Päevatripp Ang Thong rahvusparki ehk Tai loodus täies hiilguses

Viimasest korrast kui me Markoga klassikalist päevatrippi tegime on juba tükk aega möödas. Ega Koh Taol erilisi superägedaid trippe polegi – enamus on üles ehitatud saare ümber snorgeldamisele, mida saab ka kaldalt iseseisvalt teha. Küll oli mul juba kuu aega tagasi silm peale pandud naabersaarelt väljuvale päevatripile Ang Thong rahvusparki.

20190309_132359_Fotor_Fotor.jpg
Pilt vaateplatvormilt päevatripil. Sarnased pildid ka Google otsingutulemuste seas mind võlusidki. Just need väikesed veest väljaulatuvad kaljud ja saared on see, mis mind Tai looduses enim võlub!

Ang Thong rahvusparki saab (vist) külastada nii Koh Samuilt kui ka Koh Pha-nganilt. Meie otsustasime viimase kasuks.

20190309_091253.jpg
Peale väikest Googeldamist ja arvustuste lugemist sai valituks Orioni firma ning pargikülastus koos kajaki sõiduga. Võrreldes tavaliste päevatrippide hindadega, millega harjunud oleme oli hind (50€) krõbe. Kuna tegu on ainsa päevatripiga, mis siin teeme, leppisime sellega.

Päevakava nägi välja selline:

  • Hotellist peale võtmine umbes 8:30, start laevaga umbes 9:00.

Kuna auto, mis meid peale võtma pidi jäi veidi hiljaks, kartsime juba korraks, et jääme päevatripist maha ja ilma. Õnneks nii ei läinud.

  • 90 minutit laevasõitu rahvusparki. Laeval pakuti kohvi, krõbinaid, puuvilju, küpsised jm hommikusöögimaterjali.
20190309_091241.jpg
Kuigi paat oli tegelikult suur (istekohti oli nii all korrusel, siin kui ka katusel) ja inimesi oli üksjagu, ei olnuid üllataval kombel üldse üle rahvastatud või ebameeldivat tunnet. Samuti olid kõik töötajad muhedad ja toredad ning üldse sujus kogu päev väga mõnusalt. Pooleteisttunniste pikkade sõitude ajal saime Markoga jälle Hamiltoni või raamatuid nautida. 😛 Laeva taga olid hüppeplatvorm ja liumägi.
  • Umbes tunnike snorgeldamist, julgematel liumäest vette laskmist või hüpekalt hüppamist. Samuti anti jälle süüa – lõunaks pakuti rohelist karrit.
20190309_105904.jpg
Esimene snorgeldamiskoht. Kalu oli tõesti palju igasugu eri värvi. Päris üllatuslikud nad samas ei olnud, sest olime kõiki juba sukeldudes kohanud. Samuti saime Markoga kinnitust, et sukeldumine pakub meile rohkem elamust. Kui siit aga pärast ära sõitma hakkasime, nägin kuidas uus võõraste turistigrupp umbes 10-15 inimesega vasakule kivide alla koopasse kadus. Vot seda oleks ise tahtnud teha! Meile küll keegi sellest midagi ei rääkinud. 🙁
20190309_105906_Fotor.jpg
Siin oli ka vast ainus suurem etteheide Orionile – snorgeldamisvarustus oli küllaltki kehv ning lestasid ei antud üldse. Nii mõnigi inimene oli nutikam ja üldse oma varustusega tulnud.
  • Laevasõit Ao Ka randa, kust kajakireis alguse sai.
20190309_124742_Fotor.jpg
Imelised minisaared! Suur laev pildil oli meie päevatripi paat. Ise istume parasjagu kanuus.
20190309_130113_Fotor.jpg
Ise pole veel päikese käes olnudki ja tunne on juba punane.
20190309_130244_Fotor.jpg
Kajakiga oli äge sõita, eriti kitsas kaljude vahelises tunnelis, kust läbi läksime. Küll aga sai see sõiduaeg meie arvates liiga kähku läbi.
  • Maandumine kajakiga Mae Koh randa, treppidest smaragdjärve (Emerald lake) vaateplatvormile ronimine ning seejärel enese jahutada üritamine merevees.
Collage_Fotor.jpg
Kitsad ja kõrged trepiastmed selles tapvas kuumuses ei tundunud küll üldse ahvatlevad, kuid sellised shortcutid kaljude vahel olid täitsa ägedad.
20190309_132426.jpg
Nagu näha, siis sulan päikese käes. Ja see ei ole veel midagi võrreldes järgmise sihtmärgiga.
20190309_132259_Fotor.jpg
Emerald lake
  • Paadisõit Koh Wua Talap randa, kuhu saab ka ööseks jääda. Meie ronisime siin lihtsalt vaateplatvormile Tai loodust imetlema, seejärel lonkasime vaevaliselt alla ning üritasime ennast uuesti merevee ja karastusjookidega inimesteks tagasi saada.
20190309_152220.jpg
Mida vaadet!

500 meetrit üles ronida ei tundu just palju, kuid tollel hetkel olime me Markoga juba üksjagu põlenud ja sulanud. Samuti oli igal pool enne kirjas, et sinna peaks kindlasti minema korralike jalatsitega ja me olime omad Koh Taole unustanud, olles varustatud vaid lahtiste plätudega. Eelnevat arvesse võttes, ei plaaninud me algselt üldse üles minnagi ning mõtlesime külastada ainult kahte esimest vaateplatvormi 100 ja 200 meetri peal. Ja nii väiksele tripile ei ole ju üldse mõtet vett kaasa osta, onju?! 😀

Collage_Fotors.jpg
Noh, ega me alla andjad ju tegelikult ei ole. Seega veidi enda-, mägede-, maailma-, kõigi vastutulijate- (kellel veel vett alles oli) ja päikese kirumist, jõudsime ikkagi tippu. Õnneks oli kogu tee ikkagi enamvähem (trepi)astmetest – küll kohati põlvekõrgustest või lahtistest kividest koosnevatest, kuid siiski plätudega väga normaalselt läbitav. Ja need vaated olid lihtsalt imelised! Nii et hea meel oli, et need 150 korruse jagu astmeid üles turnisime.
20190309_152928.jpg
Õnnelik vol 1.
20190309_152835(0).jpg
Õnnelik vol 2.
Collage_Fotorr.jpg
Mul on siin mingi uus armastus kivide vastu tekkinud. 😀 Tahaks kõigi maailma kivide otsa ronida, sest siinne loodus on niiiiii kaunis!
20190309_160707.jpg
Viimane rannajupike, kus aega veetsime enne koju liikumist. Merre sukeldumine ei suutnud ka inimese tunnet taastada, sest isegi see oli liiga soe. Samuti küpsetas vees päike pealtpoolt juba niigi tulipunast palet.
  • Umbes 90 minutit paadisõit tagasi Koh Pha-ngan saarele koos kauni päikeseloojangu vaatega paadist. Süüa sai ka jälle – puuvilju ja DIY tuunikala burgerit. 😀 Koju jõudsime umbes 18:45.
20190309_182646_Fotor.jpg
Päikeseloojang paadilt.

Kokkuvõttes üks täiesti klassikaline aga väga tore Tai päevatripp. See rahvuspark on ikka nii kaunis ja nagu ikka, siis just see, mida me peaaegu et tegemata jätsime osutus päeva tipphetkeks.

Päikest!
Kati