Imeline Hoi An

Juba Eestis Hoi Ani kohta eeltööd tehes oli mul mingi salapärane tunne, et seal võiks mulle meeldida. Piltidelt sarnanes Hoi An Baliga (eelkõige riisipõldude poolest) kuid liiklus tundus veidi rahulikum. Samuti oli seal sarnaselt minu senistele lemmikutele kohtadele väike ja tugeva communityga coworking koht. Tegelikkuses meeldis Hoi An mulle veel rohkem kui ma seda oodata oskasin ning jagab nüüd Baliga mu lemmiksihtkoha tiitlit.

annu lennujaamas vale kliima.jpg
Annu Saigoni lennujaamas suunaga Hoi Ani. Justkui vale kliima jaoks riides.
saigon lennujaama toit
Vietnami erinevad supid on nii head (ja odavad)! Okei päris kõik ei ole (mõni on ikka küllaltki kehv) aga näiteks see Saigoni lennujaama toit oli imeline!
auto laed.jpg
Enamustel taksodel, millega Vietnamis sõitsime, oli lagi ära kiletatud. Hubitav kas selleks, et pikad eurooplased oma krunnidega vastu lage ei hõõruks? 😀 EDIT: Tuleb välja, et see on katuselt salongi kanduvat kuumust vähendava õhukihi tekitamiseks.
teeületamine.jpg
Instruktsioonid hotellitoas kuidas teed ületada :D. Yay, miskit mulle!

Minu ja Annu koduks Hoi Anis osutus imeline Golden Rice Villa.

  • Esimene suur boonus oli villa asukoht – kontorist umbes 350 meetri kaugusel (ma ei ole just suurim commute-i fänn). Samuti mugavalt vanalinna ja ranna keskel, tehes mõlemad jalgrattaga lihtsasti külastatavaks.
  • Teiseks oli see kahepeale päris soodne ning hinna sees olid ka hommikusöök ja jalgratta kasutus. Jalgrattad ja lihtne ringi liikumise võimalus mängisid hiiglasuurt rolli ka selles, miks mulle Hoi Anis nii väga meeldis.
  • Viimaks olid seal kõik töötajad lihtsalt suured nummipallid ja hästi abivalmid. Väga kähku tekkis mõnus kodune tunne.
20180312_074941.jpg
Ma unustasin jälle toast pilti teha kuid võin öelda, et see oli väga ilus, puhas ja mõnusalt ruumikas. 

Ühel õhtul korraldas hotell oma külalistele ka Vietnami toitude õhtusöögi. Väga hea idee minu arust – kõik elanikud kutsuti ühe laua taha, serveeriti küllusliku toitu ning loodi mõnus keskkond omavahel tutvumiseks.

Kodu.jpg
Bassein ja imelised ümbritsevad vaated. Cowork asus praktiliselt kõige vasakul pildil üle riisipõllu ja paar sammu edasi.

Hub Hoi An, meie coworking koht, avati umbes aasta tagasi. Hoolimata oma noorusest on seal juba väga mõnus community ja keskkond ning kindlasti on see üks mu lemmikuid kohti, kus seni käinud olen.

18423129_579529745756830_1954577910003550221_o.jpg
Annuga Hubi aias töötamas. Vahelduseks oli päris tore kui töökaaslane kõrval oli, kellega koos koosolekutelt osa võtta või niisama jooksvalt miskit arutada (ilma Skype jm vahenduseta). Igal juhul mul on väga hea meel, et ta minuga ühines. 🙂
cowork hub hoi an copy.jpg
Hubi ilusad ruumid. Midagi igaühele – diivanid, riisipõldude vaatega välilauad, konditsioneeriga klaasmaja, aed, võrkkiik, vaikne ruum, koosolekuruum, kohvik jne. Me töötasime enamasti sisehoovis või siis väga kuumadel päevadel kolisime ka konditsioneeritud ruumi.
20180323_084933.jpg
Üks vinge asi, mida ma küll ei kasutanud aga silma jäi ikka – kui tavaliselt peavad kaugtöötajad ise oma klaviatuure ja läpaka stande kaasas tassima, siis Hubis oli riiulitäis vidinaid, mida igaüks tasuta kasutada võis. 🙂
20180321_153619.jpg
Saime ka ennast Annuga Hubi seinale

Lisaks ilusale ja mõnusale töökeskkonnale toimus Hubis ka praktiliselt iga õhtu mingeid üritusi. Ja kui ka ei toimunud, siis oli vähemalt linnas mõni üritus, mida soovitati. Nii tsillisime näiteks kott toolides aias filmiõhtul, jäime pubiviktoriinil teiseks ning ma sain oma lauamänguigatsust rahuldatud.

cowork hub hoi an.jpg
Nii palju lauamänge! Ja Catan!!!
cau lau.jpg
Ja no need ühislõunad! Kolme nädala jooksul osalesime Annuga vist peaaegu igal ühislõunal ning kõik toidud viisid lihtsalt keele alla! Ma ei mäleta, millal ma viimati nii pikalt ja järjepidevalt nii imeliselt toitusin. Pildil ei ole küll Hubi toit, sest seal sai söök alati liiga kähku mu taldrikult otsa enne kui mul üldse pähe tuli, et pilti võiks teha. Aga fotol on minu kõige kõige lemmikum Hoi Ani kohalik toit – Cau Lau.
20180321_154107.jpg
Väike eksootiline loom Hubis. 😛 Üks päev oli aias ussihoiatus ka kuid mis sa ikka teed – troopika ju. Klaasmaja hoidis meid õnneks ohutus kauguses.

