Puhkus! Ehk mini Eurotrip – Gent, Pariis, Milano

Kui jaanuari algus viitab vähegi sellele, milline eesootav aasta olema saab, siis bring it on! Minu aasta on alanud imeliselt, emotsioonide rohkelt, seiklusrikkalt ja üldse suurepäraselt.

Esmalt sain uue aasta esimese nädala jooksul load tehtud (juhuu!), tänu millele saime Markoga järgmiseid reisiplaane teha. Nimelt võtsime suvel eesmärgiks olla Eestis vähemalt seni kuni ma oma roosa plastikkaardi ükskord kätte saan. Näha on, et Marko juba ootas seda päeva – pool tundi pärast Maanteeametist heade uudistega helistamist potsatas Hangoutsi aknasse esimene leid headest lennupiletitest.

2019-01-19-12.39.10.jpg
Juhuu, esimene roadtrip!

Lisaks sellele oli mul kuu keskel ka viimane tööpäev ePPC, mis oli hästi nunnu. Ma olen elutänulik kõige seal õpitu ja nende imeliste inimeste eest, kellega koos olen töötanud.

20190111_154332.jpg
Nii palju magusat ehk death by chocolate!

Nagu ikka, oli lahkuda veidi kurb, kuid samas olin põnevil uutest väljakutsetest. Tänaseks olen alustanud juba uuel ametikohal, jätkuvalt digiturunduses – kuid seekord in-house. Esmamuljed on väga head, kõik on megatoredad ning uut infot on palju.

Kahe töökoha vahele mahtus ka nädal puhkust, mille jooksul võttis aset nii eelmainitud autoreis Markoga kui ka nädalane sooloreis Euroopa suurlinnadesse.

20190112_010846.jpg
Ei, ma ei valmista endale ise tervitussilte 😀 Tegemist on Catu nunnu kätetööga. Reisi Belgiasse alustasin ma otse kontorist tööpäeva lõpus. Pildil olen tegelikult suhteliselt kutupiilu, sest mu viimane lend lükati Müncheni lumetormi tõttu peaaegu kolm tundi edasi. See tähendab, et ma maandusin Belgias alles kell üks öösel ja enne magama saamist oli tarvis veel 50 minutit autoga sõita.

Catule Belgiasse külla mineku pileteid piilusin juba septembrist saati, kuid erinevatel põhjustel (Maroko puhkusereis ja autokool põhiliselt) polnud eelmisel aastal selleks mahti. Jaanuari puhkus Catu juures tundus aga ideaalne. Kuna Euroopas ma palju näinud ei ole, otsustasin kavasse lisada veel kaks linna ning rongisõidu läbi mägede. Kokku kestis mu reis reede pärastlõunast järgmise neljapäeva õhtuni.

Belgia – Catu, Gent ja Brugge

Catu juures veetsin ma reisi esimesed kaks päeva, mis kattus ilusti nädalavahetusega.

20190112_134556.jpg
Gentis linnatuuril – giidiks Catu ja Mathieu

Selle aja jooksul sain mõnusa sissejuhatuse Catu kodulinna Genti ja lähedalasuvasse populaarsesse turistilinna Brugge. Ilmaga küll ei vedanud ja oli päris vihmane, kuid Eestist tulles oli vähemalt ka veidi soojem. Samas kogu eesoleva reisi vältel ei klõpsinud ma just liiga palju pilte, sest kinda käest eemaldamine oleaks seadnud sõrmed külmaohtu.

Valdavalt jalutasimegi kaks päeva ringi, jutustasime niisama, istusime kohvikutes ning mängisime lauamänge. Lisaks tutvusin ka Catu sõprade ja kiisuga.

20190112_144436.jpg
Gent on päris armas – tohutult palju annavad juurde läbi linna voolavad kanalid. Ma kujutan väga hästi ette kui mõnus võib olla suveõhtutel erinevatel kanaliäärsetel terrassidel istuda.
catu.jpg
Esimene sissejuhatus Belgia kultuuri – dineri stiilis resto ja Belgia friikartulid koos veidrate vorstisnäkkidega.

received_1973458816293312.jpeg

received_573870139742710.jpeg
Alles teine kohvik laupäevasest kolmest külastatust. Haume plaane, kuidas TIKi tüdrukutega õhtul Skypeda võiks.
20190112_185137.jpg
Öine Gent. Kogu jalgrattakultuur ja Genti kõnnitavus meeldisid mulle väga.

