Põhja-Balist ehk nädalavahetus Pemuteranis

Sukeldumisemotsioone ma juba jagasin ja seekord kirjutan lähemalt ka ülejäänud Pemuteranis veedetud nädalavahetusest. Lisaks, on Balile jõudnud ka Erkki ja Taavi! Kui meie läksime meresügavusi avastama, siis nemad käisid samal ajal kõrgustes Baturi tippu avastamas.

dinner koos est.jpg
Käisime reedel enne laiali minekut veel Erkki ja Taaviga õhtusöögil ja linnapeal.
mammu karaoke.jpg
Esialgu jalutasime mööda ranna äärt ringi ja avastasime uusi kohti (vähemalt minu jaoks), kuid lõpetasime ikka enda kodu juures lemmikus Faraway baaris. Mammu jõudis ka napilt (täpselt viimase laulu ajal) ühe karaoke teha. 🙂
a mina jenga 3.jpg
Faraways oleme nüüdseks paar korda juba Jengat mängimas käinud. Mammu ilmselgelt ei usu mu oskustesse :D.
a catankittensscrabble.jpg
Mu lauamänguigatsusega on üldse kõik hästi praegu. Olen nii Catani, plahvatavaid kiisusi, jengat, kaarte kui ka Scrabblet mängida saanud.
a taavi jenga.jpg
Kõige pingelisem on ilmselgelt Jenga. Tegime reegli, et vaid alt ja äärtest võib klotse võtta. Taavi näoilmete variatsioon on päris hea.
a mina jenga2.jpg
Minu kord. Ma ei ole rahul selle ilmvõimatu missiooniga, mis mulle jäetud on.

Reede oli väga tore, kuid selle tulemusena oli meil laupäevane energiatase küllaltki madal. Õnneks oli meil ees päris passiivne hommikupoolik.

Screen Shot 2018-05-01 at 15.32.12.png
3,5h autosõitu läbi mägede põhja poole
11 minnes vässu.jpeg
Kogu see põnevus ja energia on näost näha, onju? Pool tundi ootasime veel juhti tänaval, sest ta oli kogemata vale nime mapsi sisestanud ja ootas meid teise hotelli juures. Õnneks oli ta ikka Canggu piirkonnas ning niipeal kui temaga kontakti saavutasime jõudis ta küllaltki kärmelt meieni.
12 minnes ohv.jpg
Tee peal oli suurim dilemma, kas magada või mitte. Hullult uni oli aga samas need vaated palmidele, mägedele ja riisipõldudele olid lihtsalt imelised. Väike kohvipaus kohalikus warungis aitas natuke silmi lahti hoida.

Meie majutuskoht, Mimpi Nyata, oli superkena ja mõnus. Saime selle eriti hea diiliga ka – kolme peale kaheks ööks 38€ ehk 6,3 €/öö ja hommikusöök hinnas. Pole paha!

majutus10.jpg
Fuajee ala. Teisel korrusel oli hommikusöögi kohvik ning samas hoones kõrval kohe ka sukeldumiskeskus.
nv tripp põhja sukelduma.jpg
Tuba – üllatavalt avaram ja veelgi kenam kui piltidelt enne paistis.
nv tripp põhja sukelduma1.jpg
Tualettruum oli selline huvitav – wc pool oli katuse all, aga dušši pool oli avatud. St tegemist oli ilma laeta avatud vannitoaruumiga. Teoreetiliselt oli kõik väga kena ja tore aga praktiliselt meeldib mulle ikkagi käia öösel pesus ilma et peaks muretsema milline prussakas (jaa nägin seal jälle ühte hiiiiglast), geko või muu loom minuga nüüd ühineda tahab. Taustamuusikaks teiselt poolt aeda kostev lehma ammuu-tamine on lihtsalt naljakas. 😀
majutus4.jpg
Vaade toast oli imeline. Heal juhul vist 10 sammu basseinini.
majutus9.jpg
Suundusimegi esimese asjana bassu äärde päikeseenergiat ammutama ja ellu ärkama. Õnneks jõudsime suhteliselt vara (lõuna paiku) kohale, niiet päevavalgust ja aega ringi avastada jagus veel piisavalt.
oh so bali picture.jpg
Tüüpiline “lebotan bassu ääres ja elu on imeline” pilt, onju? Vale! Päevitamisega jõudsin ma täpselt nii kaugele, et panin omale kreemi peale ja üritasin tooli õiget pidi nihutada. Selle käigus torkas mind põrandast pea cm pikkune puupind sügavale varbasse. Pinnu tõmbasin küll ilusti ise välja, kuid sealt jäi veel nii palju väiksemaid pinde ja tükke varbasse, et järgmised 1,5 tundi veetis Marko mind pintsettide ja nõelaga opereerides. Mina veetsin selle aja rätikusse vandudes, nägusid tehes ja pahurdades. Nii ma küll oma nädalavahetuse algsust ette ei kujutanud.
rannas lunch.jpg
Pärast olime õnneks kõik ikkagi sõbrad edasi ja jalutasime mööda randa ringi. Pemuterani rand ei ole küll otseselt suurem asi peesitamiseks, kuid seal on superpalju snorgeldamise kohti. Kuna meil oli järgmiseks päevaks sukeldumine plaanis, otsustasime lihtsalt jalutuskäigu, imelise eine ning veel teises kohas bassu ja kohvi kasuks.
marko.jpg
Lauad rannas puude all võivad ju nunnud tunduda, aga kui sealt kogu aeg pahna alla lendab, siis see muutub lõpuks veidi tüütuks ka 😀
bassuga koht.jpg
Vaated olid ümber ringi imelised – ühel pool meri, teisel pool mäed. Olemuselt meenutas kogu piirkond veidi Amedi, kus eelmine aasta käisime. Tundub, et põhiline tõmbeallikas ongi sukeldumine ja snorgeldamine ja tegu on  muidu pigem vaiksema piirkonnaga.
gili meenutus.jpg
Kodutänaval suunavad sildikesed meenutasid jällegi veidi Gili saart.
lanta meenutus.jpg
Ja selline vaade meenutab mulle Koh Lantat. Inimesed (või lihtsalt mina) on ikka imelikud, et kõike koguaeg võrdlevad.

