Käisime naabritel külas – Koh Samui ja viisavärk

Koh Samui

Tuleb välja, et me oleme Tais juba üle kuu viibinud! Aeg on lennanud,. ja samas ka mitte.
30 päeva lähenemine tähendab seda, et pidime Markoga Koh Samui saarele immigratsiooni viisapikendusele minema. Otsustasime sellest maksimumi võtta ning kasutada nädala teist poolt naabersaartega tutvumiseks.

taohub grill pidu
Tegelikult tuli õhtu enne minekut coworki grill-peol välja, et tegelikult ei ole ise Samuile kohale minek kohustuslik. Soovi korral saab inimestele maksta, et nad sinu eest immigratsiooniametis pabereid täitmas käiksid. Samas, osutus meie jaoks tegu supertoreda nädalalõpuga, mis andis ideid ka tulevasteks reisiplaanideks. Ilmselt ilma immigratsiooniameti kohustuseta olekski meil Koh Samui ja Koh Pha-ngan avastamata jäänud.

Ligikaudne plaan oli järgmine:

  • Sõita neljapäeva varahommikul laevaga Koh Samuile, käia immigratsioonis, avastada kähku saart ning siis hotellist tööd teha.
  • Reedel teha hotellist tööd, kohtuda Heleniga, kes meile Eestist kohvi smuugeldas, sõita praamiga Koh Pha-nganile ning lõpetada seal töönädal.
  • Laupäeval teha päevatripp Ang Thong rahvusparki ning rentida õhtul 24ks tunniks roller.
  • Pühapäeval tutvuda Koh Pha-ngan saarega, külastada Beach Hub coworking kohta ning sõita õhtul viimase laevaga tagasi koju Koh Taole.
Koh Phangan laevalt1
Pildil viimane tagasivaade Koh Tao laevalt Koh Pha-ngan saarele. Pühapäeval kottpimedas koju jõudes oli tunne, nagu oleks mitme nädalaselt puhkuselt naasnud. Väike keskkonnavahetus ja ilusa majutusega enesepoputamine teeb imesid.

Koh Samui

Kõige tugevama emotsiooni Koh Samuist jättis meile rolleriga läbi saare sõitmine ning majutusasutus Baan Boom Boxes. Kuna Koh Taol oleme endale väga soodsad diilid leidnud, siis otsustasime sellel lühikesel nädalavahetuse tripil ennast veidi poputada.

Baan Boom Boxes 2.jpg
Megaäge, mõnus ja imeline majutus. Toad on justkui üksteise otsa pandud konteineid, samas näeb kõik superäge välja. Katusel on igaühel oma vann. 😀 Kogu territoorium oli muidu hästi avar ja väike põõsake akna taga aitas selle vastu, et keegi otse sisse ka väga ei piilunud.
Baan Boom Boxes
Kogu hotelli territooriumilt avanes kaunis vaade mägedele. Meile meeldis see majutus nii väga, et otsustasime sinna ka viimaseks ööks enne Taist lahkumist tagasi minna.

Kuna alustasime oma päeva eriti varakult 6:00-7:50 Koh Tao – Koh Samui laevaga ning ka immigratsioonis saime asjad üllatavalt kiiresti aetud, jõudsime enne tööd rendirolleriga veel läbi saare sõita.

20190307_114428
Koh Samui on 11x suurem kui Koh Tao. See tähendab, et läbi saare sõitmiseks läbisime päriselt pool tundi vaid mägesid, palmipuid ja metsa.. ja seda ilma olulise liikluseta. Endalegi üllatuseks avastasime, et olime sellist läbi looduse kruiisimist igatsenud – Koh Taol lihtsalt ei ole kuskile niimoodi sõita. 😀 Saar on liiga väike.
20190307_115157.jpg
Õnneks oli meile piisavalt hea sõiduk antud, et suutsime kõik mäed kaks inimest rolleril vallutada. 
Collage_Fotor.jpg
Nii mõnedki tõusud ja langused olid ikka päris korralikud. Marko on õnneks nüüdseks juba vilunud juht ning ka minu sõidu-usaldus tema pihta on kuu ajaga tunduvalt paranenud. Ja need vaated ja loodus olid lihtsalt niiiii kaunid.
Collage_Fotor2
Koh Samui lõunakaldal sõime kõhud täis ja käisime üle pika aja suures kaubanduskeskuses – Tescos. Lisaks olid seal ka McDonalds, Hard Rock Cafe ja muud suured nimed, kuid me jäime ikka oma Tai toidu juurde.

Immigratsioonist ka veidi. Eesti kodanikuna saab praeguse seisuga Tai riiki siseneda turistina 30ks päevaks, mida on võimalik immigratsiooniametis (või agendi kaudu) pikendada veel 30 päeva. Riiki sisenedes peab immigratsiooni reeglite järgi olemas olema ka lahkumispilet. Kõik lennufirmad seda alati ei kontrolli, kuid päris mitu korda on ka lennufirma lahkumispiletit check-inis näha soovinud. Põhjus on lihtne – kui sul riiki sisenedes immigratsioonis tagasilennu pileti puudumise tõttu mingeid probleeme peaks olema, langeb sind sinna toonud lennufirmale kohustus sind ka riigist välja toimetada.

