Imelised päevatripid ehk #onetripadventures

Päevatripid on minu jaoks reisimise ja kaugtöö üks suurim boonus – nii palju emotsioone ja uusi kogemusi ühes päevas tekitab tunde nagu nädalavahetuse asemel oleks tegu hoopis minipuhkusega. Oma esimeseks pühapäevaks Hoi Anis valisime Annuga välja päevatripi salajase kose juurde.

Tripi korraldajast Onetripist kuulsin eelmine aasta Balil kohatud tüdruku blogist. Kuigi harjumuspärastest Tai/Bali hindadest oli Onetrip umbes 3x kallim, siis õnneks oli see ka igat senti väärt.

Kava oli enamvähem selline: esmalt korjati meid peale ja viidi imelisele rootsi laua hommikusöögile, siis suundusime Vietnami traditsiooniliste laternate valmistamist õppima, seejärel savi külla käsitööd tegema, siis turule puuvilju piknikuks valima, kose juurde, ujuma, lõunale, päikseloojangut vaatama ja koju tagasi.
Aa, ja seda kõike kahe rollu ja ülimalt toreda giidiga, kes oskasid väga head inglise keelt.
20180318_165711.jpg
Ilmselgelt olime väga õnnelikud just selle rollu osa üle ka. Endiselt kehtib, et keegi võiks mu lihtsalt rollu taha istmele võtta ja päev läbi ringi sõidutada ja ma oleks ka õnnelik.
Photo 18-03-2018, 09 57 41.jpg
Lisaks olid need ilmselt pigem mootorrattad kui rollud ning juhid ka super hoolitsevad nii et tunne oli veel eriti turvaline ja usk juhi võimetesse hea.. või siis tema nägu vaadates ei oleks äkki pidanud olema..?

Hommikusöögi ajal õppisime ka lõpuks oma esimesed vietnamikeelsed sõnad -cảm ơn
ja xin chào. Vietnami keel tundub ulme raske, sest neil on hääletoon väga oluline ning vastavalt toonile võib üks sõna tähendada kuut erinevat asja. Samuti on paljud sõnad minu kõrva jaoks lihtsalt häälitsused/helid, mida ma järgi teha ei suuda.

20180318_090315.jpg
Peale hommikusööki viidi meid tehasesse, kus valmistati Vietnami traditsioonilisi laternaid. Tegemist oligi täpselt ühe sellise kaootilise ruumiga. Tuuri käigus selgitasid giidid meile kuidas laternaid tehakse, mis materjalidest, mis detailid seal olulised on jne.

Photo 18-03-2018, 09 03 14.jpg

20180318_091123.jpg
Seejärel pandi meid tööle ning saime juba valmis ehitatud struktuuri peale ise laternariiet liimida.
Photo 18-03-2018, 09 18 12.jpg
Kogu seltskond 🙂
20180318_093827.jpg
Minu (vasakul) ja Annu laternad. Tulemused olid head – oli näha, et käsitöö ja mitte liinitoodang. 😀 Kahe dollari eest pidi turul maha müüa saama. Soovib keegi?
Photo 18-03-2018, 10 09 02.jpg
Teine tuur oli savikülas, kus nägime, mis erinevaid kujusid, nõusid jm seal valmistati.
20180318_101112.jpg
Valmis voolitud ja ära kuivanud savipotid. Õige pea süüdatakse ahjus tuli, suletakse uks ning põletatakse neid potte nädal kuni paar. Selle tulemusel muutub savi veekindlaks ning nõud kasutatavaks.

Jällegi saime ka ise käed mustaks teha.

Photo 18-03-2018, 10 17 25.jpg
Esmalt valmistasime loomakujulisi vilesid.
20180318_104453.jpg
Ja kuigi nalja oli palju, sest need põrsad ei tahtnud esialgu üldse põrsastega sarnaneda, siis lõpuks suutsin ma enda arust päris nunnu notsuga hakkama saada (pildil esimene). Meid ähvardati küll, et kõige ilusama sea tegija jäetakse külla tööle kuid õnneks võeti mind pärast ikkagi kaasa.
Photo 18-03-2018, 11 11 39.jpg
Ja seejärel saime liikuva aluse peale ise savinõusid voolida. Selles olen ma küll suhteliselt lootusetu juhtum ja kui Annu sai oma giidilt abi, siis minu giid oli sama koba kui mina. Lõpuks andis ta alla ja kutsus kohaliku töötaja mulle appi..
Photo 18-03-2018, 11 14 43.jpg
Ja vähemalt sain ma kõige algelisema kujuga üldse hakkama. Pea aegu rikkusin selle triipe peale tehes ära aga mitte päris. Nad küll panid meie lahkudes anumad päikese kätte kuivama kuid ma ei paneks pahaks kui keegi selle sealt müüri pealt kogemata maha või uuesti vette viskaks.

