Päev meie elust

Ilmselgelt leiavad mu blogis valdavalt kajastust nädalavahetused ja puhkused – päevatripid, matkad, ilusad rannad jms. Tegelikult elame esmaspäevast reedeni suhteliselt tavalist ja rutiinset elu, nagu seda kõik täiskohaga töötavad inimesed teevad. Otsustasin seekord meie elu- ja töökoha postituse veidi teisiti teha – käisin päev läbi telefoniga ringi ja trükkisin kõik suuremad tegevused kellaajalaselt sisse. Ehk saab siit aimdust, kuidas me tegelikult 70% oma elust veedame.

Esmaspäev, 6. mai 2019

  • 6:30-6:45 kuskil siin vahemikus tegin esimest korda silmad lahti, sulgesin need hetkeks uuesti ja otsustasin siis ikkagi päevaga alustada. Marko luugid tundusid veel suletud, seega tegin väikese nutitelefoni netiringi. Tavaliselt avanevad tema luugid keskmiselt veerand tundi hiljem. Funktsioneerimisvõime saavutamisega on teised lood – tass kohvi tuleb abiks.
20190503_064640.jpg
Me ei kasuta juba ammu Markoga äratuskellasid (v.a. kui on miskit, millest maha jääda) ning ärkame puhtalt päikesevalguse peale. Meie esimese kuu kodus (Villa Rangga Bodhi) ärkasin ma tegelikult kuskil 15-30 minutit varem. Seal oli meil mõnus päikesetõusupoolne tuba ja suured aknad. 
teine korrus.jpg
Pilte Villa Rangga Bodhist – kõige mõnusam kodu viimase 2,5 aasta jooksul. Villas on ainult kolm tuba, mis tähendab et ta on suhteliselt privaatne ja kodune. Samas säilis ikkagi Bali boonus, et keegi käib ja koristab ja teeb su voodit iga päev. 😀 Asukoht oli ka super, omanikud toredad, tuba valgusküllane, rõdu lihtsalt imeline jms. Nii nii mõnus! Mai kuuks olid nad kahjuks juba bookitud, aga juunis läheme paariks nädalaks veel tagasi.
Outpost.jpg
Coworki coliving, kus mais elame, on samuti üldiselt väga kena. Siiski, kuna tube on rohkem ning planeering on U-tähe kujuline – privaatsust, kodu tunnet ning päikest toas vähem.
moving day2
Kolimispäev 😀 Olen meie üle uhke – suutsime kogu oma elu rolleritega ise uude kohta transportida. Väga hea, et me ainult viie minuti sõidu kaugusele kolisime. 😀
  • 7:30 – pärast väikest hommikust uimerdamist ja riidesse panekut oleme poole kaheksaks jõudnud hommikusöögile. Täna otsustasime proovida uut kohvikut, mis asub meie kontoriga samas majas esimesel korrusel. Toidu ootamise ajal loen mina raamatut ja Marko surfib internetis. Iseenesest oleks ju mugav kui siin kohvikus hea toit oleks, kuid kahjuks pidime pettuma. Vähemalt ei ole tööle enam pikk tee ja rollud on juba pargitud. Nimelt oleme me alates Tai teisest kuust rentinud kõikjal kaks rollerit – see annab mõlemale rohkem vabadust. Niigi elame, töötame ja reisime koos, väike iseseisvus ringi liikumisel tuleb kasuks. Vahel näiteks teeb üks meist kauem tööd, soovib emb-kumb tööpäeva kodust jätkata või on ainult ühel meist aega surfi jaoks. Siis on hea, kui ühe liikumised teisele piire ei sea. Tihtipeale, isegi kui oleme kahe rolleriga tööle läinud, käime lõunal ikkagi koos vaid ühe sõidukiga.
essa korrus.jpg
Tegelikult ega me päris iga päev väljas ei söö. Mõlemas kodus on seni olnud kenad, hästi varustatud ja puhtad köögid olemas (pildil Villa Rangga Bodhi). Väga tihti joome hommikul enne lahkumist kodus kohvi või teeme (ok, Marko on seni mind poputanud ja ise teinud) praemuna köögiviljadega.
hommikusöök.jpg
Väljas süües on minu vaieldamatu lemmik smuutikauss. Maailmas on kahte sorti inimesi – neid, kes söövad smuutikausse säilitades selle kauni välimuse (nagu nt all vasakul ja kuidas Marko teeb) ja need, kes kogu serveerijate raske töö ja vaeva sekundiga ära rikuvad (nagu ma vasakul üleval teinud olen).
