Uued hobid, kohad ja inimesed

Kolm kõige meeldejäävamat päeva/tegevust Cascaisis veedetud aja jooksul ei leidnud aset üldse mitte Cascaisis. Kõige erksamalt jäävad nendest kahest nädalast meelde (1) Longboarding Sunset Cruise Oeiras, (2) Cabo de Roca ja Sintra päevatripp ning (3) Lisboni päevatripp. Täpselt sellises järjekorras.

Longboarding Sunset Cruise..

ehk longboard rulaga Oeiras mööda randa kruiisimine.

Taustainfo: broneerisin endale septembri lõpuks pikema puhkuse ning selle sisustamiseks Longboarding Days and Nights laagri siin samas Portugalis. Kui eelmine aasta käisime Markoga surfilaagris, siis seekord leidsin endale longboardingu (pika lauaga rulatamine, kruiisimine, tantsimine) laagri. Markole see väga huvi ei pakkunud, seega polnud õnneks hullu, et ainus laager kuhu veel kohti leidus, oli ainult naistele. Seitse päeva ja ööd saavad sisutatud 7 longboarding sessioniga, 6 joogatunniga, 2 surfitunniga, 2 vegan kokandusklassiga ning ühe workshopi/loenguga. Ma olen juba põnevil ja ootan!

Kuna jälgin laagri korraldajat Instagramis, jäi silma reedel Oeiras toimuv päikeseloojangu longboarderite ühiskruiisimine. Kirjutasin Valeriyale, et ma olen Portugalis, sõita ei oska ning varustust ka pole aga äkki võin ühineda. 😀 Õnneks võeti mind väga soojalt vastu.

keskmine grupipilt.jpg
Kogu reede õhtul kokku saanud seltskond. / Kõik pildid pärinevad siit Facebooki kaustast ja autorid on 📷 Tiago Duarte 📷 Vic 📷 Francisco Gautier 📷 Mauro Branco 📷 César Silva.
warmup
Kohtusin enda jaoks hunniku võhivõõraste kuid supertoredate inimestega rannaääres parklas. Sain mitut erinevat lauda proovida, kiivri ja põlvekaitsmed ning väikese veerandtunnise koolituse. / Jälle imestati, et mis mõttes ma surfin nagu regular ja rulal olen goofy. Küsiti ikka mitu korda üle, et kas ma igasugu lükkamise teste olen teinud ja olen ma ikka kindel, et nii on?
sõitmine.jpg
Rahvas koos, suundusime mööda imelist rannaäärt kruiisima. Kogu teekond oli vist 7km suurepärast asfaldit ning arvestatud oli kahe vahepausiga, kus inimesed taas kogunesid. Kuna meid oli päris palju ning tasemed seinast seina, siis ei olnud mõtet meid kõiki samas tempos hoida.
poolpaus.jpg
Kui tee sai otsa, veetsime üksjagu aega siin platsil niisama jutustades, trikke õppides ja vaadates kuidas väiksed poisid rulaga üle kümne rula hüppasid ja muid hullusi tegid. Ma õppisin ka oma esimest switchi tegema.

Lisaks sellele, et longboardimine hakkas mulle jälle veelgi enam meeldima, meeldis mulle ka see seltskond, kes sinna kokku tulnud oli. Osalejate vanus, rahvus ja kogemuste pagas oli täiesti seinast seina ja ometi oli kõigil tore ja hea.

viimane kogunemine.jpg
Kui alguses oli rulal hästi ebakindel olla, siis küllaltki kiiresti tundsin ennast päris mõnusalt ja täiega tore oli. Õhtu lõpuks olin aga jälle ilmselgelt üleväsinud ning hakkasin koperdama ja vigu tegema. 😀 Aga kokkuvõttes oli ikkagi megaäge .. ja edukas ka! Kõik luud/kondid jäid terveks, kohtusin paljude toredate inimestega ning õhtu lõpuks sain veel autoga koju ka. Viimasega õppisin, et hula rõngaga keerutamine pidavat samuti uus teema olema, suure community-ga. 😀 Kes teab, järgmiseks aastaks on nüüd vaja ju jälle uus laager välja mõelda?
screenshot.jpg
Mina täitsa õhtu alguses veel. Ülikeskendunud 😀

Igal juhul on mul ülimalt hea meel, et ma sinna läksin. Loodetavasti jõuan praeguse Portugali tripi jooksul ühele longboarding workshopile veel ja siis peab juba laagrit/puhkust ootama jääma.

