Pilvevaatlejate esmamuljed

Tenerife on kaunis! Kohati jahe, alati kallis, veidi kodune kuid samas piisavalt eksootiline. Aga kaunis. Ükskõik, kus ma ka ei ole, siis alati on näha mägesid ning tihtipeale ka ookeanit. Pilved ja päikeseloojangud on silmipimestavalt ilusad ning iga nurga taga üllatab uus kliima. La vida es buena aquí!

Screen Shot 2018-06-09 at 23.36.34.png
Meie kodu asub põhjas Puerto de la Cruzi linnas, kus kandis oleme juba ka mööda rannikut lähedalasuvaid randu avastanud. Esimesel nädalavahetusel jõudsime käia avastamas pealinnas Santa Cruz de Tenerifes ning teisel kaldal Punta del Hildagos ja selle ümbruses asuvat rannikuala. Sinised ringid tähistavad (väga laias laastus ja kirjutamise aja seisuga) kohti, kuhu plaanime veel minna. Pluss-miinus väiksemad jalutuskäigud, tripid ja vahepeatused tee peal. Võrdluseks, et pindalalt on Tenerife umbes poole Harjumaa suurune. Saare keskel asub maailma suuruselt kolmas vulkaan – Teide (3718m).

Puerto de la Cruzist sai meie kodu tänu hästi turustatud coworkile, mis siin silma jäi.

cowork events.jpg
Kontori nimi on Coworking in the Sun ning sotsiaalmeediast jäi just silma, et iga nädal toimub liikmetele hästi palju üritusi ja elu käib.
cowork2.jpg
Tegelikkuses, on praegu nähtavasti väga madal hooaeg – lisaks minule ja Markole on siin hetkel vaid kaks liiget. Täiendavalt on coworki näol tegu ühe klassiruumiga, mille küljes on skype room. Ühest küljest ega töö tegemiseks rohkem vaja polegi. Samas, selle raha eest, mis siin küsitakse tahaks ikkagi enamat saada. Nagu pildilt näha, ei ole ruumis ka erilist päevavalgust (kardinate taga on hoone siseruumi aatrium, seega nende avamine ei aita palju).
cowork.jpg
Tegelikult toimuvad erinevad coworki üritused sama organisatsiooni poolt korraldavate kursuste osalejatega üheskoos. Inimesed on megatoredad ja sõbralikud kuid valdavalt hispaaniakeelsed.

Ühesõnaga tööd ju saab teha. Lihtsalt hetkel on meie võrdluspunkt sama palju maksev Dojo Bali, mis on ikkagi päriselt 100% coworking koht ning kus oli väga tugev ja elav digirändurite community.

Esimesed nädalad olen ma praegu pooleks kodukontorit ja kontorikontorit teinud. Ühest küljest tahaks kodust välja ka saada ja inimestega tutvuda, aga teisest küljest on kodu seekord valgusküllasem, mugavam (nt kohvi tarbimise mõistes) ning sõltuvalt päevast ka rahvarohkem (see kord kui kontoris päev läbi üksi istusin ja Marko kodus oli). Aga eks vaatab veel jooksvalt kuidas kõik välja kujuneb.

Kodu valisime, nagu mulle meelepärane, jälle kontori järgi. Seega asume Coworking in the Sunist vaid viie minuti jalutuskäigu kaugusel ja rannast veerand tunni kaugusel.

20180529_142252.jpg
Asukoha valikuga meil joppas, sest google mapsi järgi kõndimiskauguseid vaadates me üldse ei arvestanud sellega, et terve Puerto de la Cruz on üks suur mäenõlv. Pilt siis tehtud meie kodu juures vaateplatvormilt suunaga randa. Õnneks asume töökohaga enamvähem samal tasemel ning ka toidupood on kohe samas majas olemas. Randa minekuks tuleb hunnik treppe (230 täpselt.. me lugesime üle) all minna. 🙂 Aga vaated on see-eest imelised.
20180529_204103.jpg
Päikeseloojang meie rõdult. Tegelikult on katusel ka bassein ja 360 kraadi vaade kuid sinna pole me veel siiani jõudnud. Veidi jahe on lihtsalt olnud.
rõdu vaade 2.jpg
Mõnikord näeb rõdult ka Teide tippu. Enamustel päevadel on mägi pilvedesse peidetud ning sinine taevas laiutab vaid ookeani kohal.
markoga meie linn essa päev4.jpg
Aga igal juhul on siin rõdult Teide ja ookeani poole pilvede vaatlemine üks mu meelistegevusi. Esiteks ma lihtsalt armastan mõlemat (mägesid ja vett) ning teiseks siinne taevas on nii muutlik ja kaunis.
r maja esine vaade.jpg
Vaade maja taha.

