Veebruar on kreisi – minu sünnipäev

Viimane üritus meie maratontähtpäevade seeriast oli minu sünnipäev. Kuigi laupäev oli juba sukeldumise ja peakatega megaäge, olid meil ka pühapäevaks toredad plaanid tehtud. Olenemata sellest, et mitte miskit ei läinud nii nagu mõeldud, oli lõppkokkuvõttes kõik ideaalne. Okei, päikesepõletus oleks ehk võinud meil saamata jääda.

24.02 – Minu sünnipäev

Sünnipäevaplaanid olid meil sportlikud – rentida kanuu, aerutada umbes tund aega Nang Yuan saarele, ronida mäe otsa vaateplatvormile, ujuda, lõunatada, snorgeldada ja puhata ning seejärel tunnike tagasi aerutada. Reaalsuses parkisime oma rollu ära, kreemitasime ennast veerand tundi SPF 30-ga ja saime teada, et ei mingit kanuutamist. Tuul oli nii tugev ja lained suured, et soovitati plaanid edasi lükata või paaditakso võtta.

20190224_111200.jpg
Igaks juhuks mainin juurde, et suured lained ei tähenda siin Bali suuri lained. Surfilainetest me endiselt ainult unistame veel. Küll aga tähendab see silmnähtavalt tugevat loksumist ja hoovuseid. PS. Pildil vees olev täheke on Marko.
20190224_103803.jpg
Mõtlesime ise, et oleme targad ja lähme saare teisele kaldale – äkki seal ei ole tuult ja saame kohta nimega Shark Point (hai punkt) kanuutada. Kauguses nähtav väike saareke/ kivimoodustis pidavat olema hea koht snorgeldades haide nägemiseks. Viimane divemaster ütles, et snorgeldades on hai kohtamine palju tõenäolisem. Sukeldujate hingamist kuulevad haid juba kaugele ja panevad selle peale tavaliselt padavai teises suunas.
20190224_105439.jpg
Kahjuks ei pidanud meie loogika paika ning ka teisel kaldal jäi kanuu kasutamata. Küll aga saime jälle uusi saaresoppe avastatud ning esimest korda siin kaldalt merre ujuma mindud.
20190224_105311.jpg
Tegemist oli uhket kuurort kaldasopiga, kus ainsad kaks kanuud vees olid töötajad, kes randa vetikatest puhastasid.
Collage_Fotor-kivid.jpg
Suplus tehtud, ronisime treppidest teisele kaldale ning lasime oma sisemistel lastel veidi kividel turnida. Ainukeseks piduriks osutusid meie jalanõud, milleks olid plätud. Ja võibolla ka kõrvetav päike. Siit kividelt lahkudes me minu arust enam nii valged ei olnud.

Kuna antud kuurorti bassein oli vaid seal ööbijatele, suundusime coworki kommuunis soovitatud Ameenjeerah Koh Tao basseinikohta.

20190224_153041.jpg
Juhuuu! Me leidsime oma Rock Beach Bar-i! Lihtsalt uskumatult imeline koht! Sissepääs on küll 300 thb (8,5€) kuid sama raha eest saab endale ka süüa-juua soetada. Siinne Panang karri oli imeline!
20190224_153214.jpg
Lisaks eelmisel pildil nähtud infinity bassule on siin veel eraldi sky bassu, mis on kõrgemal ning kust avaneb veidi laiem vaade. Kõrgema bassu miinuseks oli ainult päikesevarju puudumine. 😀 Nagu näha, siis tomatikarva jume on juba ilmet võtmas.
20190224_153130.jpg
Mul on siin vahepeal mingid tohutud imelisuse hood. Näiteks siin nautides tundsin täiesti, et appi mis mõttes see ongi mu normaalne pühapäev?! Või päev varem sukeldumisreisilt naastes valdas tohutu vaimustus, et see paradiisisaar ongi tõesti minu kodu?!
paradiis.jpg
Juba ootan järgmist korda kui sinna tagasi lähme!
20190224_144359.jpg
Veetsime siin paradiisis päris üksjagu tunde süües, ennast vees jahutades, siis jälle päikesevarju alla peites, lugedes ja niisama jutustades. See ei ole küll superkohalik koht aga see oli imeline täielik puhkus! Paremat seltskonda ei oleks samuti osanud tahta. 🙂
supp.jpg
Ja nagu päev veel piisavalt imeline ei oleks olnud, siis lõpetuseks õnnestus meil veel ka päikeseloojangu SUP (stand up paddle boarding) teha. See on ikkagi kõige ligilähedasem asi surfile, mida me siin saarel saame. 😀 Korra tahtsime seda juba nädala sees proovida, kuid siis oli püha, paljud kohad kinni ning nendel mis avatud, oli vaid üks laud alles. Sünnipäeval õnnestus meil ilusti kaks lauda saada ja ilusat päikeseloojangut merel nautida. Uskumatu kui soe ja läbi paistev vesi siin on! Ja muidugi üksjagu vesisiile ka, nii et ega laualt kalda lähedal maha kukkuda ei tasu.

Ja sellega mu tore 27. eluaasta saabuski. Pole paha algus!

received_2366477726904572.jpeg
Mu õde saatis mulle sünnipäevaks mu lemmiku pildi minust üldse! Naljakas on, mis detailid mul siit meeles on. Näiteks, et tegu oli mu lemmiku pluusiga üldse, mis oli veel eriti sobiv sõpradega maja ümber ukaka mängimiseks – üleni rohelises riietuses oli väga hea põõsa taha peita. Teiseks ma täiesti armastasin ühte korralikku peatäit patse. Ja kolmandaks ilmselgelt I couldn’t care less, et ma mingeid Harry Potteri prille kannan. 😀 Väga õige life attitude mida ma loodan mitte kunagi kaotada.

Päikest!
Kati