Meie sukeldumissekeldustest kirjutasin juba eelmine kord. Sealt jõudsime tagasi juba kolme paiku ja meil oli jälle üksjagu päevast veel alles. Kuna Pemuteranil olid üllatavalt sirged ja laiad teed, otsustasime 24ks tunniks kaks rollerit rentida ning veidi ringi kruiisida. Marko võttis Mammu enda selja taha ning mina sain ise juhtida. Nii nii mõnna ja äge oli jälle rolluga sõita – selline vabaduse tunne tekib kohe.

päikesetõus3.jpg
Järgmisel (ja ühtlasi viimasel) hommikul ärkasime juba kell 5:45 üles, et randa päikesetõusu vaatama minna. Kellaaja kohta näeme täitsa erksad välja mu arust. 🙂
nv tripp põhja sukelduma2.jpg
Praktiliselt vedas meil nii, et nägime peaaegu kahte päikesetõusu.. kuigi ootasime vaid ühte poolikut. Miskipärast arvasin, et päike tõuseb üldse mäe tagant ning seega väga suuri ootusi ei olnud. Tegelikult avanes meile imekaunis vaade horisondilt tõusvale roosale päikesele ja seejärel uuesti pilvevine tagant juba silmadele veidi rohkem valu valmistavale energiapallile.
mammu sõidab.jpg
Koduteel panime Mammu rooli – ei ole siin miskit niisama tagaistmel olelemist. 🙂 Jõudis ilusti ühes tükis koju ja jälle kogemuse võrra rikkam.

Kuna meie autojuhi tulekuni oli veidi veel aega jätsime Marko bassu äärde lebosse, võtsime rolleri ning sõitsime Mammuga kohvitama ja kohustuslike Bali pilte tegema.

kiigel.jpg
Kas sa oled ikka päriselt Balil käinud kui sul sellist kiige pilti ei ole ette näidata?
mammuga kohvitamas.jpg
Pole paha vaade 🙂
mitte nii kena rand.jpg
Vaatasime kaardi pealt välja veidi kaugemal asuva uue tee, mis rannani välja sõitis.. muidugi lootuses mõnda kena kohta avastada. Kahjuks nägi sihtkoht veidi trööstitu välja. Kuid vähemalt sain rolluga kruiisida. Sõitsime ka küla vahelt läbi, kus kõik pisikesed lapsed meile naeratasid ja lehvitasid ja niisama nunnupallid olid. 
mpahane marko.jpg
Koju jõudes ootas meid ees veidi vähem õnnelik kohvi-defitsiidis Marko. Kuigi me Mammuga otsustasime viimasel hetkel ühe rolluga sõitma minna, jäi teise rollu võti minu kätte. Ja seetõttu jäi Markol hommikuseks naeratuseks hädavajalik kohvitass manustamata. 😦

Markot me küll naeratama panna ei suutnud, kuid mis teha. Oli aega suunduda järjekordsele 3,5 tunnisele retkele koju tagasi.

pärlid2.jpg
Tee peal tegime Pemuteranis veel vahepeatuse pärlitehases, kus sai tasuta vaadata 10-minutilist videot pärlite kasvatamise protsessist. Samuti näidati meile kohapeal, kuidas pärli istutamine käib. Lihtsalt kuna ma ei teadnud sellest protsessist varem midagi, oli tegu huvitava 20 minutiga. Samuti meeldis mulle, et seal ei olnud mitte mingit survestamist pärast ostu sooritamiseks. Küll aga lahkusin ma sealt ikkagi mõttega, et pärlitööstus ja inimesed on ikka tohutult veidrad. Aga sellest kirjutan lähemalt juba teinekord.

Tagasitee Cangusse oli sekeldustevaba – olime kõik jälle väsinud ning poolune staatuses. Kumu (meie lemmikgiid, autojuhi parim sõber) helistas korra juhile ja ütles meile tsau. Kuid rohkem kui “tere” ja “me oleme kõik nii väsinud” me temaga suhelda ei jaksanud.

31543150_1989128487781477_7070687393912717312_n.jpg
Veel viimased Jengad, peesitamised ja eined lemmikkohtades ning oligi aeg Mammul Eesti poole suunduda. Nii armas – viimasel õhtul käisime rannas söögikohas, mida oleme viimase kuu jooksul korduvalt külastanud. Kui Mammu jutu käigus mainis, et ta järgmine päev Eestisse naaseb, tulid kõik söögikoha töötajad teda kallistama ja head koduteed soovima. 🙂 Siin on ikka nii südamlikud ja armsad inimesed!

Päikest!
Kati