Prahas, paiksed

Aina veidram tundub, kuidas me oleme nii palju mööda maailma rännanud ja nii vähe Euroopat näinud. Vähemalt ühe linna võrra sai seda nüüd parandatud. Septembris veetsime kolm nädalat Prahas paikset elu, korralikku kodu ja Euroopat nautides.

linn.jpg
Hoolimata sellest, et Praha on suurlinn, leidus sealt üht-teist, mis mulle ka väga meeldis – 1) kesklinn on mõnus kõnnitav (aga ainult kesklinn.. ja selle all mõtlen ma hetkel meie kodu ja kontori vahet, sest terve Praha on gigantne); 2) Kõik majad ja tänavanurgad on ägedaid kujukesi ja nikerdusi täis (nt all paremal pildil liinidel rippuv kuju), mis teeb linnas jalutamise huvitavaks. Ka sama teed kümnendat korda kõndides on ikka uusi asju, mida avastada;
paadi dinner 2.jpg
3) linnast läheb läbi jõgi, mille kaldad on jalutamiseks korda tehtud. Lisaks sellele, on õhtul teatud piirkondades avatud paadirestoranid. 
paadi dinner.jpg
Parim pitsa kergelt õõtsuval paadil õlu ja kauni vaatega.

Kuidas või miks me üldse Prahasse sattusime?

  1. Markol oli Prahas töökonverents;
x street food fest.jpg
Samal ajal kui Marko targaks sai, käisin mina tänavatoidufestivalil oma ühte lemmikut Indoneesia toitu söömas (beef rendang). Prahas on üldse tohutult palju Aasia kööki – sh eelkõige Vietnami, India ja Tai. Mõistlik oleks ju seni kuni Euroopas veel oleme ennast Euroopa toidust täis laadida, kuid ikka sai üksjagu ka muud head mekitud. Ma ei jõua Sri Lanka karrisid ära oodata! Marko vist nii vaimustuses ei ole, sest tal viskab aasia toidust tavaliselt kiiremini kopa ette.

2. Minul oli niikuinii vaja kuni puhkuse alguseni ja Portugali longboarding laagrini Euroopas olla;

3. Prahas leidis aset MeasureCamp unconference, mis meile huvi pakkus.

0measurecamp.jpg
MeasureCamp on andmeteaduse teemaline mitte-konverents, mis tähendab, et päevakava pandi kohapeal osalejate endi poolt kokku. Kõlas huvitav! Lõppkokkuvõttes jättis konverents siiski soovida ning me lahkusime juba enne lõunat. Kõik kõned olid pealiskaudsed ja valdavalt müügi pitchid. Eks kui oleks endal mingi toode selles valdkonnas, siis teeks ilmselt sama (aga kindlasti paremini ja vähem läbinähtavalt). Ühtegi huvitavat ettekannet me seal ei kuulnud ning mingi hetk hakkas lihtsalt oma ajast ja nädalavahetusest kahju. // Kas sa oled üldse konverentsil käinud kui sa pole sõõrikut söönud?

Pärast tihetat augusti ringi trippimist oli meil mõlemal väga hea meel kuuks ajaks Euroopa standardites koju paikseks jääda ja pesa luua. Esiteks on lihtsalt tore ühes kohas olla ning teiseks, ega Lankal niikuinii päris selliseid puhtusestandardeid nii lihtsalt ei leia. Või nagu Marko alati välja toob, siis ta väga naudib seda kui igal pool kogu aeg liiva ei ole.

1 kodu.jpg
Leidsime megailusa kodu endale, mis oli hästi varustatud köögiga ja superasukohas. Ja no päris uhke on iga päev punasel vaibal koju minna, onju? 
2 kodu creepy tass.jpg
Muidu on kogu kodu moderne ning kena ja siis on riiulil üks selline kõhedusttekitav tass ja seinal ka üks sarnases stiilis maal. Ma olen kindel, et öösel selle naise silmad liikusid!
3 impact hub 2.jpg
Oma kodu valisime suuresti jälle coworki asukoha järgi, et peaks minimaalselt commute’ma. Impact Hub asuski meie kodust vaid 10 minuti jalutuskäigu kaugusel.. ainult et see kontor ei sümpatiseerinud meile kummalegi. Üle rahvastatud ja nagu suures klassiruumis istuks.
4 wework2.jpg
Leidsime siis järgmiseks kohaks WeWork kontori, mis on tegelikult osa suurest ketist ning avas oma uksed Prahas vaid mõned päevad enne kui sinna tuurile läksime. Ma olin selle koha suhtes skeptiline lihtsalt selle tõttu, et ta on nii suur kett ja tundus seepärast super office-i ja bürokraatlik, aga tegelikult olime kohe pärast esimest viit minutit Markoga mõlemad vaimustuses. Vastuvõtt oli super ja eriti arvestades kui värskelt nad avatud olid, tundus kogu keskkond lihtsalt megahästi sujuvat. Meie kurvastuseks olid nad täis broneeritud ning septembri kuus neil meile enam kohta pakkuda polnud. // Pildil on katuseterrass.. kontorist ei olnud meil mahti ühtegi jäädvustust teha. Aga hästi ilus ja hubane oli!
5 worklounge.jpg
Kontor, kust lõpuks tööd tegema jäime oli Worklounge ning see meeldis meile mõlemale väga. Asukoht oli ka põnev – praktiliselt mingi Viru Väljaku platsi laadse koha ääres, mõnusate aknaäärsete istekohtadega inimeste vaatlemiseks. Ainult meie commute’i vältimise plaan ei pidanud vett – päevas kulutasime nüüd ikkagi 1h kodu-töö-kodu marsruudil kõndimiseks. Ja Praha ilm on ikka paras pähkel – hommikul kõnnid tööle 12 kraadiga ja külmud surnuks, õhtul koju minnes on 25 kraadi ja oi-kui-palav. Aga vähemalt nägi hästi palju kesklinna ja sai ennast veidi liigutatud. 🙂