Käed puhtaks pestud ootas meid ees veidi pikem tripp turule ja sealt mägedesse.

20180318_114441 (1).jpg
Turul degusteerisime otse letist erinevaid huvitavaid ja tundmatuid (ning üsna tõenäoliselt pesemata) puuvilju ning valisime oma lemmikud, mida hiljem piknikul nautida.
20180318_121041.jpg
Sõit läbi mägede oli imeline – nii mõnusad vaated ja suuremas osas tühjad teed
20180318_120808.jpg
Samas ka natuke kontrastne ja kurb – kui osad mäed olid ilusad rohelised, siis teised olid paberi tootmiseks lagedaks tehtud.
20180318_121322(0).jpg
Raie käib. Istutatakse küll juurde ka nagu ma aru sain kuid siiski pooled künkad nägid veidi nukrad välja.

Ja siis jõudsimegi kose juurde! See oli lihtsalt nii vinge – eelkõige just, sest sinna saamiseks pidi ise veidi ronima ja kividel hüplema. Täpselt selline mulle meeltmööda tegevus.

20180318_131648.jpg

Praktiliselt oli seal kaks suuremat hängimise tasandit + midagi üleval. Esimesel tasandil sai ujuda täitsa sügavas vees ja langeva kose alla ronida ning teisel tasandil tegime pikniku ning tegu oligi rohkem pildistamispaigaga. Kõige ülevalt oleks saanud ilusat vaadet nautida kuid kahjuks tuli meil ajanappuse tõttu valida, kas vaade või ujumine ning arvestades temperatuure ning vee kutsuvust otsustasime üksmeelselt ujumise kasuks.

Photo 18-03-2018, 13 12 42.jpg
Õnnelikud tüdrukud
Photo 18-03-2018, 13 00 33.jpg
Vees veel õnnelikumad

Photo 18-03-2018, 13 03 15.jpg

Photo 18-03-2018, 13 34 23.jpg
See kõige õigem ja päriselt ujutav paik. Mega ilus ja mõnus koht. Aga me Annuga olime seal kohalikele vist kohati suurem vaataisväärsus kui kosk ise 😀 

Kuigi päevatripi nimi lubas vaid koske, siis tagasiteel ootas meid veel kaks fotopeatust, piljard Vietnami stiilis ning päikeseloojang riisipõldude vahel.

Photo 18-03-2018, 15 27 05.jpg
Meie giidid ehk kaks karate kid-i
20180318_153330_014.jpg
Tahtsin ka ägedat pilti aga minu hüpped vajavad veel harjutamist
20180318_161739.jpg
Piljardipaus. Kas tundub, nagu miskit oleks laualt puudu? Õige – augud! Laual käiski vaid kolm kuuli, sh valge mida lüüakse, kollane mis kuulub ühele ja punane teisele meeskonnale. Lüüakse kordamööda ja iga kord kui õnnestub valgega kahele kuulile korraga pihta saada (st ühe löögiga, enda kuulile enne), saab meeskond punkti. Enamusi lööke nimetati chicken leg-deks. 😛
20180318_165105.jpg
Superkohalik piljardipunkt 😛

20180318_164900.jpg

20180318_170546.jpg

20180318_172045.jpg
Kui Bali on täis näiteks suuri kivist väravaid siis Vietnamis on need enamasti värvilised ja laternate ning lippudega kaunistatud
20180318_173227.jpg
Päikeseloojang riisipõldudel
20180318_173916.jpg
Annu tegi veits romantikat kaa..
20180318_173913.jpg
nali 😀
20180318_174328.jpg
Ainult pühvlid olid seltsiks

Kuna ma olen oma blogimisega jälle umbes kuu jagu maha jäänud päriselust on kõiki emotsiooni nüüdseks palju raskem edasi anda. Kuid igal juhul oli see Onetrip päevatripp üks paremaid, mis seni teinud olen just ülimalt vingete giidide ja muheda seltskonna tõttu. Ja muidugi, sest Vietnam on lihtsalt nii ilus!