Cabo de Roca ja Sintra päevatripp

20190810_133058_1.gif

Laupäevane päevaplaan sisaldas bussitrippi Cascais > Cabo de Roca > Sintra > Cascais. Cabo de Roca on Portugali ja Euroopa maismaa kõige läänepoolsem tipp. Sintra, on mägedes asuv losse täis printsessilinn. Mõlemad on väga turistised aga väärt külastamist. Minu jaoks isiklikult ei suuda muidugi ükski loss kauni loodusrajaga võistelda aga meeldisid mulle mõlemad.

roca ja praia2.jpg
Cabo de Roca – soovitus, mis hostelist sain oli sinna ennelõunal minna. Tihtipeale pidavat pärastlõunal kalju pilvedesse mattuma ning vaade ära kaduma.
roca ja praia13.jpg
Kui Cabo de Roca on turiste täis, siis vaid paar sammu taustal paistvate kaljude poole jalutades saab imelist loodust täies rahus nautida.
roca ja praia17.jpg
Vaid kaks sammu eemal, turistivabalt. Pole küll Euroopa kõige läänepoolsem tipp aga vaated on veelgi kaunimad!
roca ja praia20.jpg
Minu absoluutselt lemmik vaade ja koht – Praia da Adraga. Võrreldes Portugalis seni nähtuga ütleksin, et seda kohta peab kindlasti külastama. 
roca ja praia21 mina.jpg
Ma olen väga harva nii hästi ettevalmistunud päevaks kui seekord – nokamüts, päiksekreem, sobivad riided, jakike, papud, vesi – kõik oli olemas. Isegi telefoni laadija oli kaasas olukorraks kui päeva teises pooles hakkas aku nullipoole minema ja mul oli tarvis veel pilte teha ning hiljem kodutee leida.
ilus.jpg
Kui kuskile minna, siis sinna!

Kokku jalutasin Cabo de Roca piirkonnas päris mitu tundi ringi. Sealt lahkumise hetkeks oli palav, päevitunud ja näljane olla, seega oli esimene missioon Sintrasse jõudes oli toit.

bacalau com nata.jpg
See pilt ei ole 100% õige – tegu on õige toiduga (Bacalhau com Natas) ja õige nimega restoranis, kuid vales linnas. Sintras nägi see toit veel parem välja ja maitses veel imelisem. Igal juhul otsisin esimesed kaks nädalat hoolsalt toitu, mida 2012 suvel Faros suvekursusel käies sain ja täiega armastasin. Ma ei ole tegelikult 100% kindel, et tegu on õige toiduga aga it’s pretty damn close. Viib keele alla 🙂

Põhiloss, kuhu enamus inimesed Sintras lähevad on Palacio Nacional da Pena. Ma eeldan, et see on siis kõige uhkem ja ilusam. Täpselt päev varem rääkis hostelis üks paarike, kuidas nad Palacio da Penas käisid ja megakaua järjekorras seisid, et sisse saada (netist ostes pidi tegelikult kiiremini saama) ning sees rahvamasside tõttu samuti tibusammudel kõndisid. Kuna lossid ei ole muidu ka minu teema, otsustasin selle kõige suurema turistilõksu vahele jätta. Leidsin teise vaatamisväärsuse, Initiation Well, ning otsustasin selle kasuks. Lõpuks avastasin, et see kaev asus samuti (ühe teise) lossi aias.

