Nähtavasti vajasin puhkust ?!

Septembris planeerisid longboarderid, kellega Pärnus tutvusin, nädalavahetuseks rulatrippi. Tundus äge ja otsustasin ka ühineda. Kõik läks aga oodatust veidi teisiti…

Plaan oli reedel kella kolme paiku Toila poole liikuma hakata, mina Tallinnast ja nemad Tartust. Nädala sees kinnitasime veel üle, et ööbime Toila Spas ning nad broneerisid meile kaks tuba. Lihtne, onju?

Reede

Reede kolme paiku kui olin valmis liikuma kirjutasin sõpradele messengeri, et ka kas nad ka juba stardivad?

… vaikus…

No selge, äkki nad juba sõidavad ja ei saa vastata. Eks kohale jõudes suhtleme.

Hakkasin samuti Tallinnast Toila poole sõitma kui tee peal taipasin, et mul jäid bikiinid maha. Pidin spa-s ööbima nii et kasvõi korra võiks mullivanni ikka saada, seega otsustasin söögi- ja shopingupausi kasuks Rakveres Põhjakeskuses. Samas veidi valdas mind juba kahtlus, et kuidagi palju ei suju täna. 😛

Rakveres sain oma asjad edukalt aetud. Mida aga ei olnud, oli elumärk tuttavatelt. Kuna tunnikese olin juba sõitnud, siis mõtlesin et lähen ikkagi Toilasse välja. Tõesti ei uskunud, et mind üle lastaks.. ja kui ka lastaks siis teen mõnusa Spa nädalavahetuse iseendale ja külastan looduskohti, mis sealkandis mu “Eestis teha” listis veel alles on. Laupäeval saan niikuinii veel pere juurest maalt läbi käia ja tore tuleb see nädalavahetus niikuinii.

Ummikute ja Rakverepausiga jõudsin Toilasse lõpuks päris hilja. Kuna sõpradelt polnud endiselt vastust, ka mitte pärast uuesti kirjutamist, sõitsin randa päikeseloojangut vaatama.

Wow! Milline imeline päikeseloojang!

No nüüdseks oli asi juba selge – mind lastakse üle ning Toila seltskonnatripist saab minu soolo-puhkus. Läksin tagasi hotelli ning katsusin seal siis seletada..

Mm.. selline naljakas lugu, et mu sõber broneeris mulle toa tänaseks aga ma pole temast midagi kuulnud. Ee.. kas te saate vaadata kas toa broneering on olemas?

Tegu oli üli toreda ja armsa inimesega, kes minuga seal kell 9 õhtul tegeles. Aga veidi naljakas tundus, et ta üldse ei kahelnudki või küsinud ühtegi küsimust. 😀 Nagu oleks jube tavaline, et tüdrukud Tallinnast õhtuks Toilasse sõidavad ja siis mehed neile tube broneerivad ja siis üle lasevad. 😀 Aga igal juhul.. ei olnud mingit broneeringut. Kuna vabu tube oli küll, pakuti õnneks seda varianti ja isegi koos soodustusega, sest jõudsin õhtul nii hilja.

Check-in-i protseduuri käigus suutsin vist paremini selgeks teha, et meid pidi kolm olema ja kaks tuba, mille peale töötaja küsis mult uuesti nimesid ning lubas korra veel vaadata.. ja no saigi selgeks.. sõprade broneering oli tehtud alles järgmiseks nädalaks! 😀 Olin kogemata kalendrisse endale ürituse valele nädalale pannud ning kuna me sama nädala sees veel majutusest ka rääkisime, siis ma hetkekski isegi ei kahelnud, et asi minus võis olla. 😀 Igal juhul tore teada, et mind üle ei lastud ning järgmine päev kuulsin ka sõpradelt tagasi, kes nagu Murphy seadus ikka ise reedel just levist väljas puhkamas olid. 😀

Nagu jõulud oleks Toila Spas. Suht vanapaarikeste hotell tundus muidu. Ja veidi selline nõuka-aegne välimus tubadel ja kõigel. Aga ümbrus, lossipark ja rand olid mega ilusad! 😛