  • 8:15 istun ma kontoris oma laua taha maha, teen kiire uudiste ringi ja hakkan tööle.
20190412_085708.jpg
Meie seekordne kontor on Outpost Bali. Ta näeb küll võrreldes osade varasematega kontorisem välja, kuid meile väga meeldib tema valgusküllasus ja kõrged laed.
20190412_085654.jpg
Ja tegelikult on kott-toolidega lebomaid nurgakesi siin ka olemas, lisaks veel terrassile ja alumise korruse kohvarile ja basseinile.
20190506_094409.jpg
Uuendasin ka hiljuti oma töökohta ergonoomilisemaks – soetasin eraldi klaviatuuri ja touchpadi ning roosti, mis mu läpakat silmadega samal kõrgusel hoiab. Peab tunnistama, et palju mugavam on küll ja kael ei jää enam kangeks.
  • 11:00 ehk Eestis on kell saanud 6:00. Aeg on live-i lükata nädalavahetusel valmis kirjutatud blogipostitus Tšiili kohta. Ja siis tagasi tööle.
  • 12:00 – tänased tõusud ja mõõnad on ajastatud nii, et väidetavalt võiks just nüüd surfima minna. Kui alguses läksime alati kontorist koju riideid vahetama, sõitsime surfima ja siis uuesti koju pessu, siis nüüd avastasime, et bikiinid, surfisärgid ja päiksekaitsed saab ju kontorisse ka kaasa võtta. Nii säästab veerand tundi. Seega sätime ennast surfiks valmis, jätame läpakad ja kõik kontorisse ning lähme ühe rolleriga randa.
Screenshot 2019-05-07 at 22_Fotor.png
Vanasti elasime me Canggu vasakpoolses alas, nüüd parempoolse ringi sees. Meie uut kodukanti kutsutakse Berawaks. Selle aastaga, mis me Balilt eemal oleme olnud on siin palju muutunud. Vanas Canggus on toimunud palju ehitamist ja arenemist ning kohtades, kus varem avanes veel riisipõlluvaade on nüüd väikesed riidepoed. Samuti on seal tunduvalt rohkem inimesi ja liiklust ja üldse kuidagi on ta veidi oma võlust ilma jäänud, Berawa on praegu veel veidi selline nagu Canggu viimati kui siin käisime oli. Seega oleme oma uue kodukandiga väga rahul. Surfi jaoks sõidame ikka üle shortcuti (punane joon) vanasse naabruskonda – lihtsalt tuttav kant, tuttavad lauarentijad ja endal kindlam tunne iseseisvalt vette minna.
mina surf.jpg
See pilt on nüüdseks juba mõned nädalad vanad. Praeguseks on muutunud nii palju, et (1) ma olen tagasi tugevate laudade peale läinud ja (2) ma soetasin endale ilusa surfi pluusi ja ei pea enam saja teise inimesega rendipluuse jagama. 😀 Aa, tänane surf ei näinud absoluutselt mitte üldse selline välja. Tegu oli pigem 100% survival gamesidega.. aga kuna liiga tõsiselt lainetelt õnneks tappa ei saanud, oli ikkagi fun ja meeleolu ja enesetunne super pärast. 🙂 Pärast seda kiire dušš kodus ja tagasi kontorisse.
  • 14:15 istun jälle läpaka taga.. ainult lõunat pole veel ikkagi süüa jõudnud ja paari tunni pärast on juba koosolek. Vaatan kiirelt mõned slacki vestlused läbi ja kolin alla korrusele – annan hommikusöögikohale veel ühe võimaluse mind lõunaga võluda. Endalegi ootamatult jään sinna kaheks tunniks tööd tegema. Lõunasöök oli küll jätkuvalt kehv kuid vähemalt kohv ja banana bread sobisid mulle küll.
  • 16:30 kolin tagasi kontorisse ja jätkan tööga. Broneerisin päeval kella viieks endale Skype ruumi ning suundungi õige pea koosolekule, peale mida jätkan tööd jälle oma laua tagant.
  • 18:15 – teha oleks veel palju aga tunnen, et pea vajaks pausi. Suudan mõtte Markole maha müüa ning sõidame randa korraks jalutama ja laineid vaatama. Päikeseloojangu magasime küll maha, kuid veidi valgust ja roosat taevast näeb vast ikka.
vikerkaar2.jpg
See pilt ei pärine küll esmaspäevast aga üks teine kord nägin vikerkaart vees! Seekord nägime rannas mingid puidust suure ussi ja lava ehitust – huvitav küll, mis üritus siin tulemas on?