sintra initiation well järjekord.jpg
Milleks ma valmis ei olnud, oli järjekord, milles pidin kaevu saamiseks seisma. Õnneks liikus see suhteliselt kiiresti, kuid kogu rahvamass nullis veidi selle koha võlu. Samas, kuna ma olin juba pargi sissepääsu tasu maksnud ning muud ma ka enam selle paari allesjäänud tunniga teha ei viitsinud/oleks jõudnud, otsustasin kaevule võimaluse anda.
sintra well alla.jpg
Mööda kaevu äärt sai selle põhja minna ning sealt läksid edasi paar tunnelit, mis viisid kose juurde.
sintra well üles.jpg
Kõike vaid selle pildi nimel.
sintra park.jpg
Tunnelitest välja saamiseks pidi väikeste kivide pealt üle selle tiigi hüppama. Sisse küll sinna kukkuda ei tahaks .. see nägi välja nagu 0,8 meetrit päris rõvedust. 😀 Igal inimesel oli ka muidugi tarvis kivide peal seistes veel üks Insta pilt saada, mis tekitas tunnelitesse jälle tropi ning lõppes pahaselt hõikleva rahvamassiga.
Sintra teed.jpg
Imelised Sintra teed. Meenutasid mulle veidi Ubudi tänavaid.
sintra lossid.jpg
Natuke nägin lossi ka ikkagi. Ilmaga vedas mul täiega!

Väga mõnus ja väsitav päev oli. Sintra on kaunis linnake, kuid Portugali rannikualad on absoluutselt imelised!

Päev Lissabonis

Kuna ma pole Lissabonis kunagi käinud ning asusin Cascaisis sellest ainult tunnikese rongitripi kaugusel, otsustasin üheks laupäevaks suurlinna sõita. Et veidi Lissaboni kohta kasvõi ajutiselt õppida, osalesin jälle Free Walking Touril. Umbes kolm tundi kõndisime linnatänavatel üles-alla, õppisime ajaloo ja suvaliste faktide kohta, sõime pastel de natasid ning põgenesime päikese käest.

valdavalt varju otsimine.jpg
Ilmaga vedas jälle ja väga ilus, soe ja päikseline oli. Valdava osa tuurist üritasime ennast puude, postide ja majade varju peita, et mitte ära sulada.
Lisbon 2.jpg
Vasakul veidrate blondide patsidega valvurid / Üleval minu lemmik maja ja aed Lissabonis / All tutvustatakse meile Fadot ja selle ajalugu. Fado on muusika žanr, mis sai alguse kunagi sellest, kui mehed läksid merele ja õnnetud naised kodus oma igatsusest laulma hakkasid. Ühel hetkel avastasid nad, et sellega saab tänaval raha ka teenida ning voila, Fado oligi sündinud. Umbes nii meile vähemalt räägiti.
kuulus kellele.jpg
Nende laevakeste kujudega majad kuulusid kunagi kellelegi… 😀 Aga kuna ma kirjutan seda postitust alles kaks nädalat hiljem, siis mul pole enam õrna aimugi kellele. 😀 Kuninglikule perele äkki?
lotovõit.jpg
Lotovõitja endine kodu on märgitud. 😀 Giid arvas, et ilmselt see tüüp enam seal ei ela.
Lisbon
Tuur oli tore, kuid venis lõpus veidi liiga pikaks. Pärast lõppu käisin veel ühe tüdrukuga tuurilt kohvikus ning siis leidsin, et oleks hea mõte veel tund aega Lissaboni kalamajja jalutada.
roosa tänav.jpg
Kaks korda jäi selle päeva jooksul mulle teele ka roosa tänav. Ma olin seda varem sotsiaalmeedias ka näinud ja eeldasin alati, et see on üle filterdatud ning ei ole tegelikult üldse mitte roosa. Aga tuleb välja, et täitsa erkroosa on ka ilma filtriteta! 🙂 Kaunis.
sild ja kuju.jpg
See sild ja taustal paistev kuju peaksid mujalt maailmast tuttavad paistma. Tuuril öeldi, et portugallased pidid veits copycat-id olema.
village.jpg
Käisin läbi nii LxFacotory kui Village Undergroundi (praktiliselt siinne Kalamaja). Ma oleks peaaegu selle piirkonna tõttu esimese nädala Lissabonis veetnud, kuid mul on hea meel, et seda ei teinud. Kõik oli tore ja kena kuid meie Telliskivi on palju ägedam ja Cascaisisi õhkkond meeldis mulle rohkem. 🙂

Päikest!
Kati