Reis ümber Tenerife & coworki üritused

Elame ilusti Markoga Tenerife elusse sisse ja teeme kõike, mida Tenerifel tegema peab – joome veini, sööme tapaseid ja … (trummipõrin) .. surfime (ok, 1x ainult)! Mitte muidugi kõike korraga. Lisaks tegime vahepeal saarele tiiru peale.

Coworking koht on viimastel nädalatel elavnenud ning oleme üksjagu nende üritustest osa võtta saanud. Esmaspäeviti toimuvad ühised hommikusöögid, kus käiakse üle jooksva nädala üritused. Ühel kolmapäeval käisime veinifestivalil, teisel oli vanalinnas tapase õhtu ja pubiralli ning kolmandal vaatasime lihtsal restoranis jalgpalli.

dinner out at maga.jpg
Jalgpalliõhtu Maga restoranis. Hispaania võitis õnneks. See keskmine pildil on juust, mis maitseb veidi nagu kumm ja kriuksub hamba all. 😀

Ja alati on ka variant õhtuti kodus koodimist õppida :D. Ühel pühapäeval panin blogile uue stiili külge ning seejärel õpetas Marko mulle kolm tundi CSS-i. Varsti olen proff.

  • La Orotava – veinifestival naaberlinnas

Ühel kolmapäeval suundusime coworkingu seltskonnaga La Orotavasse veinifestivalile.

La Orotava veinikas21.jpg
Coworking in the Sun seltskond. Mina ja Marko oleme tegelikult ainsad coworkerid, ülejäänud on töötajad ja FU Academy (coworkinguga seotud org) õpilased

Väidetavalt on La Orotava täiesti eraldi linn. Tegelikult asus see meie kodust (Puerto de la Cruz) vaid 8 minuti bussisõidu kaugusel. Meie jaoks tundus see umbes sama, nagu Mustamägi teataks, et nad hakkavad nüüd eraldi linnaks.

la orotava liiv.jpg
Keskväljak

Mis veelgi veidram, siis La Orotaval on Puerto de la Cruzist ka erinevad pühad! 30. mai oli Kanaari saarte püha ning kõigil saarte inimestel oli vaba päev. Nüüd, 7. juunil oli La Orotavas püha ja seal linnas vaba päev ja 12. juulil on Puerto de la Cruzis püha ning siin vaba päev. Ja endiselt, nende vahe on vaid 8 minutit bussisõitu!

la orot liiv 2.jpg
Igal juhul, kohtusime La Orotava bussijaamas Coworking in the Sun inimestega ning jalutasime keskväljakule liivakunsti vaatama. Ehk siis kogu see plats siin ja eelmisel pildil on täis eri värvi liivadest joonistatud pilte.
la orot liiv 3.jpg
Saime teada, et selle kunstiteose valmimine on senini juba kolm nädalat kestnud. Varem oli pildi kohal telkkatus, et vihm kogu tööd ära ei rikuks. Sellel õhtul (6. juuni) täideti veel viimaseid auke platsil ning eesmärk oli, et kunstiteos püsiks 24h pidupäeva lõpuni. Samas, kui tollel õhtul oleks vihma sadama hakanud, oleks kogu kolme nädala töö vähem kui paari minutiga mööda mäenõlva alla voolanud.
La Orotava veinikas1.jpg
Järgmiseks suundusime La Orotava oru veinifestivalile, kus pakuti eelmise hooaja viimaseid veine sealt samas La Orotava orust. Sissepääs – 1€, klaas – 2€, iga klaasitäis veini – 1€, tapased – 2€. Väga mõnus ja melune degusteerimisõhtu oli.
la orotava veinikas.jpg
Ja “melune” all mõtlen ma seda, et üritus toimus ühel lühikesel tänaval ning pileteid müüdi üle kaheksa tuhande! Kui me pimedas ära tulime ulatus alles sisse saamist ootavate inimeste järjekord veel poole linna peale.
La Orotava veinikas2.jpg
Oskame veel viisakalt ka ikka riidesse ennast panna. 😀
La Orotava veinikas3.jpg
Päikeseloojangu valgus mäenõlval
La Orotava veinikas4.jpg
Kuna tegu oli mõnusa sumeda suveõhtuga, otsustasime peolt koju jalutada. Mitte igal pool ei olnud küll jalakäijateed ning kohati olime täitsa in the middle of nowhere. Aga jõudsime ilusti kohale.
  • Tapase pubiralli õhtu

Seoses Kanaari saarte pühade, suve ja millega iganes kõik veel, toimub siin erinevates linnades tapaste pubiralli. See tähendab, et mitmed pubid üle linna on lubanud pakkuda huvilistele kuu aja jooksul 3€ eest tapaseid ja veini. Kõlab imeliselt! Sealjuures menüühind meie tapaseõhtu kõige paremas restoranis oleks olnud ilma kampaaniata ainult croquettedel (tapas) juba peaaegu 8€.

