Kus on kodu? Mis on kodu?

Märtsikuu lõpuni on meie koduks pisike troopiline saar nimega Koh Tao, tuntud ka kui kilpkonnasaar. Kuigi esmamuljed olid veidi erinevad, oleme praeguseks siin väga õnnelikud ja igati eluga rahul. Tahest-tahtmata võrdleme pidevalt Koh Tao elu oma varasema Koh Lanta kogemusega, sest paralleele on ikka huvitav tõmmata.

Koh Tao

Screenshot 2019-02-13 at 17.20.26.png
Meie asukoht Tai lahes. Ülejäänud tärnid on kõik muud kohad, kus Tais seni käinud ja elanud olen – Koh Lipe, Koh Lanta + Krabi piirkond, Bangkok ja Chiang Mai
20190213_171533.jpg
Koh Tao on 7×3 km suurune mägine saar. Vasakul kaldal läheb põhjast lõunasse küllaltki tasane peatee, mis on kõige tihedamalt asustatud. Teistesse saare soppidesse lähevad mitmed pisemad ning tunduvalt mägisemad rajad. Mööda peateed sõidab saare ühest otsast teise umbes 15 minutit, seega tegelikult on kõik käe-jala ulatuses. Pildil on alumises punases kastis meie kodu ning teises kontor. Oranž joon ranna ääres on põhiline pidude ja rannabaaride ala. Ühtlasi on see imeline koht päikeseloojangu vaatlemiseks. Esimesel päeval ilma kaardita ringi sõites ja lihtsalt saart avastades ei suutnud me seda populaarset piirkonda veel avastada ning olime korraks ahastuses kergesti ligipääsetavate randade puudumisest.

Kuskilt allikast leidsin, et 2016. aasta registreeritud paberite järgi on saare populatsioon umbes 2250 inimest. Hinnanguliselt elavat siin tegelikult 8000 inimest. Ma ei tea, kus need tuhanded inimesed ennast peidavad aga üle rahvastatuse tunnet siin ei ole ning liiklus on samuti pigem hõre. Lisaks pole siin praktiliselt üldse tänavatel/poodides aktiivset müüki, mis meile Markoga väga meeldib. Lugesin netist, et ka Tai inimesed kolivad Koh Taole elama, et elu nautida ja muust maailmast ja stressist eralduda ning seda on siin tõesti tunda.

20190210_152818.jpg
Liiklusest ja teeoludest rääkides, siis üllataval kombel on siin väga head teeolud. Seda nii peateel kui ka mägede vahelistel aladel. Lantal käis asi vist niipidi, et esmalt ehitati hotellid, restoranid jm turistiatraktsioonid ja siis pandi nende esine peatänav kinni, et hakata normaalset teed ehitama. Siin tundub, et on asjad vastupidi ja mõistlikumalt tehtud. Valgusfoore ja kiiruspiirangute märke saarel küll ei ole, kuid on kaks ühesuunalist tänavat ning paar stopp märki.
20190210_135913.jpg
Kui tahta saare paremale kaldale minna tuleb sõita päris karmidest mägiteedest üles-alla. Maksime seekord küll rollu eest veidi rohkem, et Marko mind poole tõusu peal maha ei peaks tõstma, kuid esimesel katsel võtsid järsud langused seest õõnsaks ning enne kuskile jõudmist pöörasime otsa tagasi ja andsime alla. Teekalded on kindlasti Lantast hullemad. 
uusd rand.jpg
Nädal hiljem, kui juba veidi rolluga jälle harjunud olime, jõudsime ka naaberkalda randa külastada. Rollu vedas täitsa välja ning kuigi teed olid hirmsad, ei olnud need ikkagi ületamatud. Seega saame ka edaspidi veel järgmiseid peidetud saare-soppe avastada.
wat ko tao.jpg
Koh Taol palvekutsed meid ei ärata (erinevalt Lantast). Siin ollakse budistid ning pildil on nende uhke ja päikese käes sätendav Wat Ko Tao tempel.

