Saareelu ja turistilõks

Kahe kuu jooksul Koh Taol oli ikka üksjagu momente, kus mõtlesime et no ainult siin. Või siis vastupidi, et ohhooo.. nii huvitav. Üht-teist juba esimeses Koh Tao postituses jagasin, kuid mõtlesin koos viimaste Koh Tao tegemistega ka uued tähelepanekud üles märkida.

kilpkonn juhtmetes.jpg
Taile tavapäraseid elektrijuhtmeid jm ma enam mainima ei hakka (mõne erandiga), vaid täheldan eelkõige seda, mis Taol uut õppisin. See kilpkonn siin posti otsas, elektrijuhtmetesse takerdunud tundus lihtsalt irooniline.
  • Siin on palju loomi vabalt ringi uitamas – nii koeri, kasse, põrsaid kui ka kanu
sead.jpg
Beebipõssad on eelnevast loetelust ehk kõige huvitavamad
kontori loomad.jpg
Ja üks hiiglasuur põrsas, kes kontori tagaaias vahepeal meie koera ärritamas käis. Pildi tegemise päeval oli Marko sellel ajal veel kodus. Miskipärast kui talle chati kirjutasin, et tagaaias on põssa, siis erinevalt tavapärasest otsustas ta seekord maja ette parkida.
office kiisu.jpg
Kontori kiisu, kes igal võimalikul hetkel oli valmis tooli hõivama või arvutijuhtmeid närima.

Ühel päeval räägiti lõunasöögilauas, kuidas koerad siin saarel hääletavad ja rolleriga sõidavad. Väidetavalt teavad nad täpselt, kus ristmikutel inimesed peavad peatuma, ronivad siis juhi jalgade vahele ja sõidavad nii saare teise otsa. Ja õhtul samamoodi koju tagasi. Minu ja Marko rolludele ei istunud küll ükski koer, kuid kutsu jalgevahel nägime üksjagu kohalikke sõitmas küll.

  • Koh Taole jõudes kirjutasin, kuidas see on ikka nii väike saar ja me sõidame Markoga siin mitu korda päevas saare teise otsa lihtsalt sööma. Coworkis saime teada, et kohalike jaoks on see võrdväärne Tallinnast Võrru sõitmisega. Saare eri otstes pidid täitsa erinevad inimesed elama ja erinevad trendid olema. Meie igapäevane liikumine tundus kohalikele aga päris kreisi.
  • Siin olid vahepeal valimised ning valimiste ajal ja enne on 24h alkoholi müük keelatud.

no alco.jpg

Eesmärk olevat, et kandidaadid värskelt valimisikka jõudnutele eelmisel õhtul tasuta alkoholiga pidusid ei korraldaks ja nii hääletamistulemusi ei mõjutaks. Huvitav on see, et vähemalt meile ei ole üldse silma jäänud, et kohalikud eriti palju jooksid ja et selline asi võiks kuidagi ohuks olla.

  • Iga kolmapäeva hommikul kell 8 kõlab üle saare ruuporitest Tai hümn.
  • Vahel esinevad ka elektrikatkestused

saareelu.png

Kookospuud on üldse ohtlikud. Kuulsin coworkis üks päev kuidas kookospähkel puu otsast alla kukkus ning peale seda kontrollisin tänaval ringi liikudes vahel ikka puu latvu.

  • Marko rolleril läks ükspäev rehv katki, mille peale ta jättis rollu tee äärde, esimese putka juurde jalutas ja remondiabi küsis. 9€ eest kutsuti kohale rolleriga töömees ja abiline. Üks sõitis katkise rolleriga töökotta ja teine võttis Marko terve rolleri peale ja transportis temagi kohale. Ja kohe seal samas tehti nagu niuhti 20 minutiga rollu ka korda. Väga vip teenindus.
  • Lõpuks ometi jõudsime Shark Bay-sse snorgeldama.
shark bay.jpg
Rentisime siit rannast kanuud ja snorgeldamise varustuse ja läksime sinna saarekese ümber avastama. Olime rumalad, et rannas oma varustust ei kontrollinud – minu hingamistoru lasi kahjuks vett läbi ja oli täitsa kasutu. Kuigi kalu oli seal tõesti igasugu ja värvilisi, siis haisid kahjuks seekord ei näinud. Tuttavad kontorist olid aga nii haisid kui kilpkonni siin samas kohanud.

