Juulikuu tripp algas sõbranna pulmaga Otepääl, jätkus nädalaga Tartus, pereüritustega Põlvakatega ning kiire peatusega minu maal.
Jee, sain ka esimest korda päris pulmas külaline olla! Abiellus Catu – minu pinginaaber alates teisest klassist, kellega me pärast TIKi lõpetamist koos TTÜsse ning BESTi liikusime. Peigmees on samuti BESTikas, Belgiast, kus nad juba päris paar aastat elanud on. Umbes 1.5 aastat tagasi sain neil isegi külas käidud!
Igal juhul.. nagu ma aru olen saanud siis pulma korraldus on niigi suur ettevõtmine.. aga kujuta seda nüüd ette veel koroona teadmatuse ajal ja korraldades pidustusi teises riigis? Kuidagi nad igal juhul selle ära tegid ja kõik oli lõppkokkuvõttes väga armas ja tore. Isegi tüdrukuteõhtu õnnestus Catule Eestis teha.. seda küll esialgse mai kuu asemel alles nädal enne pulmi.






Pärast kunstitunni lõppemist tegime väljas veel viimased vannete ette lugemised ning saigi pikk päev läbi. Ilm keeras päeva lõpuks täitsa pekki – õhtu võtsid üle tormituuled ja ikka korralik padukas. Miskipärast leidsime sõbrannaga, et siiski on hea mõte kesklinnast koju kõndida. 😀

Õnneks oli Marko nii armas ja tuli minuga hoolimata padukast mu asju tänavalt otsima. Kõndisime poolele teele ehk Liivalaia tänavani välja ning suutsime üles leida 2/3 kadunud esemetest. Tuleb tõdeda ikka, et paberkotid ja padukad ei ole funktsioneeriv kombo. 🙂
Pärast tüdrukuteõhtut tekkis järsku kerge paanika – pulm on ju kohe siin! Minul oli kleit juba olemas, kuid Markol polnud midagi selga panna. Sobiva ülikonna ostmine võttis meil kõigest 8h aega. Ilmselgelt ei tea me ülikondadest midagi.. välja arvatud seda, mis meile ei meeldi. Vaev oli vähemalt seda väärt, sest Marko nägi pulmas väga hea välja!


Catu pulmad toimusid Otepääl Villa Müllebeckis, mis on üks tohutult ilusa aiaga villa. Originaalis planeeritud kolmepäevasest üritusest sai koroona tõttu veidi väiksema külaliste arvuga kahepäevani pralle ning mitmetele rahvusvahelistele sõpradele otsustati hiljem järelüritused teha muudes riikides. Külalise pilgu läbi oli kogu pulm täpselt nii nagu ta välja kukkus ideaalne ja super armas. 🙂



Pühapäeval pärast pulma sõitsime Tartusse, kuhu Markoga nädalaks Airbnb olime broneerinud. Eesmärgiks oli puhtalt vaheldus ning Markole võimalus Tartu kontorit külastada.

Marko käis esmaspäeval kontoris ning teise Tartu õhtu veetsime kodus. Marko tundus veidi vässu nii et läksime vara voodisse. Enne magama jäämist ma veel ütlesin talle, et ta tundub nii tuline nagu oleks palavik ja sinna see jäi.. kuni järgmise hommikuni kui ma sain teada, et ta magas öö läbi halvasti ja tal oligi palavik. No halleluuja.. koroonaehmatus vol2 Markolt. 😀
Ma juba mõtlesin hirmuga kõikidele inimestele ja pereliikmetele Catu pulmas ja kuidas me peame neile kõigile teada andma, et meil on nüüd koroona. Suht jube väljavaade tundus. Samas levinumaid koroonanähtusid Markol ikkagi ei olnud. Õnneks sai ta perearstile öelda, et käisime just pulmapidustusel, tänu millele ta kiiresti testima saadeti. Esialgu pakkusid nad pigem et istu kodus ja oota ära.
Koroonatesti negatiivne vastus oli meile mõlemale väga suur kergendus. Aga ega see negatiivne test teda veel terveks ei teinud – meie Tartu avastamise ja vahelduse nädal lõppes valdavalt kodus istumise ja woltimisega. Polnud päris see, mis lootsime. Aga vähemalt tundis Marko paari päeva möödudes ennast juba paremini ning nädala lõppu planeeritud reis Põlvasse ning Ostrova festivalile ei pidanud ära jääma.


Järgmisel päeval sättisime kogu Marko perega ennast uuele tripile – nimelt oli plaan otsida neile Peipsi äärde telkimisplats ja siis käia Kiviõli kaevandusmuuseumis. Me ise enam telkima ei jäänud sest, esiteks pole me suurem asi telkijad ning teiseks oli pärast nädalakese eemal olekut koduigatsus juba suur.


Pärast tuuri sõime kõhud täis, sõitsime Peipsi äärde tagasi ja hängisime seal veel natuke enne kui suuna Tallinna võtsime. Teepeal käisime ka minu maalt läbi ning ütlesime mu perele tere.
Reisida on küll tore aga pühapäeval tagasi kodus olla ja lihtsalt eksisteerida oli lausa imeline!
Päikest!
Kati