Hoolimata oma väiksusest on Hoi Anis teha üksjagu, sh näiteks

  • odav kuid jumalik spa külastamine – nagu ka Balil ja Tais võib siin õiget kohta valides umbes 6€ eest saada tunnikese imelist massaaži ning üldse printsessikohtlemist (nt Ma Spa või Calm Spa);
  • rannas peesitamine;
  • hommikujooga rannas;
  • rattaga riisipõldude vahel ringi väntamine;
  • õhtul vanalinna külastamine ning ööturul ostlemine;
  • õmblejalt unistuste kostüümi tellimine. Linnatänavad on õmblusateljeesid paksult täis ning siin valmistatakse kõike alates bikiinidest ja kleitidest kuni ülikondade, jopede ja nahkjalatsiteni välja. Sõltuvalt materjalist võib eritellimusel kleit maksta nt 15-25 EURi. Kuid jällegi on koha valik ning hinna eelnevalt kirjalikult kokku leppimine väga oluline;
  • päeval vanalinnas jalutamine ja vaatamisväärsuste külastamine.

Me jõudsime kõige eelmainituga tegeleda!

20180312_070859.jpg
Ma küll kindlalt ei mäleta kuid julgen arvata, et see on väga varahommikune pilt, sest tegelikult oli Hoi Anis ikka palju rohkem liiklust. 😛 Aga linn nägi väga nunnu välja ning päeval ja öösel selle külastamine olid küllaltki erinevad kogemused.
20180323_100049.jpg
Päevane Hoi An – kuum, veidi must (eriti jõed) kuid ilusa arhitektuuriga.
20180323_100326.jpg
Täiesti kogemata leidsime ühe suurima turistiatraktsiooni Chinese bridge üles. Ei jätnud üldse nii sügavat muljet.
20180316_204708.jpg
Vanalinnas on kusjuures selline huvitav süsteem, et sinna sisenemiseks tuleb osta pilet, millest siis suurem osa läheb vanalinna hooldamiseks ja haldamiseks. Pilet maksab umbes 4-5€ ja kehtib ametlikult viis päeva (tegelikult reisi lõpuni) ning annab loa vanalinnas jalutada (sh ka ligipääs vanalinna kohvikutele) ning sissepääsupileti viide muuseumisse/vaatamisväärsuspunkti vanalinnas (kokku oli neid seal vist kolm korda nii palju). Vanalinnas ringi liikumiseks või ka sinna sisenemiseks piletikontrolli tegelikult väga ei eksisteeri (meilt ei küsitud piletit kordagi ja läksime ise seda ostma) kuid kuna see raha läheb tagasi linna (“The fact that several old houses are getting down and the city government supports 40 – 75% of the total payment for restoration.”), siis loodetavasti ostavad kõik pileteid ikkagi. Aa, vanalinn on päevasel ajal ka autovaba – ainult jalakäijad, rollud ja jalgrattad on sinna lubatud. Hommikul käivad üle vanalinna ruupuritest meeldetuletused, et kõikidel autodel palun lahkuda ning hakkavad kehtima liikluspiirangud.
20180312_191011.jpg
Night market ehk ööturg
linn ja brekkie ja rattal copy.jpg
Mulle nii nii meeldivad nende postkaardid ja pildid! Kui mul kodu oleks, siis oleks mu seinad vist juba ammu Vietnamist ja Balilt ostetud maale täis. Ja need 3D postkaardid, mis Vietnamis väga teemas olid, on ka eriti vinged mu arust.
linn ja brekkie ja rattal.jpg
Vinge sisekujundusega mahlabaar (vasakul) ning ainus katusebaar (paremal). Annu niisama imestab kui ilus kõik ikka on. 🙂
linn ja brekkie ja rattal1.jpg
Öine Hoi An – palju tulukesi ja inimesi. Seisa veel keset tänavat ja ürita pilti teha ning õige pea saab sinust endast turismiobjekt :D.
20180312_195041.jpg
Hoi Ani kimbutavad vihmahooajal üleujutused – seda just vanalinnas jõeäärsetel aladel. Ühe restorani seinal olid jooned, kuhu maani uputus viimasel kahel aastal ulatunud on. Väga raske on seda üldse ettegi kujutada kuidas vesi restoranis üle pea võiks tõusta – tegemist ei ole otse jõeäärse restoraniga vaid vahepeal on ka veel promenaad ning suur lai sõidutee.
IMG_20180312_113938_362.jpg
Varahommikune väntamine linna
linn ja brekkie ja rattal.jpg
Mu lemmik transpordiviis kindlasti! Niipea aga kui linnas või rannas kuskile oma ratast parkida tahad, hüppab kuskilt kõrvaltänavast keegi välja ning tahab parkimise eest raha küsida. Korra üritati isegi küsida siis kui rattale järgi läksime (enne parkimist polnud seal kedagi) kuid see siiski läbi ei läinud.
Photo 13-03-2018, 08 05 50.jpg
Ainus politseinik keda me kolme nädala jooksul nägime 😀
hommikujooga2.jpg
Peale varahommikujoogat merekohina saatel rannas. Päevasel ajal jõudsime me alati randa nii hilja, et umbes poole tunni jooksul kadus päike ära ning peesitamisest ei tulnud ka enam midagi välja. 😀 Vesi on siin ka suhteliselt külm tegelikult.
20180317_144858.jpg
Täpselt nii rahulolev ja õnnelik Hoi Anis olingi. 🙂

keep it peacy.jpg

Päikest!
Kati