2019 -> 2020

Jälle on käes aeg paar kuud aastanumbrit valesti kirjutada. Aastavahetuse võtsime seekord vastu rahulikult ja tervislikult. 31. detsembril lõpetasime umbes pool kümme õhtul jõuksis jalapäeva ja suundusime toidupoodi ja koju. Tänu alkoholipoe suletusele sai sellest väga tervislik õhtu ja ühtlasi vast üks värskemaid 1. jaanuare viimase kümne aasta jooksul.
Kuhu viimased 12 kuud läinud on ja mis eesootavatega pihta hakata?

spotify 2019.jpg
Vähemalt 2 päeva minu 12st kuust on nähtavasti läinud Hamiltoni kuulamisele. 😀 Kindlasti 2019 ägedaim avastus!

2019. aasta on ilmselt olnud üks stabiilsemaid, lihtsamaid ja rahulikumaid aastaid, võrreldes nii mõnegi eelmisega. Samas on see sundinud aina rohkem endasse vaatama ja mõtlema välja, mis on see, mis mulle päriselt huvi pakub, mida ma tahan teha, kus olla jms.

Nii imelik kui see ka pole (eelkõige mu enda jaoks) olen hiljuti, pärast koju tuleku plaanide paika seadmist, hakanud unistama Eestist. Ei, kindlasti mitte sellest pimedast ja külmast, mis seal praegu on.. vaid pigem sõpradest ja tuttavatest kohtadest. Eks näis mis nendest mõtetest saab või kauaks nendest jätkub kui me üks hetk kohal oleme. Püsimatu ja muutlike meeltega nagu ma olen. 😀

rand

Eelmine aasta algas imeliselt – tegin lõpuks ometi oma load ära (korra olen saanud neid isegi politseile näidata) ning avastasin tänu Markole uue imelise muusikali, Hamilton, mida kõriaugini ja rohkemgi kuulata. Samuti külastasin see aasta mitmeid kohti, mis mul mõtetes närisid (saared Tai idakaldal ja Sri Lanka kaugtöö tarbeks) ning avastasin Lomboki. Lisaks tundsin väikest progressi surfis ning õppisin täiesti uut longboarding dancing maailma tundma. Jõuludega Austraalias täitus minu järjekordne pikaaegne unistus talvepühad soojal maal veeta.

php.jpg
2020 aasta alguseks on planeeritud viimane sihtkoht Kagu-Aasias, mis mind tõsiselt juba aastaid tõmmanud on – Siargao saar Filipiinidel. Pildil on Marko Piia-tädilt 2016. jõuluks saadud filipiinide peso (ainus alles olev valuuta reisipakist), mida seni truult endaga kaasas kandnud oleme. Lõpuks läheb see ringlusesse!

Tööalaselt tegin eelmine aasta hüppe agentuurist in-house positsioonile 100% remote ettevõttes. Usun, et olen õigel kursil, hoolimata sellest, et sihtpunkt veel täitsa selge pole. Õppisin 2019. aastal palju juurde nii oma tegevusvaldkonnas kui ka üldiselt enda huvide, väärtuste ja prioriteetide kohta. Senised uue aasta plaanid tõotavad veelgi enam uusi võimalusi enesearenguks ja eks see hoiabki elu põnevana – pidev mugavusstsooni nihutamine ja uute suundade avastamine. Mina olen igal juhul põnevil! 🙂

Head uut!
Kati