Koduga meil vedas ka sisu poolest, mitte ainult vaadete kohapealt. Saime endale väikese ühetoalise korteri, kus oli kõik eluks vajalik olemas – smuuti tarbeks saumikser, potid, pannid, nõud, pesumasin ja -pulber jne. Kuigi hotellis oli väga mugav, et keegi teine mu eest tuba koristamas käib, pesu peseb ja triigib, siis oma kodu suur boonus on just köök. Me nii naudime vahelduseks päeva alustamist kodus isetehtud hommikusöögiga.

20180529_132530.jpg
Kontorinurk ja köök. Lõpuks ometi saab kasutada Pauligi kohvi, mida õel Eestist Sri Lankale palusin smuugeldada. Siiani pole ma lihtsalt kordagi piisavalt nõusid omanud. Ainus ebameeldiv üllatus on sipelgad köögis. Niipea kui mõni toit viieks minutiks välja jääb, on need koletised platsis. Esimest korda kohtan seda Euroopas.
20180529_190920.jpg
Mõnusalt valgusküllane tuba.
20180529_192629.jpg
Esimene õhtusöök rõdul päikeseloojangu saatel. Küll pidi selleks ajaks aga jaki õlgadele panema. Siin on selline keskmine Eesti suvi (ei, mitte see, mis praegu mai kuus Eestis toimus) – vahepeal palav, vahepeal on jahe tuul ja kohati on täitsa külm. Aga samas jakikesi ja pikki pükse on ka tore vahelduseks kanda. Eksootika missugune, eksju.

Mõnedel õhtutel kostab rõdule ülimalt valjult ooperimuusikat. 😀 Nagu keegi laulaks akna all serenaadi. Tehniliselt on meil kõrval majas ka karaokebaar, aga see ei tundu nagu päris õige stiil, et sealt pärineda. Teine variant on, et linna ümbritsev mägi teeb linnast ühe suur kaja augu, mistõttu kaugem muusika niivõrd hästi ka meieni kostab.

Esimene päev kui siia jõudsime, oli meil pool päeva kohe ümbrusega tutvumiseks. Puerto de la Cruz on lihtsalt linnapeal jalutamiseks imeline – kõik näeb väga armas välja ning on nii tänavakunsti, peesitamise randu, armsaid vanalinna maju kui ka niisama promenaadi.

markoga meie linn essa päev3.jpg
Esimesena läksime ikka kohe alla ranna ja vanalinna poole. Lootsime küll surfi tšekkida, kuid kõik oli väga sile. Otsingud veel jätkuvad.
markoga meie linn essa päev2.jpg
Kui esmamulje oli, et kogu linn on vaid pensionäre täis ja noori inimesi siin ei olegi, siis nüüdseks oleme ka nooremapoolseid inimesi ikkagi kohanud. Valdavalt on tegemist samas siiski eakamate ja eelkõige saksa turistide sihtkohaga.

Me reisime ikka väga ühest usuäärmusest teise. Siin on hästi palju katoliikluse kirikuid, riste, usutegelaste maale jms.

Kohanemist vajavad meie jaoks ka hinnad ja ajavahe. Olles Aasiast tulnud, on hinnad ikka väga kõrged. Näiteks kui me Balil vaid väljas sõimegi, siis siin eelistan seda pigem vältida. Soodsama prae hind (mis on enamasti siis pitsa) algab 8-9 euro kandist ning tavaline praad on vabalt umbes 15 eurot.

20180602_131751.jpg
Samas vein, õlu, vesi ja karastusjook võivad kõik ühes hinnas olla. 😀 Näiteks saime Santa de la Cruzis lõunaks pitsa combo, kus oli hinna sees vabal valikul üks eelmainitud jookidest (kõik sama hinnaga).

Ajavahe on lihtsalt harjumatu. Päike tõuseb siin alles seitse läbi, mistõttu on isegi kell seitse ärgates toas pime. Hetkel, hoolimata päikesevalguse puudusest, tegeleme varasema ärkamise taas sisse harjutamisega.
Teiseks, oleme nüüd Eestist kaks tundi maas. See tähendab, et ka hommikul kell 7 silmi avades on Eestis inimesed juba kontoris ja kirjutavad meile. Kui Balil sai vara üles ja hommikud möödusid rahulikult smuutikausi ja raamatuga, siis siin on kohe ärgates endal isetekitatud (ja ebavajalik) pinge peal. Kohe peab miskit tööasju tegema ja vaatama jne. Edaspidi reisime ikka ainult Eestist ajas edasi või vaatame, et päike vähemalt enne seitset tõuseks.

Päikest!
Kati