Jõulud teisel pool planeeti

Lõpuks ometi täitus mu unistus talvepühad soojal maal veeta! Jõulud sisaldasid parimat kahest maailmast – sooja rannailma Aussist ja kodust jõulutoitu.

essa pühap.jpg
Esimene täispäev Perthis ja kohe randa! Siin on kindlasti kõige tugevam päike, mida ma seni oma elus kogenud olen.

Austraalia andis meile sooja tervituse – 40 kraadi! Võrdluseks, et Bali kõigub tavapärane temperatuur 25-33°C. Ligikaudu 33-40 kraadi on siin edaspidi iga päev olnud, mistõttu ei jõua mõistusele kuidagi kohale, et talv või jõul peaks olema.

uv 11.png
Lisaks tuntavale kuumusele on hoopis suurem ohufaktor UV indeks. Kui esialgu ei osanud me numbrist 11 suurt arvata, siis peale kerget guugeldamist saime teada, et 3-5 on keskmine vahemik, 8-10 väga kõrge ja 11+ ekstreemne. Eestis üldjuhul suve kuumematel päevadel jääb UV indeks 3-5 vahele.

Austraalia tulekahjudest on ilmselt kõik juba lugenud. Idakaldal on olukord kindlasti palju hullem, kuid ka Perthi ümbruses põleb. Maandumise päeval olid tulekahjud ka Perthi äärelinna jõudnud.

park kinni.jpg
Kui üks suur pluss meie koduvaliku juures oli üle tee asuv hiiglaslik park, siis esimesel päeval oli see suletud.. ikka selle sama tuleohu tõttu. Loodus on siis tõesti kõikjal tohutult kuiv ja kõik krabiseb talla all.
20191226_170838.jpg
Nüüd, kaks nädalat hiljem, on park taas avatud ning sealt avanevad kaunid vaated Perthi kesklinnale! Austraallastele omaselt oli park täis pikniku pidavaid-palli mängivaid peresid ja sõpruskondi.

Üldiselt oleme oma Aussi eluga väga rahul. Kõik on lihtne (kuigi ka kallis, aga seda oli oodata), Airbnb on kodune ja meie kultuuriruumile omane ning hoolimata sellest, et Perth on suurlinn, tundub see väikene. Viimast ilmselt eelkõige tänu väikesele CBD’le (Central Business District – kesklinn) ja madalatele majadele. Teise linnaotsa või randa minek ühistranspordiga on nii ajakulukas kui ka kallis, aga kodu-kesklinna piirkonnas on elu lihtne ja saab kõik esmatähtsa tehtud.

kodu.jpg
Meie väike korter. Kuigi naabruskond näeb välja nagu Kakumäe äärelinn, asume tegelikult täpselt kesklinna piiril. // Kuna ilmselgelt pole kaminat praegustel temperatuuridel tarvis, kasutame seda kotihoidmise kohana. 😀 // Ainus veider osa korteri juures on välisuks, mis tuleb otse elutuppa. Täiega harjumatu.
cat. bus.jpg
Kesklinna piirimail on hea elada, sest kesklinnas (CBDs) sõidavad neli tasuta bussiliini. Kuna ühistransport on suhteliselt kallis ja mingit kuukaardi varianti siin pole, kasutame tasuta busse hea meelega. Punane liin viib meid täpselt kodust kontorisse.
spacecubed.jpg
Meie kontor – Spacecubed. Väike ja hubane ja mõnus. // Näide sellest kui kaugel ma pärismaailmast olen. Ühel vabakontori kommuuni hommikusöögil sattusime rääkima tüüpidega BHPst. Kui nad ütlesid, et tegu on „mining company’ga“, oli minu esimene mõte “bitcoin mining?”. Ei, Kati. Tegu on päriselt maad kaevava ettevõttega. // Külastasime kontorivalikuna ka WeWorki. Neil oli tõesti superkaunis kontor, vaade linnale ja ilmselt imeline kohv ja muud mõnusad soodustused. Aga seekord otsustasime Spacecubed-i kasuks, sest (1) WeWork tegi vaid kalendrikuulist arveldust ning ei olnud võimeline poole jaanuari pealt meie liikmelisust Brisbane-i üle kandma. Ehk see oleks tähendanud, et me oleks poole kuu eest lihtsalt tühja või topelt neile maksnud; (2) kuigi kõik perk’id tundusid väga ahvatlevad, siis üldine hõng oli pigem bürokraatiahunnik ja liiga suurettevõtlik. Spacecubedis oli palju kodusem.

Nagu ka terves Austraalias, on Perthiski üksjagu eestlasi. Omavaheliseks suhtluseks ja abistamiseks on Facebooki grupp – Eestlased Perthis. Tänu sellele grupile veetsime Markoga ühe pühapäeva väga mõnusalt elektrirulaga mööda Perthi kruiisides. Lisaks saime kaasmaalastelt jõuluks kodumaist kartulisalatit ja pasteeti.

rulapäev.jpg
Üks eestlane rendib Perthis väga mõistliku hinna eest elektrirulasid. Tore päevategevus igal juhul!
beach.gif
Esmalt sõitsime randa, sest miskipärast mäletasime mõlemad, et seal oli superhea tee. Ja no rannavaatega sõita tundus imeline mõte. Aga ei.. meie mälu pettis. Lõpuspurt kesklinnas ja jõe kaldal oli hoopis kaunim keskkond ja siledam tee!
ezgif.com-video-to-gif.gif
Hahaa, meenutan laagris õpitut. Põlvekaitsmed oleks julgust juurde andnud.
üksinda kodus.jpeg
Päeva lõpetasime pargis jõulufestivaliga ja kodu keset linna filmiga. Sellised ongi soojamaa jõulud?

Tegelikult tähistavad austraallased jõule alles 25. detsembril. See on päev, kus nemad kodus perega hängivad ja koos söövad. 26. detsember on samuti vaba päev, aga see on mõeldud ostuhullusele – telekas ja poed on täis pre-boxing day ja boxing day allahindlusi ning 27. detsembril on osad poed kauem lahti.

pood vara lahti.jpg
Kui Eestis pannakse poed pühade ajal pigem varem kinni, siis siin olid poed kinni vaid 25. detsembril. Sealjuures 24. detsembril tehti toidupood erandkorras juba kell 5 hommikul lahti!

Kuna me oleme ikkagi eestlased, tähistasime oma jõule 24. detsembril. Esilagu plaanisime küll hullult uhket kahte pearooga, hõõgvein ja mida kõike veel, kuid kuna Markol avaldusid väikesed külmetusnähud, tõmbasime oma plaane veidi koomale.

rand1.jpg
Enne jõuluaskeldustega pihta hakkamist käisime esmalt hommikul rannas jalutamas, et oma sooja kliimat nautida. Seejärel suundusime toidupoodi ja koju süüa tegema.
jouluroa valmistamine.jpg
Meil on ülimõnna köök täiega hästi varustatud.. aga sinna mahub ainult üks inimene. 😀 Seega jõuluroogade valmistus käis seekord nii, et Marko tegi süüa ja mina panin köögi ukse ette diivanipadja maha, kallasin endale veini ja täitsin meelelahutaja rolli.
jõulu õhtusöök.jpg
Jõulusöök oli imeline ja eestipärane – minu pere retsepti järgi ahjukana ja riis, Markole kartul ja kapsas, Eestlased Perthis grupi kaudu tellitud lihtsalt maagiliselt hea kartulisalt ja pasteet. Kõik Eesti toidu igatsused said rahuldatud.. seda kartulisalatit tahaks veel ainult.
jõulud suvel linnas.jpg
Kuigi toit oli kodune, siis suurt jõulutunnet ikkagi ei tekkinud. Harjumuspärane on, et jõuludel peab pime ja külm olema. Minu poolest oli selline väike jõulude vahele jätmine okei, sest ma olen väikestviisi Grinch ka. Aga kahju Markost, kellele jõulud tähtsamad on. Aga eks järgmine aasta saab jälle Marko meele järgi jõulud veeta. 🙂

Lõpetuseks veel paar huvitavat fakti:

  • Üldiselt kogu maailm teeb nalja onju, et Austraalia on nii ohtlik ja kõik üritab sind siin tappa jms. Nali naljaks aga iga teine hommik käib uudistest mingi sarnane teema päriselt läbi! Näiteks üks hommik räägiti kuidas püüton ründas verandal neljaaastast poissi ja hakkas teda põõsasse tõmbama. Teisel hommikul räägiti kuidas ühte meest otsitakse ja ta on kadunud ning kahtlustatakse seal piirkonnas olevaid krokodille. Pole siis imestada, et kui tänaval või kuskil mõni leht sahiseb, me Markoga kohe meetri kõrgusele hüppame ja kolm südamelööki vahele jätame.
  • Vahel on maailm ebameeldivalt väike. Marko suhtles kontoris mingi Iirlasest kutiga, kes on Austraalias 8 aastat elanud. Küllaltki lühikese vestluse käigus küsiti Markolt ka Helme sõnavõtu kohta Soome uue peaministri kohta. Samuti oli see info jõudnud Kanadasse, kus Marko õelt selle kohta uuritud oli. Kurb.
  • Üks hommik tuli telekast pommuudis – Austraalia Health Council tuli välja uue avastusega ja senise 14 ühiku alkoholi asemel nädalas on soovituslik piirduda ainult 10ne ühikuga! Lihtsalt infoks juurde, et 10 ühikut on võrdne 10 õluga või 6.6 klaasi punase veiniga. 😀 Meile pakkus see palju nalja, sest ka 10 ühikut nädalas tundus ikka jube palju. Ja see oli soovitus mingilt Austraalia tervise nõukogult! Aga siin näeb küll iga kell inimesi pubides ja restodes õlut joomas.

Päikest!
Kati