Hüvasti, Tai!

Tai liiv on nüüdseks jalgadelt pühitud ja oleme Markoga juba korra Euroopas käinud ja tagasi Balile jõudnud. Viimased nädalad, ja tegelikud üldse kogu see kaks kuud Koh Taol, läks nii tuhinal mööda, et aru ka ei saanud.

ilm viimane päe .jpg
Viimasel kahel päeval sadas saartel esimest korda meie sealviibimise jooksul vihma. Kohalikud olid õnnelikud!

Lahkusime asjaolude sunnil Koh Taolt oodatust nädala varem, veetsime öö jälle Koh Samuil ning siis paar viimast päeva Bangkokis. Lõppkokkuvõttes tundsime, et oli täpselt hea aeg lahkuda – olime juba järgmistest sihtkohtadest ärevil, kuid samas polnud Koh Tao kandist veel kõrini. Sisse jäi tunne, et üksjagu oleks seal veel teha olnud. Võrdluseks näiteks Lantalt 2017 märtsis lahkumisega, siis sealt tundsime, et see saar on ennast ammendanud. Oleme paar korda mõtelnud, et tahaks äkki näha uut Kohubi ja üldse, et milline Lanta praeguseks on. Samas on tunne nagu poleks meil seal enam midagi teha/avastada ja saar ise ei tekita põnevust. Omal ajal meeldis meile seal väga.

20190216_092405_Fotor.jpg
Viimastest sukeldumistest ka veel. Minu parim kord üldse oli kolmas sukeldumise nädalavahetus – absoluutselt polnud probleeme ja sukeldumiskohad olid nii ägedad! Näiteks ühes oli 18m pikkune tunnel, kust saime läbi ujuda. Meie paberitega on lubatud tegelikult ujuda max 10m tunnelist, kuid kuna seal oli keskel avaus, kust on võimalik üles, minna siis see luges justkui kahe 9 meetrise tunnelina. See oli nii nii vinge!

Ühe korra käisime veel öösukeldumisel ehk vette läksime päikeseloojanguga ning jätkasime sukeldust kottpimedas taskulampidega. See oli megaäge, veidi kõhe, aga valdavalt nii vinge. Hästi palju nägime ülisuuri grouper kalu ja üldse selline hoopis teistsugune kogemus oli.

Peale seda lõid minul kahjuks jälle kõrvaprobleemid välja ning öösukeldumine jäi mul praeguseks viimaseks. Marko käis korra veel ning tal vedas 30+ meetrit nähtavusega ja üldse vist väga hea sukeldumisega. 🙂

Lõppkokkuvõttes olen ma ülirahul meie sukeldumispoe valikuga (Big Blue Diving) ning soovitaksin neid ka kõigile teistele. Kõik instruktorid, kellega väljas käisime olid megahead, sukeldumised toredad, kõik vajalik seletati alati ilusti üle ja üldse kogu kogemus oli väga hea. Näiteks päevasel sukeldumisel kui märkasime, et planeeritud teise sukeldumiskohta suundus juba kolm laeva, polnud mingi probleem lihtsalt uute ja lõppkokkuvõttes veelgi ägedamasse kohta liikuda. Kellelegi ei meeldi vees teistega kokku põrgata. Lisaks eelmainitule, andsid Big Blue tüübid lahkelt nõu ka teemal, millise arsti poole saarel pöörduda jms.

minu argentiina.jpg
Tulime Eestist ära kahe “Minu” sarja raamatuga – Argentiina ja Brasiilia. Esimene nendest on meil mõlemal läbi loetud ning jätsime selle Koh Taole. Poetasime raamatu meie lemmikusse hommikusöögikohta raamaturiiulisse järgmiseid eestlasi ootama.
jätsi ost.jpg
Katamaraaniga Koh Tao – Koh Pha-ngan – Koh Samui sõites, müüdi vahepeatuses sadamast laeval viibijatele jäätiseid. Geniaalne viis – jätsivaliku silt pandi pulga otsa ja vehiti sellega tähelepanu võitmiseks. Kliendiga kaup kokku lepitud vahetati teise pulga otsa teibitud korviga kaup ja raha.

Koh Samuil veetsime ühe öö jälle Baan Boom Boxes hotellis, mis on jätkuvalt lihtsalt imeline. Leidsime mõlemad, et see oleks ideaalne koht, kuhu mingile kirjutamisreisile minna (kui me oleks kirjanikud :D).

