Imelisest Kazbegist ja liiklusest

Esimese minitripi sihtkohaks sai Kazbegi – mägine piirkond põhjas, praktiliselt Venemaa piiri ääres. Reedel läksime päras tööpäeva marshrutkaga Kazbegisse, kus nautisime päikeseloojangut ja vaateid hotelli terrassilt. Laupäeval külastasime ühte kirikut, jalutasime, nautisime veel vaateid, lugesime raamatut ning sõitsime päikeseloojangu ajal Tbilisi koju tagasi. Nii jäi pühapäev veel koduste toimetuste tarbeks vabaks.

kazbegi paistab õige.jpg
Kazbegi ise on ainult see üks lumine mäetipp taustal, mis pilvede tagant ennast vaid mõned korrad päevas paljastab. Tegu on Gruusia kolmanda kõige kõrgema mäega, kõrgusega 5033 meetrit. See linnake (townslet) siin ees, kus me ühtlasi ööbisime, on Stepantsminda. Kõrgus – umbes 1700 meetrit.

Stepantsmindasse sõit kestab keskmiselt 1h 45min – 3h, seda sõltuvalt juhist. Liiklus on Gruusias täitsa omaette teema. Nimelt ollakse siin autoroolis väga närvilised, altid signaali laskma ning igaüks tunneb ennast pidevalt radu vahetades ja möödasõite tehes nagu ralliäss. Sealjuures suunatuli tundub olevat pigem soovituslik.

Mis veel parem, siis linnast välja sõites oli kohati kaks ühesuunalist rada eri kiirustega (nt 70 ja 90), mis on siinse liikluskultuuri juures lihtsalt tohutult halb mõte. Võiks arvata, et kiirustajad püsivad siis 90 rajal ja aeglased omal. Reaalsuses teevad enamus 90 raja inimesi möödapõikeid lihtsalt 70 raja kaudu, jõudes aeglasemalt sõitvatele autodele kohati ikka väga sappa. Linnaliikluses on sodiks sõidetud ninadega autod tavaline nähtus.

Tegelikult, kuigi olin siinse liikluse kohta palju jubedat lugenud, siis siiani pole ma veel surmahirmu kogenud. Eks Java saar Indoneesias karastas mind juba ette. Veidraid emotsioone tekitab ainult see, kui juht teel Stepantsmindasse vähemalt seitse korda risti ette lõi. Me ei ole lihtsalt sellise teguviisiga harjunud ja esmalt tekib küsimus, et mis nüüd juhtus. Meenus kohe ka kuidas Tais Koh Lipelt naastes megatormine oli ja kapten sarnaselt käitus. Gruusialased ongi hästi usklikud tegelikult. Pärast jälgimist sain aru, et risti löödi ette kui nähti kirikut, sõideti mõnest õnnetuskohast mööda ja .. miskit veel.

vaated autost.jpg
Ma arvan, et me sõitsime Stepantsmindasse marshutkaga.. samas 100% kindel ei saa olla (äkki oli lihtsalt takso). Vaated olid igal juhul imelised ning kui vähene jalaruum välja arvata, läks 2h 40min väga kiiresti. Meil vedas ka – saime Markoga esirea istmed.

Igal juhul läksime umbes 16:40ks Didube bussijaama, kust marshrutkad ehk väikesed marsabussid igal täistunnil väljuma peaksid. Tbilisi – Kazbegi hind on sealjuures kõigest 10 lari ehk 3,2€. Lugesime ette, et kui sellest maha jääda, pole ka hullu. Lisaks pidid läheduses hängima taksod, mis väljuvad siis kui nad oma auto täis saavad. Hind on küll kaks korda kallim (mis on endiselt meie jaoks odav), kuid seevastu võib neilt ka fotopeatusi küsida.

Kuigi me jõudsime bussijaama umbes 20 minutit enne täistundi, juhatati meid kohe õige transpordi peale ning saime ilma igasugu passimiseta sõitma. Mis transpordiga, seda ma nüüd ei tea. Ühest küljest nägi see välja nagu väike marsa ja liini silt oli ka küljes. Samas startisime tänu auto täitumisele enne täistundi, tegime ühe fotopeatuse ning hind oli 20 lari.

peatus sinna minnes.jpg
Peatus teel Kazbegisse. Vesi reservuaaris on valdavalt mägedest sulanud lumi, millest ka selle selgus ja ilus värv.

Igal juhul esimene kogemus marsrutkadega (või taksoga, kes teab) oli positiivne ning kasutame neid ilmselt veel. Tagasi tulime aga hoopis GoTrip teenusega, sest soovisime Stepantsmindast lahkuda alles 7-8 ajal õhtul. Marsad pidavat väljuma kõige hiljem 5-6 paiku. Kuigi marsa kõrval on GoTrip tunduvalt kallim, siis tegelikult on hinnad mõistlikud. Lisaks sattusime väga toreda juhi peale, kes meile reisisoovitusi jagas ning kohalikust elust rääkis.