Elamust pakkus meile aga hoopis kanuutamine ise, sest saare ümber olid ikka väga korralikud lained, mille suurustes me kindlasti üksi varem hänginud pole. Kõik oli väga lõbus ja tore seni kuni ühel hetkel hakkas mul veidi iiveldama ja natuke hiljem Markol ka. Võtsime suuna kaldale ja õnneks pääsesime ilma märkimisväärsete vahesündmusteta.

1 rider only1.jpg
Sinna randa pääsemiseks on vaja alla ja pärast lahkumiseks ka üles sõita saare järsemaist mäest. Siin on ainus omanäoline märk hoiatusega, et vaid üks inimene rolleril palun. Esimesel korral siit üles minnes mõtlesime küll, et noo mida..  me saame kõigega hakkama.. aga no ei. 😀 Esimest korda jäi poole mäe peal reaalselt roller lihtsalt seisma ja hakkaks tagasi vajuma. Mis on minu suurim hirm rolleriga mägedes. 😀 Mis te arvate kui kiiresti ma seal maha sain.
1 rider.jpg
Järgmine kord polnud enam mingit juttugi ja läksin vabatahtlikult tipa-tapa.
  • Ühel nädalavahetusel käisin hommikul ka üksi Nang Yuang saarel.
20190317_105107.jpg
Täpselt sellise pildiga Nang Yuangi absoluutselt igal plakatil müüaksegi

Mida nendel plakatitel aga ei näidata on see…

Collage_Fotor.jpg
Need pildid ei väljenda veel üldse piisavalt tegelikult seda rahvamassi seal.

Mul vedas ja jõudsin sinna enne grupipaate. See tähendas, et tippu minnes oli minu eest vaid umbes 10-15 inimest, kes ideaalse ja identsete insta fotode järjekorras seisid. Kui ma aga alla tulin, siis tuli järjest mitu 20+ inimesega päevatripi paati sinna veel ning järjekord tippu ulatus tükk maad treppideni. Julgem vabalt väita, et seal seisis 50+ inimest ning alla tulles kõndis mulle vist kolm 20+ inimeste gruppi veel vastu.

Vaade oli küll ilus aga see, mis seal tipus toimus oli pigem naljakas kui imeline. 😀 Siin on mujalgi nii palju kauneid kohti, mida on võimalik palju väiksemas seltskonnas ka nautida.

Collage_Fotor2.jpg
Ülemisel pildil ootavad inimesed järjekorras, et vasakule tippu ronida. Ma pugesin paremale peidus okste alt läbi ja sain täitsa privaatsed kivid, kus varjus korra vett juua, vaadet nautida ja päikese eest puhata.

Kogu saarega oli mul sama emotsioon. Tore, et ära käisin aga see on nii üle müüdud koht, et mul oli reaalselt tunne, et ma lihtsalt ei mahu sinna kuskile ära. Kui esialgu pidin saarel vist viis tundi veetma ning minu ettenähtud naasmise paat pidi alles kell kolm lahkuma, siis reaalsuses võtsin endale uue juhi ja tulin sealt juba ennelõunal ära. Kui mu tehtud esimesel pildil pole seal saarte vahelisel liival praktiliselt kedagi, siis vaateplatvormilt alla jõudmise ajaks meenutas see rohkem õllesummerit. Okei, see on võibolla veidi üle pingutatud aga mitte palju.

20190317_102242.jpg
Minu lemmik osad olid hoopis saart ja sadamat ühendavad kivide vahelised teerajad. 🙂

Nagu mainisin, siis mul on hea meel, et seal ära käisin ja ega mul muud paremat selle hommikuga teha ka ei olnud. Aga kogu see saar ja kõik turistid on lihtsalt nii koomilised. 100% soovitan, et kui sinna minna, siis ärgake varem üles ja minge täpselt saare avamise ajaks – saate veidi nautida ka päriselt.

Päikest!
Kati