Tapas bar hopping6.jpg
Pubivallutajad
Tapas bar hopping7.jpg
Nii nõrgad me olemegi! Jõudsime vaid kolm kohta ühe õhtuga läbi käia. Kui kuues kohas süüa ja kuus templit saada, võib loosis osaleda.
Tapas bar hopping8.jpg
Puerto de la Cruzis üksi on osalevaid pubisid juba kahekümne ringis.
Tapas bar hopping1.jpg
Kui teistes linnades saab igas pubis erinevaid tapaseid, siis Puerto de la Cruz on otsustanud pühenduda vaid croquettedele. Ausalt öeldes ma enne ei teadnudki, millega tegu on. Aga see siin pildil viis keele alla!
Tapas bar hopping3.jpg
Kuigi need pallid näevad väikesed ja süütud välja, on need väga rammusad. Meile piisas seitsmest croquettest, et kõhud täis saada ja kodu treppe ronima hakata.
  • Surf!!!

Kui vähemalt kolm inimest kokku ajada, saab Coworki kaudu 10€ eest surfitunni koos laua ja wetsuitiga. Kuna meie veeigatsus oli suur, tahtsime vähemalt korra ära proovida. Võrreldes tavahindadega oli see väga odav – varustuse rent üksi on muidu 20€.

Algas kõik meie jaoks juba tuttava osaga – surfiteooriaga. Kui surfiosa oli juba teada, siis Playa Martinezi ranna eripärad olid meilegi kasulikud. Tegemist on kahjuks küllaltki väikese rannaga, kus surfima mahub korraga vähe inimesi ning sõit on megalühike. Aga vees oli megaäge olla ja vähemalt sai üle pika aja jälle surfi!

surf playa martinez.jpg
Nagu näha, siis näod on naerul. 🙂 Stiilitunnetust kahjuks ma endale 10€ eest lubada ei saanud. 😀 Kusjuures huvitav on ka, et kuigi siin maksab varustuse rent praktiliselt 7x rohkem kui Balil, siis lauad olid Balil palju ilusamad, uuemad ja paremini hooldatud.
  • Saare ringreis ehk nädalavahetus lõunas

Ühel nädalavahetusel sõitsime kahekesti ka Los Christianosesse ehk saare lõunatippu. Lootus oli seal surfida ning täiendavalt lihtsalt saare eri külgi näha.