teetakistus hobused.jpg
Teetakistused, kellele otsa sõitmist pidi vältima – hobused, lehmad, sead ja koerad. Kui Tbilisis on tänavatel palju koeraväljaheiteid, siis Stepantsmindas pidi hoolikalt jalge ette vaatama, et mitte lehmakoogi sisse astuda.
sunshine kazbegi.jpg
Meie majutus Sunshine Kazbegi. Soovitan soojalt! Mega ilus, kaunite vaadetega, kena tuba, soe vesi ja kõik värgid. Alumisel korrusel oli suur terrass, kus õhtul pleedide sees veini jõime ja vaateid nautisime. Kui õues külmaks läks, kolisime siseruumi lauamänge mängima.
sunshine verandal.jpg
Gruusia on suur veiniriik. Hästi palju on neil kuivasid veine, mis meie maitse jaoks on liiga kuivad. Nüüdseks oleme leidnud juba päris mitu megahead semi-sweet punast veini ka, mis on lihtsalt imelised. Ja vein (nagu ka kõik muu tegelikul) on siin nii odav. Kazbegi hotelli fuajeest ostsime näiteks selle imeliselt maitsva veinipudeli 6,2€ eest. Rahast üldse rääkides, siis avastasime enda üllatuseks, et ATM annab välja 5 lari kupüüre, mis on oma väärtuselt võrdne 1,6 euroga. Samas siin riigis saab selle summa eest palju.

Laupäeval suundusime hommikul the Rooms hotelli hommikusöögile. Kui sotsiaalmeedias Kazbegi pilte vaadata, siis kindlasti on iga viies vähemalt the Roomsist tehtud. Tegemist on meie majutusasutusest ühe tasandi võrra kõrgemal ja veelgi imelisemate vaadetega hotelliga. Samuti on see koht hinna poolest tunduvalt kallim.

Meie GoTripi autojuht rääkis, et tema varasemad kliendid on öelnud, et ainus eripära the Roomsi juures on vaated restorani terrassilt.. toad on nagu toad ikka. Seega arvan et me leidsime imelise kombinatsiooni – ööbisime oma armsas Sunshine Kazbegis ning laupäeval käisime hommiku- ja lõunasöögil Roomsis vaateid nautimas ja raamatut lugemas. Kokku maksime ikka poole vähem kui Roomsis ööbides oleks läinud. 😀

magustoiit hommikul.jpg
Hommikusöögi buffee viis keele alla. Ei tea, kas sai ikka piisavalt magusat võetud?
marko kookonis.jpg
Marko niisama kookonis vaadet nautimas. Ilm muutus siin iga veerand tunni tagant. Vahepeal tekkis tahtmine kõik riided seljast visata ja päikest võtta. Viis minutit hiljem sadas vihma ning tekkis tunne, et paneks kindad kätte. Samas vaadata oli seda kõike väga äge – pilved, värvid, kaugustest paljastuvad mäed.. kaunis!
panoraam.jpg
360 vaade the Rooms terrassilt.
the rooms.jpg
Lõunaks sai borši 😀 Väga maitsev oli!

Kuigi esialgu oli plaan Kazbegis rohkem matkata, siis kõrgustes kõndides sai õhk päris kähku otsa ning mul olid lihased ikka veel trennist valusad. Seega otsustasime viimasel hetkel vaateplatsile / Gergeti Trinity kiriku juurde minibussiga minna ning jalutasime pärast hoopis Stepatsminda küla vahel ringi.

Need vaated ja kõik olid lihtsalt nii nii mega kaunid! Tegu on vist esimese maast ümbritsetud kohaga, kus meile nii palju meeldis.

küla.jpg
Stepantsminda linnake. Gergeti Trinity kirik on vasakult kolmanda rohelise mäe tipus. Siit vaadates ei tundu kirik üldse mitte nii kõrgel, kuid olles sinna autoga kohale sõitnud olime väga õnnelikud, et neljarattalise oma kahe koiva asemel valisime. Ikka päris järsud tõusud olid. Meie GoTripi autojuht ütles ka, et ta korra tegi selle matka ära aga isegi kui talle 200 lari makstaks, siis uuesti ta sinna küll ise ei roniks. 😀
alla.jpg
Vaade kiriku juurest linnale. The Rooms asub tagumise metsatuka ääres.
mäed.jpg
Mäed iga nurga peal.
sadu üleval.jpg
Järsku hakkas lambist vihma sadama ja tuul läks megakülmaks. Pugesime kõik katuse alla varjule. Õnneks kaua see ei kestnud.
mina üleval.jpg
Kinnaste kaasa ostmine oli Markol küll hea mõte. Kuigi pean tunnistama, et poes ma veel naersin selle idee üle. Tbilisis on valdavalt üle 30 kraadi ikkagi, seega kinnaste soetamine tundus veider. Samas minu üllatuseks leidsime need esimesest poest, kuhu sisse astusime.
marko udus.jpg
Ootame, et all linnas ilm päikselisemaks uuesti läheks. Plaan oli ringiga jõe äärest koju jalutada.
jõgi.jpg
Jõge praegu väga palju just ei olnud aga jalutuskäik oli ikka mõnna. Õhtuks olime mõlemad näost punaseks põlenud ja veel kaks päeva hiljemgi oli mul otsaesist valus krimpsutada.
megavaade
Parim vaade audiobooki kõrvale. Kuulasin seekord raamatut The Road Less Stupid: Advice from the Chairman of the Board” (Keith Cunningham). See audiobook kõlas nii, nagu keegi lihtsalt riidleks minuga. 😀 Kirjutamisstiil mulle ka ei meeldinud – kogu raamat oli tsitaatidele ülesehitatud ja tundus veidi nagu loeks üle-optimeeritud SEO maandumislehte. Aga kui sellest kõigest mööda vaadata, siis häid mõtteid sai sealt ikkagi minu arust. 🙂
google subvekontor.jpg
Leidsime Google Gruusia peakontori üles 😀

Päikest!
Kati