Tavaliselt sööksime me praegusel kellaajal õhtust, kuid tänane lõuna oli meie jaoks väga hiline. Seega suurt isu veel pole. Meie jaoks tavapärasem lõuna aeg oleks kuskil 11-12 kandis ning ideaalne õhtusöök leiab aset päikeseloojanguga.

20190506_185826.jpg
Teeme enne kontorisse naasmist veel peatuse Gallerys. Ma olen koguaeg vaadanud, et tegu on lihtsalt mingi modernse majaga koos kahe söögikohaga kuid Krissu ja Ilme käisid väidetavalt kuskil siin taga massaažis ja sildid ütlevad, et seal on 44+ poodi?!
gallery.jpg
Tulebki välja, et tegu on esmamuljel väga ägeda kohaga, kus on peidus nii mõndagi – skeitpark, kiiged, mänguväljakud, VR maailm, poed, ilusalongid, mitmed söögikohad jms. Lisaks toimub seal üksjagu üritusi filmiõhtute, stand-up vestlusõhtute ja muu sellise näol. Väga vinge!
  • 19:05 istun jälle kontoris ja mõtlen, et midagi peaks ikkagi sööma.. muidu peab Marko pärast kodus kuulama kuidas mul kell kümme õhtul kõht tühjaks läheb. 😀 Tellime endale kergema õhtusöögi GoJekiga kohale ja jätkame samaaegselt tööga. GoJek on nagu siinne Bolt või Wolt – selle kaudu saab nii transporti kui toitu tellida.
20190506_195050.jpg
Mu üks lemmikuid toite restoranist Bahn Mi & Beans – klaasnuudlid, marineeritud porgand, kurk, bbq kana, pähklipuru. Tegemist on ühe toiduga, mida on pulkadega lihtsam süüa kui lusika ja kahvliga. 😀 See restoran on kusjuures geniaalne – neil on 5 erinevate koostisosadega menüüeset, mida nad müüvad kolmes vormis – nuudlikausina (pildil), Bahn Mi-na ehk praktiliselt grillvõiku vahel või suverullidena riisipaberi sees (suverullid on värsked kevadrullid)
  • 21:30 – kell on päris palju ja ajud on juba kergelt pehmed ka. Pakime ennast kokku ja sõidame koju ära. Kuna pärast surfi sai pesus juba käidud piisab kiiresti vee peale laskmisest ja hammaste pesust ja ongi kõik.
  • 22:10 – oleme juba mõlemad voodis pikali. Mina panen endale muusika mängima ja jään magama. Marko viib ennast enne uinumist veel Game of Thronesi viimase episoodiga kurssi.

Ja enamvähem sellised enamus nädalapäevad meil ongi. Mõned suuremad erisused ja mõnutavad faktorid veel..

  • Surfi ajad kõiguvad üldiselt vastavalt tõusudele ja mõõnadele ja ega me iga päev ikkagi ei jõua ka surfima. Kui aga vähegi võimalik, siis päikeseloojangu surf on meie mõlema lemmik.
  • Samuti ei tee me alati nii hilja õhtuni tööd – seekord oli mõlemal lihtsalt palju teha, sest paar päeva hiljem olime endale minipuhkused välja võtnud.
  • Mõnikord on mul jällegi hommik pikem, näiteks kui tuleb blogimise tuju või on muud toimetusi. Neljapäeviti on mul niikuinii kell kaheksa õhtul miiting, seega on see hea võimalus päeva esimeses pooles omi asju teha.
  • Samas teinekord on mingid õhtusöögiplaanid olemas või tahaks kindlasti õhtusööki rannas koos päikeseloojanguga nautida.
dinner Britta ja Sebastianiga.jpg
Suhteliselt siia jõudmise esimestel nädalatel juba käisime Britta ja Sebastianiga õhtuöögil, Nii nii äge, et me jälle täiesti lambist siia ühel ajal sattusime. Mul on ikka nii hea meel, et ma Brittaga Facebooki grupis tutvusin ja nädalavahetuse tripile läksin. Ja tundub, et nüüd oleme me juba kaks aastat järjest enamvähem samal ajal täiesti kogemata Balile sattunud. Nii et vaikselt hakkab sellest juba traditsioon saama.. 😀
DSC_0830.jpg
Viimane õhtusöök Krissu ja Ilmega Panama Kitchen & Poolis. Minu taldrikul on ilmselt parim burger, mida ma söönud olen. Marko tõsine ilme tuleneb ilmselt sellest, et ta tegi vale valiku, et burgerit ei võtnud.

Ja nii me siin elamegi, mis mul muud ikka öelda. 🙂

Päikest!
Kati