Kuigi meil pole viisapikendustega seni mingeid probleeme olnud (sülitab üle õla, koputab puu peale ja kõik muud trikid), siis teoreetiliselt on protsessi järjestus minu arust naljakas. Kus on loogika, et esmalt pean ma endale hiljemalt 60 päeva pärastiseks lahkumispileti ostma kui tegelikult alles ühe kuu möödudes selgub, kas mu viisat üldse pikendatakse?

Kuidas immigratsiooni külastus välja näeb? Esmalt tasub teada, et sinna tasub minna oma esimese kuu lõpupoole, sest su 30 päeva pikendust antakse alates sellest päevast, kui sa immigratsioonis paberid sisse annad. Seega, kui sa peaksid sinna kohe peale riiki sisenemist minema, ei tule sul kuidagi 60 päeva viisapikendust kokku.

Tai immigratsiooniametisse minnes on soovituslik veidi viisakamalt riidesse panna. Enamus inimesi on seal ikka t-särkides, kuid mõte on pigem selles, et bikiinid, ranna shortsid ja muidu liiga napid rõivad ei ole päris kohased. Mõeldes, et sa lähed riigiametisse tundub see loogiline. Samas väga suur osa inimesi on siin lihtsalt 100% rannapuhkusel ja võibolla ehk lihtsalt ei mõtle sellele.

Tai viisapikenduseks tuleb immigratsiooniametisse kaasa võtta pass, allkirjastatud passikoopia, passipilt, riigilõivu raha ja täidetud avaldus viisapikenduse jaoks (võib ka kohapeal täita). Kui ettevalmistusi teha ei viitsi, saab passipilti ja -koopiat ka kohapeal teha. Samas sõltuvalt ajast olid need lisajärjekorrad kohati päris pikad.

Kui kõik korras ja riigilõiv makstud, võetakse sinult kõik dokumendid ära ja antakse vastu järjekorranumber koos ligikaudse hinnanguga kaua ootama peab. Sealjuures on maja ees ka väike kohvik, kuhu on täiesti okei passimise ajaks kohvile minna. Samas tasub vahepeal ka immigratsiooniametisse sisse piiluma minna, ega su dokumentidega juba ühele poole saadud pole. Meil vedas, sest hinnanguliseks ajaks anti 1,5h kuid tegelikult hõigati meie järjekorranumbrid juba umbes 45 minutit hiljem välja.

About Cafe2
Reede hommikul tegime kohvikus veidi söögi kõrvale tööd ning seejärel otsisime Eestist puhkama tulnud minu endise töökaaslase Heleni üles. Puhusime juttu, saime temalt paki Pauligi kohvi (jee, aitäh sulle!) ja seejärel suundusime Markoga laevale ja ühe saare võrra kodule lähemale.

Meil on kohvidega seni päris hästi läinud. 😀 Eestist võtsime ise kaks pakki kaasa, ja nüüd just enne selle varu otsa saamist tõi Helen ühe juurde. Varsti on tiimikaaslastega Maltal üritus, kuhu loodan uuesti kohvi tellida ning kuu hiljem tulevad juba mu õde ja tema sõbranna Balile.. loodetavasti paari kohvipakiga. Kuigi inimene harjub teoreetiliselt kõigega, siis meie maitsemeeltele on Eesti kohv ikka parim.

ummik.jpg
Koh Samui peatänaval ummikus. Sellist asja pole ammu kohanud.

Aga Koh Samui üldised muljed? Vahelduseks oli tore veidi rohkemas tsivilisatsioonis olla ja läbi saare looduses sõitmine oli imeline! Loodetavasti on meil viimasel Tai päeval kui Koh Samuile naaseme aega veel veidi ringi kruiisida. Nimelt nägime nii mõndagi kose teeviita, mida ajanappuse tõttu lihtsalt lähemalt uurima ei jõudnud.

Äge oli, et Koh Samuil oli rohkem näha ka kohalike sotsiaalelu. Peateeäärne oli täis melu ja liiklust oli palju. See melu oli samas ka just põhjuseks, miks me Koh Samuile ülemäära kauaks ei kipuks. Samuti, vähemalt meie kogemuse põhjal, on naabersaartel ikkagi ilusamad rannad. Kokkuvõttes leian, et oleksin seal hea meelega paar päeva, et night marketeid ja muud õhtust melu ning sisemaa loodust veel avastada. Samas mu süda jääb ilmselt siiski teistele naabersaartele.

Järgmiseks korraks kirjutan sellest, kuidas Koh Pha-ngan meid üllatas.

Päikest!
Kati