Collage_Fotor.jpg
Riiki sisenedes olime pildistamiseks küll liiga väsinud aga seekord õnneks oli enesetunne parem ning jõudsime teha paar pilti ka kõige ägedamast lennujaamast üldse. See on lihtsalt nii roheline, kõik avatud õues ja näeb välja pigem nagu linnatänav, kus mõlemal pool teed on restoranid ja poed, kui lennujaam. 
20190326_154610.jpg
Meie tunniajasel reisil Bangkoki andis Bangkok Airlines meile nii palju süüa. Esimeses blogipostituse mustandis jätkus siia pildi alla veel veidi hoiatust Momondo kaudu leitud piletivahendajate kohta ning kiitust lennufirmale, kes meid hädast välja aitas. Arvestades, mida me kõike praeguseks oma Malta tagasilennuga oleme kogenud, siis sellest tuleb ilmselt täitsa eraldi postitus ning kiita saame me lennufirmasid seal kahjuks vähe.

Bangkokis elasime paar viimast päeva väga rahulikku koduelu – tegime tööd, nautisime korteris elamist ja köögist endale ise söögi tegemist. Lisaks võtsime osa suurlinna võludest nagu kino ja Marveli uue filmi vaatamine, suured toidupoed, Grabi transpordi teenus ja arstid. Naljakas on, et meie hotell/korter asus juhuse tahtel mingist suurest haiglast 300 meetri kaugusel ning check-in’i tehes oli tavaliste reisimiste põhjuste küsimuse all lisaks valik “puhkus” ja “töö” ka “meditsiin”. Bangkokis on nimelt meditsiiniturism väga teemas odava ja samas ka kvaliteetse teenuse tõttu. Samuti pakkus meie majutus ka tasuta golfiauto teenust 300m kaugusele haiglasse ja sealt tagasi. 😀

Collage_Fotor_kotid.jpg
Natuke ka Bangkoki ajuvabadusest – tellisime endale kulleriga toidukraami koju ja juba vaatasin, et äge – kaup toodi taaskasutatavas riidest kotis.. kuni koti suust sisse nägin ja taipasin, et riidest koti sees on kogu meie kraam veel viie eraldi kilekoti sisse pakitud. Samamoodi saime oma riided pesuteenusest tagasi ilusas paberkotis … kus sees oli reaalselt iga meie särk eraldi kilekoti sisse lappesse pandud ja pakendatud. Miks??

Kuigi korterielu ja söögi tegemine on toredad, siis küllaltki kiiresti tuli suurlinnas ka meelde kõik, mis meile siin ei meeldi – ummikud, nii palju inimesi, suured pilvelõhkujad ning sudu ja hall taevas, mis on Koh Tao kõrval lausa kurb.

Isegi rollutakso, mida ma Markot tungivalt veensin kasutama, ei suutnud mind seekord rõõmustada. 😀 Pigem oli tegu minu elu kõige hirmsama 20 minutiga, sest sõitsime maanteel mingi logu rolleriga 80 km/h. Autode ja busside vahel manööverdamisega olen ma isegi veidi harjunud aga see kiirus ja tuul, sest sõitsime kõrgetel sildadel linna kohal, võtsid küll jalad värisema ja sõrmed kramplikult rollu raamist kinni hoidma.

Iconsiam.jpg
Viimasel päeval enne lennule minemist käisime Iconsiam kaubanduskeskuses. Bangkokis on kaubanduskeskuseid kõriauguini ja kõik on hiiglaslikud, kuid siia sattusime, sest ma tahtsin Apple poes käia. Tegemist oli aga üllatuslikult väga ägeda kaubanduskeskusega, mis kohati meenutas peaaegu muuseumit. Kõik oli super kena, erinevad majasopid olid eri stiilis jms. Näiteks oli keldrikorrusel turg jõgede ja paatidega ja majadega, mis nägid välja nagu Penangi tänavad. Teises otsas oli aga restoranide vahel kosed ja puud ja kuplialused. Šoppamist me seal küll ei teinud aga äge oli läbi käia.
kilpkonn.jpg
Teine asi, mis tegime oli jalutamine Lumphini pargis. Tegemist on päris suure rohealaga keset Bangkoki linna. Mis selle ägedaks tegi oli, et oma pooletunnise jalutuskäigu jooksul nägime seal hiiglasuurt (äkki nt käsivarre pikkust) krokodilli/gekot/kedaiganes, samasuuri vuntsidega hiiglaslike kalu ja vähemalt viit kilpkonna. Ja seda kõike vabas looduses.

Meie lennureis Maltale läks õnneks üllatavalt sujuvalt ja kiiresti.

2019-03-31.jpg
Türgis, kus meil vahepeatus oli, oli vaid 8 kraadi sooja. Olin väga õnnelik, et Londonist tulles oma villast salli ja sooja pusa ära ei visanud. 🙂 Maltal oli esmamulje põhjal õnneks veidi mõnusam ikkagi.

Maltal veetsime nädala minu tööreisil ning nüüdseks oleme juba Balil. Õige pea ka kõigest sellest. 🙂

Päikest!
Kati