Kontor

Screenshot 2019-02-17 at 12.24.23.png
Meie kontoriks on seekord TaoHub – mõnus pisike coworking terrassi ja kahe konditsioneeritud ruumiga. Puudu on ainult Skype ruum, kuid inimesed istuvad enamasti õues, nii et siseruume võib kõnedeks ka kasutada. Samas on meil kodus nii hea internet, et oleme siiani kõik kõned oma toast teinud. Enamasti alustame Markoga tööd kodust, seejärel lähme coworki, kus saab terrassil tööd teha. Sööme päris head ja väga mõistliku hinnaga TaoHubi lõunasööki (100 thb lõuna ehk 2,8€ prae, supi ja mahla eest) ning pealelõunal lõpetame jälle kodus, kus saame head Eesti kohvi teha. Mis mulle coworki juures meeldib, on selle väike kommuun – meid ongi umbes 15 ja sellega on koht täis. Ühisüritusi on siin küll minimaalselt, kuid üle nädala vist ikkagi käiakse koos väljas ka. Eks aeg näitab. Esimese nädalaga pole veel väikesest small talkist rohkem inimestega tutvuda jõudnud. 
Collage_Fotor.jpg
Võrreldes kõigi muude ühiskontoritega on ruumidel endal veidi mõnusust puudu. Minu maitse jaoks on lihtsalt liiga palju kola igal pool vedelemas ja seetõttu näeb kõik poolik välja. Potentsiaali sellel kohal aga on ja tööd saab praegugi ilusti teha. Erinevus on pigem selles, et kui nädalavahetusel mõtleme, kus aega veeta, siis esimese asjana sinna hängima ei kipu. Balil või Lantal veetsime üksjagu vaba aega coworkis nokitsedes, sest tegu oli lihtsalt nii mõnusate kohtadega.
20190215_095347.jpg
Koh Taol on hästi palju kasse. Mõned koerad ka aga valdavalt on tegu kassikuningriigiga. Koerad on võrreldes Baliga õnneks palju rahulikumad ja ei haugu ega häiri. Kasse lihtsalt ei huvita. 🙂 Pildil igahommikune olelusvõitlus istumiskoha üle.

Huvitav info, mida ükspäev kontoris kuulsin – siin saarel ei ole praeguseks üle 35 päeva sadanud ja kohalikud väga ootavad vihma. Kui vihma ei tule, pidavat vee hind poodides kaks korda kallimaks minema.

Kodu

mar24.jpg
Meie tuba majutuses MAR24.

Me oleme oma koduga ülirahul seekord. Positiivne kogemus algas juba sellega kui sisse registreerides öeldi, et bookingu kaudu määratud majutuse hind on vale. Kuna me elame siin nii kaua, on tegelikult ühe öö hind soodsam ning lõppkokkuvõttes võeti tasust 1/3 alla.

Meil on toas konditsioneer küll olemas, kuid mõtlesime huvi pärast seekord ainult puhuriga jahutamist proovida – nii on toa hind soodsam ja samuti ka keskkonnale parem. Seni on üllatavalt okei ja ei igatsegi muud varianti – saame ka 24/7 akent lahti hoida ja ei tekigi enam külmakambrisse põgenemise vajaduse tunnet.

Lisaks eelmainitule on meie hotelli puhul hea asukoht, tuba on kena ja puhas, päikesevalgust on palju, töökoht on toas olemas, bassein on olemas, töötajad on sõbralikud, internet on väga hea jne. Kui alguses olime igaks juhuks kodu vaid kuuks ajaks broneerinud, siis esimese nädala jooksul pikendasime ennast siia märtsi lõpuni elama. See tähendas, et märtsi kuus läks toa hind meile veel soodsamaks. Ilmselt on tegu ühe odavaima majutusega, kus me oma rännakute jooksul elanud oleme. Samas kui meie vajadustele mõelda, siis on see pigem nimekirja tipupoolel. Mis nii elul viga? Võrdluseks juurde, et kui vaatasime majutust kõrval asuval Koh Pha-ngan saarel, siis seal saaksime kaks korda rohkem makstes MAR24ga võrreldes ainult koledamaid kodusid lubada.