Ägedatest kohtumistest ka veel – Prahas sain ma ühe töökaaslasega lõunatama minna ning ühe miitingu koos teha. Samuti oli ta super abivalmis ja andis mulle pika listi söögikohtadest ja tegevustest, mida seal kindlasti proovida. Me jõudsime sellest listist vaid 10% maha kriipsutada, kuid algus seegi.

Vähemalt oskasime BESTi aegsete sõpradega kokku saades söögikohti soovitada ning nii käisimegi Raineri ja tema naisega San Carlo restoranis itaalia kööki nautimas (lasanjet seal ei soovitaks kuid Diablo pitsa viis keele alla) ning Kertiga Pork’s’is kohaliku delikatessi, pork knuckle ehk seapõlv, degusteerimas. Pork’s’i soovitaksin kindlasti kõigil külastada, kes Prahasse satuvad – tegu ei ole ilmselgelt absoluutselt mitte tervisliku toiduga (see on megarasvane) aga no keele viis lihtsalt alla!

tsehhi dinner.jpg
Be warned – portsjonid on megasuured ja kerge toidukooma käib asja juurde.
robot bar.jpg
Esimestel päevadel linnas kõndides jäi silma selline veider asi nagu Robot Bar. Tundus hea mõte pärast õhtusööki Kertiga piiluda, mis värk on. Päris Jennifer Lawrence kosmosefilmi baari robot küll ei olnud, aga tore vaatemäng ikka. Istud laua taha, valid tahvlilt meelepärase kokteili ning vaatad, kuidas robotkäsi selle kokku segab.
kokteili kokku panek.gif
Koostisosade valimine…
drinks served.gif
ja joogid on serveeritud!

Praha linnas me seekord väga ei turistitanudki. Korra kaalusime küll mingit free walking tour-i, aga ma tundsin et ma ilmselt ei naudiks seda – lihtsalt liiga palju on neid viimase kuu jooksul tehtud (Madridis, Lisbonis ja Portos). Küll aga leidsime tunnikese õlu spa külastuseks.. ja no enam turistimaks ilmselt minna ei saa.

beer spa2.jpg
Piltidel nägime, et lebod õlut täis tünnis ja jood piiramatult otse vaadi kõrval asuvast kraanist õlut ja see kõik tundus nii ajuvaba, et me lihtsalt pidime seda proovima.
beer spa1.jpg
Naljakas, et aasta tagasi ma ei tahtnud Markoga Dublinis õlu tehasessegi minna, sest õlu oli pähh. Ja nüüdseks on hele õlu mulle meeldima hakanud ning õlu spa oli minu initsiatiiv. Kõik on Bali süü.
beer spa0.jpg
Pärast õlutünnis õlu joomist, sest väidetavalt on õlu koostisosad nahale head, oli ruum veel meie päralt saunaks ja leboks.

Kogu üritus kestis kokku tund aega ja tagantjärgi tarkusega võin öelda, et see ei ole seda raha väärt. Kui sõna „spa“ tekitab mingi rahu ja naudingu ootuse, siis reaalsuses jooksis sul toas kogu aeg taimer ning oli täpselt paika pandud mitu minutit tünnis saab olla (enne kui see välja lülitus), millal saun töötab ja millal hängimise aeg on. Kui taimer otsa sai, hakkas üürgama närviline äratuskella tirin ning toast väljumiseks oli täpselt viis minutit. Hästi kiirustatud oli kogu see üritus.

Tegelikult oli Prahas üks asi veel, mida ma esialgu teha tahtsin, kuid mille puhul mul lihtsalt rahast kahju hakkas – surf! Sama asi, mis me Markoga Kuala Lumpuris tegime, kuid 5x hinnaga. Kui Kuala Lumpuris maksime tunni eest 10€, siis siin oleks see olnud 45/65€ sõltuvalt kellast. Kannatan veidi oodata küll kuni Sri Lankal pärisasja teha saan.

Päikest!
Kati