Kui teisel õhtul tulid Catu sõbrad meile mänguõhtule külla, siis esimesel õhtul mängisime Mathieu ja Catuga kolmekesti Pandemicut ja minu lemmikut 7 wondersit. Naljakas, et ma olen nüüd viimast oktoobrist alates ikka üksjagu kordi seda mängu mänginud, kuid avastasin ikka jälle kaks uut reeglit, mida seni oma seltskonnaga valesti oleme teinud. 😀

20190119_232640.jpg
PS. Pandemic on samuti superäge! Eestisse tulles ostsime endale/Põlvasse ka selle ning mängisime ühel õhtul vist 5-6 mängu. Ilmselgelt peaks keegi teine reeglite eest vastutama, sest esimesed 4-5 mängu lisasime igasse nakatunud linna 2 viirust (vs õige on 1) ning mõtlesime, et mis mõttes see mäng nii raske on! Kui võitmiseks on vaja leida 4 ravimit, siis kõige kaugemale mis me jõudsime oli 2. Kui lõpuks aga õigete reeglitega mängida tuli võit ikka koju.

Teisel päeva võtsime suuna Brugge-i. Veidi väiksem ja muinasjutulisem linnake mitte väga kaugel Gentist. Täpselt selline koht, kus on tore jalutada, kuid seal elamist väga ette ei kujutaks.

20190113_122845(0).jpg
Kui Gentist startides oli ilm väga ilus, siis kohale jõudes kallas vihma. Seega esimeseks peatuseks sai kohustuslik Belgia vahvlite vahepala.
20190113_122854.jpg
Ei saa kurta – tõesti superhea oli!
20190113_131208.jpg
Söögipausi ajaga läks ka ilm paremaks, tänu millele saime tunni-paar linnapeal jalutada. Mathieu oskas üht-teist ka giidijuttu juurde rääkida. 
20190113_131233.jpg
Happy couple 😀
20190113_134224.jpg
Tänu veidi vihmasemale ilmale ilmselt oli linnas vähem inimesi kui muidu ning meil sellevõrra mõnusam jalutada.

Catul on ka ülinunnu kiisu – Sniffles.

20190113_175040.jpg
“Hei Inimene, mis teed siin?”
20190113_175052.jpg
“Oota nüüd, las ma natuke nuusutan su raamatut”

Nunnu onju! 😀 Tahaks peaaegu silitada teda?

20190113_175054.jpg
Mõtle uuesti.. 😀

Et aus olla, siis Sniffu oli tegelikult väga armas ja ei kasutanud oma küüsi/kihvasid minu peal kordagi. See oli temast eriti nunnu, arvestades et ma mitu kord tema eksistentsi unustasin ning talle nina alla lahtise juustupaki asetasin. Mida tal muidugi kordagi süüa ei lubatud. 😀

Prantsusmaa – Pariis

Esmaspäeva varahommikul istusin rongile, millega läbisin marsruudi Gent – Brüssel – Pariis. Üllatavalt kiire ja mugav transpordiviis Euroopas.

Pariisi kohta mul palju öelda ei ole. Elasin ühes hosteli stiilis kapselmajutuses, mis ei olnud just halb aga ma otseselt ei soovitaks ka. Asukoht oli samas väga hea – metroopeatus oli lähedal ning üksjagu jalutatavaid kohti samuti ümberringi.

20190114_121817.jpg
Ilus suur park keset linna 🙂

20190114_121825.jpg

Täpselt seda ma seal kaks päeva tegingi – jalutasin nii kesklinnas kui erinevates muudes linnaosades päevläbi ringi. Vaatasin üle nii kohustuslikud turismipunktid kui ka vähemtuntud tänavad.

