsuse langetada kas mu suurema ekstaasi mälestus vastab tõele. 😀

Leave a Reply

Back to top
%d bloggers like this: