Omad joped Lankal ja Malaisias

Sri Lankalt lahkumine oli täpselt õige ja ikkagi kurb. Ühest küljest olime põnevil suurlinna mugavustest, kuid teisest küljes, oli Lanka ikka nii mõnna. Ok, toidu ühekülgsus oli probleem, aga inimesed on Hiriketiyas absoluutselt kõige armsamad maailmas, surf ja rand oli imeline, ilm oli ilus ja rolluga liigelda meeldib meile alati. Samas ootasid meid Kuala Lumpuris nii mõnedki toredad plaanid.

Üks äge erinevus Hiri ranna ja näiteks Baliga on, et Hiris ei ole absoluutselt mingit pealetükkivat müügitegevust. Kahe kuu jooksul käidi mulle kaks korda sarongi pakkumas ja keeldumiseks piisas väga viisakast ei-st.

Sarnaselt Baliga olime lahkumise hetkeks juba lemmikutes söögikohtades omad joped, kellele tuldi uksele tere ütlema ja viit viskama. Või kui ma üksi sööma läksin, uuriti kus Marko on. Sellisele meelde jäämisele ja familiaarsusele oleme me Markoga mõlemad suckerid. Nii tore ja soe tunne.

toidud.jpg
Mõned viimased toiduavastused Hirist. // Vasakul üleval katsudon Jaapani kauss Mondis – hommikusöögiks tundub küll jube imelik kana ja riisi süüa aga oi-oi kui hõrk see on! // Paremal Verse uue menüü toodang. Ma kirjutasin, et nende menüü oli enne väga burgerine. Kui kuulsin, et nad uue kraami kallal töötavad, olin põnevil. Pildil olev toit uuest menüüst on väga maitsev (ja vürtsikas), kuid koostisosad pakkusid mulle nalja. Ok.. karri, mis saia sisse peidetud on, on uus. Aga kana on sama, mida ma salatikausiga varem tellisin ning sai on ikka see sama burgeri sai. 😀 Väga leidlik toorainete kasutus! // All vasakul lihtsalt elu hea praetud riis kanaga. Viimasel nädalal kohtasime Verses lausa nelja eestlast, kellest osadega õhtusöögil käisime, tänu millele piirkonna teises otsas uue koha avastasime. Hea on, et sinna varem ei jõudnud – vaevalt, et see hunnik soola ja praadimisrasva väga tervislik on.

Viimasel nädalavahetusel Sri Lankal oli meil võimalus ühineda naaberaias toimuva istumisega. Tegu oli huvitava seltskonnaga – meie naabrinaine, kes just ostis endale Sri Lankale maja, smuutikausi resto omanike paarike (üks kohalik ja üks kanadalane, kes rääkis vabalt sinhala keeles), mingi kohalik IT kutt kes ilmselgelt oli nii-öelda kõrgemast klassist ja rääkis kuidas ja kus ta kõik reisib, ning tema Balilt pärit naine. Huvitav seltskond erinevate kultuuridega ja samas ka kõige rohkem integreerunud seltskond keda seni Lankal kohanud oleme.

tuktuk.jpg
Lahkumishommikul tegime veel viimase surfi, kirjutasime ennast kodust välja ja sõitsime bussi ja tuktukiga Colombo lennujaama. 

Kaks nädalat Kuala Lumpuris möödus ülimalt kiiresti ja eesmärgipäraselt – saime oma vaktsiinid uuendatud, soodsalt kõike (sh sushit, tai toitu, kodus tehtud erinevaid asju) nii palju kui hing ihaldas söödud, mõned ostud ja juuksurikülastused tehtud ning surfatud. Lisaboonusena külastasime ka traditsiooniks saanud standup komöödiat ja käisime lumelauatamas. Muidugi tegime iga päev ka kodust või vabakontorist tööd.

KL kodu.jpg
Korralik kodu oli täpselt see mugavus päras Sri Lankat, mida meil vaja oli. Boonusena asus see meie lemmikpiirkonnas (eelmine kord elasime siit samast üle tee; erinevus on, et seekordne kodu oli taksojuhtidele leitav), surfikohta sai küllaltki kiiresti ja kummituste majaga ka tegu polnud. Samuti oli korter imeliselt varustatud pesumasina, köögi ja väikese elutoa nurgaga. Öösel oli aknast isegi kaksiktornide tippe näha.
cowork.jpg
Kontoritest külastasime nii oma vana tuttavat WorQ vabakontorit kui avastasime ka uue lemmiku – Common Ground, Mutiara Damansara.

Üks põhiline põhjus, miks Kuala Lumpur suurlinnana meile enam eemaletõukav ei tundu, on flowrider surf. Seekord jõudsime sinna neli korda, millest viimane tund võtsime kaks sessiooni järjest.