20190114_165923.jpg
Louvre’i püramiid
20190114_153348.jpg
Triumfi kaar
20190114_163351.jpg
Peale Champs-Elysées jalutuskäiku. Teoreetiliselt paistab seal taga veel Triumfi kaar.

Mis mulle Pariisis ja hiljem ka Milanos tohutult meeldis oli see, kui palju seal rollereid liikus! Selline Aasia ja rolleriga sõitmise igatsus tuli peale.

20190115_182703.jpg
Ja muidugi Eiffeli torn. Käisin seda piilumas nii päeval kui ka pimedas. Viimane oli kindlasti palju efektsem, kuid mõlemaljuhul avastasin ennast mõttelt, et meh.

20190115_115553.jpg

20190115_151947.jpg
See pilt ei anna küll palju edasi, aga siin oli üks mu lemmikuid kohti Pariisis. Tegemist on kunstikooliga, mida soovitati hosteli materjalides külastada. See oli täpselt nagu filmis Step Up, kus igas nurgas käib erinev muusika ja inimesed läbisegi tantsivad eri stiilides, žonglöörivad, harjutavad stseene etendustest, teevad veidraid painutusi ja harjutusi ja palju muud. Väga äge oli kogu seda melu pealt vaadata.

Üldiselt on mul hea meel, et ka Pariisi kuulsad vaatamisväärsused oma silmaga ära nägin kuid linnatüdruk ma ikkagi ei ole ja tagasi mind ilmselt niipea ei kutsu. Väikesed saared ja külad jätavad palju tugevamaid emotsioone. Samas nautisin väga aja maha võtmist, kohvikus raamatu lugemist ja lihtsalt enda välja lülitamist.

Rongisõit Pariisist Milanosse

Mulle meeldib tohutult sõita ja lihtsalt aknast välja vaadata, seega tundus see tripp ideaalne võimalus mägede vaateid nautida. Tegemist oli küll päris pika sõiduga (7h) kuid istmed ja rong olid väga mugav ning aeg läks lennates.

20190116_061447.jpg
Iste oli küll supermugav kuid mu esimese klassi aknaalune koht ei vastanud päris ootustele. 😀 Lootsin ikkagi veidi rohkem akent saada. Õnneks sain rongis restorani kupees ringi jalutada ja vaateid nautida ning vahepeal ka teisele kohale istuda, sest valdavalt oli pigem vabu kohti üle. Aa, lisaks ei töötanud rongis ka stepslid ja puudus wifi – asjad, millega ma Eestis väga harjunud olen.
20190116_081047.jpg
Päikesetõus rongist. Start oli juba 6:30 hommikul seega vaated oli kenad. Rongijaama jõudmine oli piisav seiklus, et ilma kohvita mind üles äratada. Esiteks avastasin kell 6 hommikul metroopeatuses, et kahepäevane metroopilet kehtib teise päeva lõpuni, mitte 48h nagu ma eeldasin. Ehk mul ei olnud piletit enam. Ning teiseks läks just sellel hommikul hosteli lähedane metroopeatus remonti. Ma sain sellest teada muidugi alles metroopeatuses. Töötaja saatis mind prantsuse keeles küll järgmisesse peatusesse kuid selleks mul aega enam ei olnud, sest olin kõik ajaliselt täpselt välja arvestanud. Õnneks aitas hädast välja Taxify.. kuid Pariisis on selline luksus ikka kallis.

20190116_091932.jpg

20190116_093424.jpg
Mäed! Vaated olid ilusad kuid kahjuks oli üksjagu ka tööstusrajoone raudtee ääres, mis veidi ette jäid.

20190116_100235.jpg

20190116_100752.jpg

Itaalia – Milano

Milanosse jõudsin ma eelviimase reisipäeva lõunaks ning aega oli mul selle ilusa linnaga tutvuda vaid 24h. Etteruttavalt võin öelda, et Milano oli seekordsest tripist mulle kõige enam meeldinud sihtkoht. Minu enda jaoks oli see üllatus, sest mäletan, et aasta tagasi lõuna Itaalias me Markoga ennast küll üldse nii mugavalt ei tundnud.