20180616_114322.jpg
Kuna Los Christianos on siin põhiline turistilinn, on majutuse hinnad kirved. Rõõmustasin, kui leidsin Bookingust soodsa korteri. Ma pole varem Bookingu kaudu kortereid broneerinud kuid muidu olen selle portaali väitel sage reisija. Minu üllatus oli suur kui peale broneeringu eest maksmist tuli suur kiri ekraanile, et tänks, et maksid TOPELTSUMMA sellest, mis mul enne öö hinnaks kuvas. Tuli välja, et väikeses kirjas lisandus öö hinnale ka koristustasu, mis oli praktiliselt teine öö hind otsa. Läksin veel uuesti broneerimisprotsessi läbi tegema, et vaadata kus nad seda lisasummat mul varem kajastasid, ENNE kui mul juba raha kontolt maha oli läinud. Väikeses kirjas ja lehe kuskil nurgas oli see tõesti üles leitav kuid seda peab ikkagi otsima ning rõhutatult on ikkagi igal pool välja toodud öö hind. Igal juhul mulle ei meeldi ning rohkem Bookingu kaudu kortereid ei võta. Ja kõigil teistel soovitan ka korralikult kogu info üle käia isegi kui hotelle siiani ilma igasugu probleemita broneerinud olete.
20180616_121443.jpg
Ja lisaks eelmainitule.. kuigi korter oli väga kena ja hästi varustatud, siis ootasime omaniku järgi pool tundi. Kokkulepitud ajaks ta kohale ei ilmunud ning 20 minti hiljem ei saanud me teda ka veel sõnumite kaudu kätte. Lõpuks saatis meili, et ta on teel ning 30 minti peale kokkulepitud aega jõudis ka lõpuks kohale – ei mingit vabandamist ega sõnagi. Saime võtmed kätte ja veerand tundi hiljem hakkasime ära minema kui avastasime, et meile antud võti ei keera lukuaugus. Jaa võtmed olid ka sassi läinud ning meil olid valed. Okei, ikka juhtub. Aga kui telefonis omanik ütles, et ok ma kümne minuti pärast olen kohal, siis ootasime ta järgi tegelikult jälle pool tundi. Võtmete segaduse pärast ta küll vabandas, kuid meie nüüdseks tund aega tühja passitud aeg ei tähendanud talle küll midagi.
20180616_143250.jpg
Meie suureks üllatuseks olid Los Christianoses paar surfiputkat isegi otse rannas, mis tegi teoreetiliselt surfi ka meie jaoks tunduvalt kättesaadavamaks. Vaatasime aga, et laineid väga polnud. Küsimuse peale, et millal on parim aeg surfata saime vastuseks: “Oktoobris”. 😀 Kurb.
20180616_143310.jpg
Kuna varustuse (laud + kalipso) rent maksab 20€ võrreldes 3€-ga (Balil), lained olid väga minimaalsed ja madalal kividel otsustasime surfima ikkagi mitte minna. Selle asemel veetsime päeva niisama linnas jalutades ja ujusime täiega külmas ookeanivees. 

Kui kiirem tee (ekspressbussiga 1 h ja 45 min) Puerto de la Cruzist Los Christianosesse läheb saare paremalt poolt mööda maanteed, siis selleks, et Tenerifele ring peale teha otsustasime koju minna vasakult (veidi üle 3h reisimist bussiga). Kaardi peal tundub kusjuures reis vasakult isegi lühem, kuid läbi mägede kurvitamine teeb selle lihtsalt tunduvalt aeglasemaks.

20180617_143929.jpg
Esmalt sõitsime Los Gigantesesse – linn suurte kaljude (taustal) ääres.
20180617_135329.jpg
Armsad kuid vägagi mägised linnatänavad
20180617_145429.jpg
Kuna liivarand Los Giganteses asus otse sadama kõrval ja oli veidi … ee.. hale 😀 siis otsisime üles hoopis loodusliku basseini.
20180617_152228.jpg
Minu meeleheaks oli see küllalt puhas ja seega sain oma bucketlistis järjekordse tegevuse tehtud ning käisin natural poolis ujumas. Bassu oli mõnusalt soe vs ookeanist sisse pritsiv vesi oli ikka päris külm. 😛
20180617_152332 (1).jpg
Jeebus, mis punased killerkrabid siin on 😀
20180617_153201.jpg
Kuivasime päikese käes ja vaatasime ookeanis ujuvaid delfiine. Ma olen 99,9% kindel, et me nägime päris mitmeid, kuid alati on võimalus ka, et tegu oli lainetega. 😀 Aga Los Gigantes on tegelikult tuntud selle poolest, et seal on hästi palju delfiine. Oleks meil rohkem aega/energiat olnud, oleks mõni paaditripp või mägede matk seal kindlasti äge olnud.
20180617_153128.jpg
Supeldud ja kõhud täis söödud võtsime suuna koju tagasi. Sõit läbi mägede (max kõrgus bussis oli 1106m – Markol on selle mõõtmiseks telefonis app) oli imeline, kuid kahjuks ka hästi udune. Seega vahepeal just väga palju näha ei olnud. Kui ma arvasin, et tegu on vaid mägede kliimaga, siis reaalsuses jõudsime tagasi ka vihmasesse ja külma Puerto de la Cruzi. No täitsa Eesti suvi ikka. 😀

Uskumatu kui kiiresti aeg lendab! Vähem kui kuu aja pärast oleme juba Eestis. Nagu just Markoga arutasime, siis tegelikult me täitsa ootame seda. Eelkõige, sest igatseme varahommikust päikest – siin on iga hommik pime nagu detsembrikuu Eestis. Seetõttu on kõik hommikud nii rasked. Samas ma veidi tunnen kerget “tripophobiat” ka – hirmu selle ees, et mul pole edasisi reisiplaane. 😀

Päikest!
Kati