Malta – tööst ja tegemistest

Aprilli esimesel nädalal tegime Markoga midagi esmakordset – sõitsime Aasiast üheks nädalaks Euroopasse. See tähendab, et me veetsime umbes kaks päeva lennukites ja lennujaamades selleks, et 5,5 päeva Maltal veeta. Naljatilgad.

20190404_110907.jpg
Veidi teine kliima kui meile harjumuspärane. Kõik soojad riided, mis kohvris alles olid said kasutust. Samas jalutamiseks oli mõnus ja värske.

Maltale läksime seekord minu töö pärast. Nimelt alustasin jaanuari lõpus uues ettevõttes Teamweek, mis on 100% remote. See tähendab, et kogu meie tiim koosneb üle maailma laiali olevatest kaugtöötajatest. Sellises meeskonnas tuleb kasuks paar korda aastas ka näost näkku kohtumine, et koostööd ja tiimitunnet jätkuvalt tugevana hoida. Nii toimuski meil selle aasta esimene kokkusaamine Maltal, kus nädala eesmärk oli tiimikaaslastega tutvumine ning koos aja veetmine. Pluss ühed olid ka kutsutud, seega ei pidanud ma Markot Aasiasse üksi jätma.

tiimipilt.jpg
Meid on päris raske ühele pildile saada 😀 Peaaegu kolmandik on siit puudu

Nädal oli tihedalt sisustatud erinevate turistitegevustega ning mitmete põnevate arutelude ja vestlustega ettevõttest ja sellest, kuidas me asju teeme. Mul on hea meel, et meil on nii avatud ja vinge meeskond, kus on nii palju erinevaid ja huvitavaid inimesi. Igal juhul üliäge nädal ja hästi palju uut sai teada nii tiimikaaslaste kui ka Malta enda kohta.

team meeting.jpg
Töö ja lõbu käsikäes. Kuigi Malta oli äge, siis üks minu lemmikutest osadest nädala jooksul oli hoopiski töösessioon, kus terve meeskonnaga koos vaatasime nii minevikku kui ka tulevikku. Ma arvan, et kaugtöö paneb selliseid näost-näkki töötubasid veelgi enam hindama.
costa.jpg
Lennujaamas Maltale saabudes. Lennud läksid küll sujuvalt ja maandusime mõnusalt päeva esimeses pooles, kuid jet lag andis veel mitu päeva tunda. Esmamuljete põhjal üllatas Malta meid aga väga positiivselt – maitsva kohvi ja päikeselise ilmaga.

Maltast

Selle üle, et tiimiürituse sihtkohaks sai Malta, olime Markoga väga õnnelikud. Peale Koh Lantat kui nägime Maltale ajutiselt elama läinud sõprade pilte, olime aeg-ajalt peas keerutanud mõtet isegi sinna kolida. Põhiline takistus on seni olnud surfi puudumine. Pärast nädalat kohapeal oleme ülimalt rahul, et selle riigi ära nägime, kuid ei kujuta ette, et seal kuu või mitu elaksime. Kuigi tegu on päris väikese riigiga (Malta on umbes kolm korda väiksem kui Hiiumaa), siis meie maitse jaoks oli seal liiga palju linna / asustust ning liiga vähe lihtsalt loodust. Ilmselt ainus põhjus sinna naaseda oleks sukeldumine (sellest järgmises postituses).

Screenshot 2019-04-13 at 07.16.46.png
Me elasime Ta’ Xbiex linnas, mis oli mugavalt paigutatud pealinna (Valletta) ja peopiirkonna (Sliema) vahel. Mõlemasse sai nii jalutada kui bussiga sõita. Sealjuures, on bussiühendus ja organiseeritus Maltal üldse väga hea. Kuigi ummikuid on ka üksjagu.

Lisaks heale bussiliiklusele tuleb Maltal vägagi abiks ka meie enda Bolt/Taxify. Hinnad on igati mõistlikud ka ühelt kaldalt teisele sõitmiseks (mis on siin praktiliselt ühest riigi otsast teise rändamine :D).

Chapter 5.jpg
Mulle täiega meeldis meie majutus – Chapter 5 hotell. Ilusad avarad toad, rõdu, imeline hommikusöök ja hängimisala ning katusebassein, kuhu seekord ilma tõttu keegi miskipärast väga ei kippunud.
20190331_122341.jpg
Liiga pikkadele inimestele võib voodi ainult väikseks jääda. 😀
20190405_105709
Kui aasta alguses Malta reisist esmalt juttu oli, siis eeldasin, et seal on 23-24 ja õhtul äkki 18 kraadi. Kuigi mõni päev oli tõesti ilus, siis valdavalt sai selga pandud nii oma ainus soe dressipusa, jope kui ka villane sall. Vedas, et pärast Aasiasse naasmist neist asjadest ei loobunud!