surf köis.jpg
Nagu ikka alustasime esimesel päeval uuesti nagu algajad – jalad värisesid all, juhendaja aitas meid sisse ja tagumises käes hoidsime vabalt jooksvalt köit, mis mingil imekombel aitab paremini vee voolu tunnetada ja tasakaalu hoida.
surf marxi surf.jpg
Kahjuks olen sunnitud tunnistama, et Marko on infinity sportides (ehk siseruumi surf ja lumelaud) minust parem ja kiiremini arenev. Tal läks ikka palju vähem aega kuni ta ise ennast sisse lükkama õppis, seejärel juba sisse libistas ning samuti ka keerutusi tegema hakkas.
gif marko slide in .gif
Suht casual. Mina sellise sisenemisega seekord veel hakkama ei saanud.
gif kati entrance.gif
Ma nägin vaeva isegi tavalise enda sisse lükkamisega. See peajõnksatus enne sisse hüppamist on minu sisemine pep-talk, et ma suudan püsti jääda küll. Seekord veel ei suutnud kuid viimasel päeval sain ka iseseisvaks surfariks!
gif kati sõit.gif
Tegemist on suht igava spordiga millel algajaid jälgida. 😀 Välja näeb nagu ma tšilliks lihtsalt aga tegelikult hullult keskendun. Tegime Markoga seekord teineteisest üksjagu videoid, sest nende pealt oli hea õppida. Lisaks sain ma nendest hea blooper reel-i kokku panna. 😀
2 gif kati spin feil.gif
Mitte, et ma ise teps parem oleks olnud. 😀 Marko sai spin-i tegelikult käppa ka… ma ütleks, et mul jäi see work in progress staatusesse.

Kuna viimane päev oli meil sõitmiseks nii nii palju aega, raatsisime lõpuks mõned minutid ka bodyboardile loovutada. Üllatavalt tore oli!

1 surf marko bodyboard1.jpg

1 gif bodyboard.gif
Spin ei tulnud mul siin paremini välja. 😀

Pärast 2h surfi tundsin esimest korda ennast päriselt füüsiliselt vanana. Mitte, et ma oleks trenni teinud, vaid sest ma sain peksa ja tundsin seda. Kõik need lendamised pea ja kaelaga vastu maad, tagaseina poole veeredes veesurvega ninna ja näkku saamine, igat võimaliku pidi (selja, pea, jalgade, külgedega) hooga vastu tagaseina põrkamine jms. Esimest korda elus arvan, et viis aastat tagasi ei oleks ma õhtul ennast nii läbi tambituna tundnud. Aga see oli seda väärt! Nii äge! Ja lahkudes oli naeratus alati kõrvuni! Ainult Marko pidi õhtul mu oigamist kuulama. 😀

surf kukkumised.jpg

Lisaks surfile leidsin seekord siseruumides lumelauatamise. Selle hind oli juba palju Euroopalikum (35€/h, mille jooksul jõuab 3×10 ehk kokku 30 minutit sõita) kuid korra käisime proovimas ikka. Turundus oli neil igal juhul kaval ja hinda õigustav – seda ei reklaamitud mitte toreda vabaaja teenusena (nagu surf), vaid ettevalmistusena suusapuhkuseks. Võrreldes koolitajaga mäel on ta ikka odavam, kuid nii oli sihtgrupp hoopis jõukam.

snowboarding meie.jpg
Rõõmsad lumelaudurid. Taga on suured kallakud, kus kogu action aset leiab. Lõpmatu mägi, ehk alt üles liikuv niiske vaip on juhendaja poolt puldiga kontrollitav.
gif snowboard.gif
Väga badass ma just välja ei näe (ja see video on isegi 2x kiirendatud) aga minu õigustuseks ongi infinity mäel raskem lauatada. Tehnika peab rohkem paigas olema, sest tegemist on kunstmuru sarnase materjaliga, kus laud niisama lihtsalt ei libise.

Kogemus oli igal juhul äge! Ma veidi unistan ikka mingist lumelauareisist ja see on kõige lähedasem asi sellele, mis ma viimase kolme aasta jooksul kogenud olen.

Kõige selle toreda juures on Kuala Lumpuril ikkagi omad miinused.

  • Isegi kui minna poodi konkreetse listiga kus käia ja mida osta, kulub igaks poekülastuseks miinimum kaks tundi. Need kaubanduskeskused on lihtsalt niiiiii suured!
  • Kuigi üks päev õnnestus meil jala kontorisse minna ja koju tulla, siis valdavalt ei ole Kuala Lumpur ikkagi kõnnitav.
  • Me ei sobi Kuala Lumpuris ühtegi kasti (a’la turist, ekspat, …). Enamus inimesi armastab Malaisiat toidu pärast. Kõigist Aasia toitudest on Malaisia toit meie jaoks kahjuks viimasel kohal.. kuid kõiki teisi kööke saab Kuala Lumpuris supersoodsalt ja eluhäid. Samuti, kuna oleme seal nii palju käinud, ei külasta me enam turistiatraktsioone. Kiirvestluses taksojuhile või standupi laval olevale komöödikule (olgu mainitud, et tema ainus eesmärk on sinu üle nalja teha) on päris raske ennast selgitada.
  • Kui Hiri kohvikutes oma jope olemine oli nunnu ja tore, siis flowrideris olime kahe nädala lõpuks samuti tuttavad, kellele eemalt lehvitati isegi kui me sisse ei astunud. Ainuke nukker asi oli, et tegu oli massiivse kaubanduskeskusega, kus me omad olime. 😀

Pärast kahte nädalat, kõik todo-d tehtud ja kondid läbipekstud, oli ideaalne aeg edasi liikuda.

jõulupilt.jpg
Häid jõule!

PS. Tegime reisiplaanid sügiseni ära, sh ka Eestisse tuleku, mis toimub umbes 25.04! Kui kellelgi on Tallinnas mõni kodu aprillist pakkumisel, andke aga julgelt märku! 🙂

Päikest!
Kati