No oligi selge, et nädalavahetusest sai minu mini-puhkus. See ei kõlanud mulle ka üldse halb variant tegelikult. Käisin õhtul korra spa-s ning asusin järgmise päeva plaane tegema:

  • ma juba ööbisin spa-s, seega tekkis lootus, et äkki saab ühe massaaži ka;
  • kuna päikeseloojang oli nii imeline ja ma pole ammu päikesetõuse vaadanud, siis otsustasin 5:45 end üles ajada ja päikesetõusuks randa paigutada;
  • veidi tahtsin ka ikkagi rulaga sõita ja ära proovida pumptracki – järjekordne asi minu bucketlistist;
  • tahtsin külastada Valaste juba, Baltimaade kõrgeim kosk ikkagi, ning ehk mõnda looduskohta veel;
  • ja tripi lõpuks mõtlesin Rakvere Vallikraavi külastada ning enne koju suundumist korra veel perel maal külas käia.

Laupäev

Päikesetõus või asi – ühtlaselt sinine taevas lihtsalt. 😀 Oleks sama hästi võinud ka vaid päikeseloojanguga piirduda.
Aga vähemalt sain pumptrackile juba enne kella 7t, mis tähendas, et seal ei olnud peale minu kedagi. 😛 See mulle sobis, sest kobistasin seal üksjagu.. nagu kõik asjad näeb see nii lihtne välja aga oli päris hirmus tegelikult. 😀 Aga äge! Siin oli kõige rohkem ainult kahju, et sõpru kaasas polnud, sest väike julgustus ja õpetus oleks mulle kindlasti ära kulunud.
Aluoja juga
Valaste juga

Valaste joa juurest läks umbes 2km pikkune matkarada Ontika pankrannikule. Mõtlesin alguses, et jalutan selle läbi aga poole tee peal avastasin, et tee sai lihtsalt otsa. Olin rannas, kus ühel pool meri, teisel pool läbimatu tihnik/mägi, ühel küljel tagasitee ning teisel pool sai rannatee alla kukkunud puude ja muu sellise tõttu lihtsalt otsa ning kuiva jalaga polnud enam võimalik takistusi ületada. No fain, läksin tagasi, istusin autosse, sõitsin matkaraja lõppu ning läksin teiselt poolt vastu nii kaugele kui sai.

Teepeal tuli mulle veel üks pensionäride bussireis vastu, kes mind samuti hoiatasid, et ma rada läbida ei üritaks – pidi võimatu ja jube olema. Samas nad ise olid selle just ära teinud.. kuigi kuivad nad just ei olnud. Korra tekkis tunne, et mis mõttes need vanaemad tegid raja läbi ja mina siis ei tee? Aga mis seal ikka.. ega mul erilisi seiklemisriideid ka seljas polnud. Vanaemad olid ise huvitavad.. ühest küljest energiat täis ja jutustasid seal võidu kõik.. teisest küljest nad reaalselt jutustasid samblast ja murust ja lehtedest nii et ma ei tea noh. 😀

Looduses on mõnus 🙂

Edasi suundusin Rakverre. Ilm keeras kahjuks sinna jõudmise ajaks vihmaseks seega Vallikraav jäi külastamata, kuid asendasin selle hoopis Spa-ga. Toilast massaaži saamiseks oleksin ma pidanud seal kella kaheni ootama, seega lootsin, et äkki veab ning saan aja Rakveres lihtsalt kohale ilmudes. Joppaski! Nautisin seal imelist massaaži ja lõunasööki, käisin perel külas ning jõudsin õhtuks veel koju Tallinnasse tagasi. Pühapäeval käisime veel Markoga surfimas niiet kokkuvõttes oli imeline nädalavahetus.

Ma ei hakanud järgmine nädal küll enam uuesti Toilasse sõitma, aga pühapäeval õnnestus sõpradega ikkagi koos sõita kui nad oma trippi Tallinnas Lauluväljakul lõpetasid. 🙂

Päikest!
Kati