Valletta

Valletta.jpg
Esimesed kaks päeva jalutasime valdavalt Vallettas ja mujal kodukandis ringi ning tutvusime ümbruskonnaga. Praktiliselt kogu saar, sh kõik majad ja müürid, on ehitatud ühest samast beežikast kivist. Sinise taeva taustal näeb kõik väga muinasjutuline välja, samas kui hallide vihmapilvedega jääb pigem veidi värvi puudu. Minu jaoks tekitas Malta üldiselt paralleele Bariga, kus Markoga 2017-2018 aastavahetust veetsime. Kaarti vaadates on täitsa arusaadav, miks see nii võib olla, kuid ometi ei tundnud Marko sama.
õhtusöök alari.jpg
Õhtuti käisime koos väljas söömas – seda nii enda meeskonnaga kui ka sõpradega Hundred5-st, kes samuti samal saarel oma tiimiüritust pidasid. Kogu Malta on paksult täis Itaalia restorane ning pastad maitsesid imelised!

Puudulik päike ja muutlikud plaanid

Teisipäevaks oli meil plaanitud Comino ja sinise laguuni külastus. Ilm oli küll veidi hall, kuid nagu juba Inglise Kolledžis selgeks sai, siis pole halba ilma, vaid on halb riietus. Seega ega meie alla ei andud.

IMG_9345.jpg
Sekeldused algasid aga juba bussipeatusest, kust puudus tükk aega üks oluline osa – graafikujärgne buss! Küll aga tõmbas järsku kõrvale üks must minikaubik, mis meile kokkulepitud raha eest küüti pakkus. Ise just naersime, et üksi või kõigis meie päritoluriikides küll nii teha ei soovitaks, kuid Euroopas ja 22 inimesega võtsime pakkumise vastu.

Kaubikujuht pani meid väidetavas sadamas maha ning oli kadunud nagu niuhti. Hakates aga Comino saarele viivat paati otsima, avastasime ennast suhteliselt kapakohilast ühe väikese piletiputka ja hotelli/restoraniga. Piletiputkast teatati meile küllaltki napisõnaliselt, et täna Comino saarele ei saa. Ei mingit põhjust ega midagi. Ometi olime korralikult eeltööd teinud ja teadsime, et iga poole tunni tagant peaks laevad minema ja kuskilt mujalt me ennetavalt vastupidist signaali saanud polnud.

Lõpuks leidsime, et me oleme üldse vales sadamas, kuid õnneks õigesse oli vaid lühike jalutuskäik. Uues sadamas selgitati meile ilusti lahti, et kuna päikest ei ole, siis ei ole sinine laguun sinine ja Comino laevad ei tööta. Ja me polevat üldse esimesed ega viimased inimesed, kes selle uudise saamiseks saare teise otsa olid sõitnud. Sealjuures.. taevas oli küll hall, kuid veeolud jms oli kõik korras. Veidi tobe, et klientide eest otsustatakse, kas teha tuuri või mitte, sest usun et vähemalt suur osa meist oleks hea meelega Cominot avastama ikkagi läinud. Igal juhul tasub teada kui Maltal turistitada, et halli taevaga sinisesse laguuni ei saa. 🙁

20190404_103738.jpg
Kõik kolm Malta saart on tegelikult hästi lähestikku. Pildil on vaade Gozo saarelt Cominole (väike keskel) ja Maltale (taustal).

Kuna olime juba saare teise otsa sõitnud, siis otsustasime veidi veel seal ringi vaadata ning läksime Popeye külla.

20190402_142227.jpg
Tegemist on väikese külaga, kus filmiti Popeye film ning mis nüüd töötab teemapargina. Minul on Popeye multikast vaid hägune mälestus sellest, kuidas Popeye musklite saamiseks konservi tühjendab ja piipu tõmbab. 😀 Vist oli nii.
20190402_142701.jpg
Parki sisse läksid vaid paar üksikut meist – valdav enamus ei olnud lihtsalt piisavad fännid, et piletiraha välja käia. Samas, parki külastanud olid väga õnnelikud ning said isegi minifilmist osa võtta.
IMG_20190402_142752.jpg
Me kuulasime kogu läbu teiselt kaldalt ning jalutasime veidi kaljudel.
IMG_9395.JPG
Sõnakuulelik Marko
kaljud.jpg
Nii mõnus oli korra linnast ja majadest kõrvale saada ja natuke turnida 🙂

Tagasi tulles jäime kogemata teistest ja ka bussist natuke maha ning mõtlesime, et mis me ikka 20 minutit passime ja kõnnime hoopis järgmisesse peatusesse. Alles kaks peatust hiljem märkasime, et bussipeatustel on remondisildid ja buss sõidab ajutiselt hoopis ringiga teiselt poolt mäge. Tagasi ju ka enam minna ei tahtnud ning lõpetasime oma seiklused mõned kilomeetrid mäest üles jalutades, et bussiteega taas kohtuda. Vähemalt hakkas väga soe. 😀

Päikest!
Kati