20190116_160429.jpg
Kuigi kraade just palju rohkem võrreldes Pariisiga ei olnud, oli Milanos ikka tuntavalt soojem tunne ringi jalutada. Teiseks oli mu majutus ja kõik sealsed inimesed lihtsalt ülitoredad. Ning kolmandaks on Itaalias endiselt metsikult hea kohv ning üldse võimalik 3,5€ eest saada imeline latte + saiake + värskelt pressitud apelsini mahl. Kaasa aitas ka see, et erinevalt Barist oli Milanos küllaltki palju suletud ustega kohvikuid, kus ma turistina surnuks ei külmunud. Aa, kusjuures Pariisisi olin enne just üllatunud, et istuti Bari stiilis praktiliselt õues 8 kraadiga ja söödo/joodi/jutustati. Täitsa hullud. 😀
20190116_160047.jpg
Aga Milanost siis.. kohale jõudes viskasin oma kotid hostelisse ning jalutasin tunnikese läbi linna Itaalia kokatundi. Leidsin selle Withlocals portaali kaudu, mis tähendab et läksin lihtalt ühe kohaliku naise koju tema käe all süüa tegema.
20190116_183628.jpg
Ma vist pole varem nii palju kokakoolis ise süüa pidanudki tegema kui seekord. 😛 Kõik tuli ise valmistada ja tema lihtsalt seletas kõrval ja näitas vajadusel ette ning rääkis juttu juurde. Pildil oleva retro masinaga sain näiteks ise käsitsi pastat valmistada.
BeFunky-collage.jpg
Kolm rooga, mis ise valmistasin ja mis olid no tõesti megahead – Ravioli di Magro ehk raviolid spinati ja ricotta juustuga, Saltimbocca ehk kana koos prosciutto ja salveiga ning magustoiduks tiramisu.
20190116_181202 (1).jpg
Lisaks imelisele toidule oli ka koolitaja ise huvitav inimene. Nimelt reisib ta hästi palju ning on samuti suur sukelduja. Seega oli meil erinevatest sihtkohtadest juttu rohkem kui küll ning lisaks sain etteruttavalt juba Koh Tao reisiks soovitusi kuhu ja millise teenusepakkujaga sukelduma minna.

Kõht täis läksin hostelisse tagasi, veetsin veidi sealsel karaokepeol aega julgeid lauljaid vaadates ning ronisin seejärel magama. Järgmisel päeval oli mul täpselt niipalju aega, et linnapeal imelist hommikusööki nautida ja veidi tänavate vahel hulkuda.

20190117_110023.jpg

20190117_105511.jpg
Suur tähtis kindlus
20190117_112033.jpg
Eelmisel pildil olnud kindlusest kuni järgmisel pildil paistva Ardo della Pace kaareni pidi jooksma Milano kesk joon. Üks kohalik teisest linnast pärit turist tutvustas ennast mulle ja rääkis kindluse kohta veidi juttu juurde. Kuna tema inglise keel ei olnud parim, oli see kõik, mis mulle meelde jäi.
20190117_112618.jpg
Kuidas valdav enamus pilte minust seekord välja nägid.
20190117_113644.jpg
Sa tead, et sul on liiga palju karikaid kui need ei mahu majja ära ja pead neid õues aknalaual hoidma.

Koju lendasin jälle Ryanairiga, sest Milanost on see lihtsalt nii odav. Aga no appi kui ebamugav ja kitsas ikka. 😀 Ma ei tea miks ma ennast nii piinan.

ryan.jpg
Esimest korda märkasin, et Ryanairi lennukis puudub 13. rida. 😛 Ei teadnudki, et me ka siinpool maailma nii ebausklikud oleme.

Kogu eurotripp oli väga rahulik ja mõnus – koju jõudes oli tunne nagu oleksin kuu aega puhanud ja terve igaviku ära olnud. Nüüd ongi vaid kaks viimast nädalat Eestis, siis nädalaks Londonisse jälle Milole ja Leannele külla ning teatrisse ja seejärel Taisse päikese alla! Linnu on ka tore näha, kuid oi kuidas ma Aasia loodust igatsen.

Päikest!
Kati