Onetrip meeldis meile lausa nii väga, et tahtsime Da Nangis ka nendega tuuritama minna. Seekord otsustasime tudengite poolt korraldatud annetusepõhise poolepäevase linnatuuri kasuks. Ühte kahest giidist kohtasime eelmisel tripil tegelikult kose juures ka.

Desktop.jpg
Esimene peatuspunkt oli Marble Mountains ehk linna ääres asuvad künkad koobaste, templite ja vaateplatvormiga.
Desktop1.jpg
Tegemist on hullult turistise kohaga ja mulle mingit suur wow emotsiooni see ei tekitanud kuid pigem selline poolkohustuslik külasta ära koht. 😀 Veidi saime jälle ka treppe ronida ning Da Nangi vaadet nautida.
da nang view.jpg
Kuigi noh.. on ka ilusamaid vaateid. Ma arvan, et Da Nang ja Hoi An samuti on sellised kohad, mida paari aasta pärast külastades enam ära ei tunne. Seal on nii palju ehitustöid pooleli ja suuri kuurorte kerkimas ning tundub, et järjest enam inimesi on seda piirkonda avastamas.

meie dn view.jpg

1 kõhtu.jpg
Kõhu silitamine pidi head õnne tooma 😛

Edasi suundusime linna teise äärde 67 meetri kõrguse naisbudha kuju juurde.

20180331_151221.jpg
Kuigi see oli juba veidi põnevam ning kenama vaatega, on looduskohad siiski ägedamad. Samas on alati põnev kuulata kui kohalikud oma usust ja traditsioonidest juurde räägivad.
20180331_151114.jpg
Da Nang teise nurga alt
pomelo.jpg
Pomelopuu

Selles mõttes oli see päevatripp aga hästi üles ehitatud, et sihtkohad ja tegevused läksid aina ägedamaks ning päeva lõpp oli meile veel eriti uudne.

Desktop.jpg
Sõit läbi imeilusate mägede vaateplatsile ja randa. Kohati olid teed küll päris järsud ning ühest mäest pidin ma tipa-tapa üles minema (flashback minu ja Marko esimesele rollutripile Ko Lanta saarel :D) aga muidu sai rahus vaadet ja tuult nautida.

20180331_155852.jpg

20180331_155945.jpg
Veidi udune kuid siiski kena vaade
Desktop1.jpg
Nõustusime Annuga mõlemad, et rand sarnanes küllaltki palju Eesti mis iganes (nt Kakumäe) rannaga. 😛 Miinus need mäed seal horisondil.

Viimaks viidi meid sööma. Ja kuigi meil olid kõhud selleks ajaks päris tühjad, siis enim pakkus meile vaimustust just koht, kuhu meid viidi.

20180331_173854.jpg
Kohalike ja eriti tudengite lemmik – hea toit ja soodsad hinnad. Meie õhtusöök läks 0,50€/inimene maksma ja kõhu sai väga täis. Igaks juhuks otsustasime pärast Coca Colaga organismi puhastada.
20180331_171634.jpg
Restoranis olime me kindlasti ainsad mitte-vietnamlased ja ilma giidideta poleks me ilmselt sinna sisse julgenud astudagi. 😀 Annu ütles, et talle naerdi sisenedes näkku stiilis, et mida Tema siin teeb.
20180331_171626(0).jpg
Toit oli päris hea aga veidi vürtsikas mu jaoks. 😛 Igaks juhuks otsustasime, et on parem kui me ei uuri, mis siin sees kõik on või kuidas seda valmistati.

Photo 31-03-2018, 17 18 36.jpg

20180331_173839.jpg
Nõusid pesti seal paremal katuse all põrandal pesukausis ning vasakul maja kõrval oli suhteliselt kola/prügihunnikud. Õnneks toidu tõi giid lauale nii et seda me ise nägema ei pidanud, kust see pärines. 😀 Teretulemast Vietnamisse! Tundub aga, et meil läks seekord hästi ning ühtegi kõhuviirust külge ei saanud.

Sellega meie mõlemad Onetrip seiklused piirdusidki. Igal juhul megaäge ettevõtmine ja giidid ja niisama ka väga huvitavad inimesed! Tuuritaks endega teinekordki. 🙂

Photo 18-03-2018, 17 36 34.jpg
PS. Katsun ennast vaikselt kätte võtta ja ülejäänud Hoi An-i mõtted ka lähiajal kirja panna.

Päikest!
Kati