Internetist veel nii palju, et sellega on siin saarel positiivselt naljakad lood – kõikjal vabandatakse koguaeg ette ja taha, et me ei pahandaks kui neil halb nett on ja tegemist on ikkagi saarega jne. Samas on meil kodus näiteks parem internet kui oli Londonis. Üldse on kõikjal kohvikutes internet peaaegu, et samasugune inimõigus kui Eestis.

Toiduparadiis

Kuigi Koh Tao on tegelikult tuntud just sukeldumise pärast (sellest kirjutan eraldi järgmises postituses), siis sama hästi võiks ta minu meelest ennast ka toiduparadiisina müüa. Siin on lihtsalt nii tohutult palju erinevaid söögikohti ja Tai toit on imeline! Kuna tavaliselt kipume Markoga paar head kohta välja valima ning siis lihtsalt nendest oma lemmiktoite tellima, võtsime seekord teadlikult vastu otsuse käia võimalikult paljudes erinevates restoranides, kohvikutes ja pubides. Ja oi-oi kui häid sööke ning värskeid mahlu siit ikka saab ja kui mõnusaid restorane siin leidub. Ainuke probleem kolm korda päevas uutes kohtades süües on, et üks hetk hakkas mul sassi minema, kus oli hea ja kus mitte. 😀

2 wannabe beach rock.jpg
Esimene päev otsisime kohe Koh Lanta Beach Rock Barile sarnast mõnnat infinity basseiniga kohta. Vaade oli basseinist küll super kuid muidu jättis keskkond veidi soovida. Küll aga oli sissepääs väga äge – siin saarel on hästi palju megasuuri ja lahmakaid rahnusid ning sissepääsuks tuli ühe sellise suure teele langenud rohmaka alt läbi kõndida.
3.jpg
Imelise vaatega restoran saare teisel kaldale.
4.jpg
360 kraadise vaatega kokteilibaar eraldi vaateplatvormi ja imeliste vaadetega. Kangeid kokteili seal juua ei soovita, sest sinna pääsemiseks tuleb mööda järsku metsarada kändude toel üles ronida. See on veel ok, kuid plätudega alla minek on veidi ebameeldivam.
5.jpg
Päikeseloojangu vaated rannabaaridest ja kasulikud õpetussõnad eluks.
711.jpg
Selle restorani tegi eriti ägedaks asukoht. Ja ei, ma ei räägi ilusatest vaadetest. Siia jõudmiseks pöörasime peatänavalt kuskile poe taha, sõitsime natuke metsavahelt ja korra oli tunne, et isegi kellegi kodude hoovist läbi. Seejärel jõudsime tõkkepuuni, kust oleks peaaegu et juba tagasi pööranud kuid märkasin silti “authentic thai food” suunaga teisele poole. Kõndisime läbi väikese küla, ületasime bambussillaga jõe ning siis tulime veel mööda köitega ääristatud teerada siia restorani. Toit oli ka hea. 🙂
duck 995.jpg
Lisaks veel kindlasti üks seniseid lemmikuid – Roasted Duck 995. Parim pardi nuudlisupp üldse. Hoolimata räsitud välimusest, mis võiks vaielda, et on osake koha võlust, on restoran alati täis ning esimest korda sinna minnes pidime isegi järjekorras seisma. See oli õnneks ootamist igati väärt, sest toit viis lihtsalt keele alla! Pean tunnistama, et siin oleme juba kaks korda käinud.

Nagu näha, siis toome tihtipeale üksjagu paralleele Lanta mälestustega. Senine hinnang on, et kui otsida kohta kuhu tulla, et puhata, trippe või tööd teha, siis soovitaksin Lantat. Seda muidugi oma kahe aasta taguse kogemuse põhja – tasub meeles pidada, et kindlasti on seal vahepeal palju muutunud. Kui sa oled Lantal juba käinud, seal sulle meeldis ning otsid uut sihtkohta, kus mugavalt elu nautida, siis Koh Tao võiks sulle täitsa sobida. Siin on küll vähem teha ja näha, v.a., kui sa just sukeldumisentusiast ei ole, kuid see eest on siin väga lihtne, rahulik ja kodune. Meile igal juhul meeldib ja sobib. 🙂

palm.jpg
Vot ei roni mu palmi otsa!

Päikest!
Kati