Puhkus! Ehk õega Sri Lankal – rongisõit, Ella & Udawalawe

Need vaated, teeistandused, loomad ja mäed on lihtsalt uskumatud. Siia postitusse võiksin ma kirjutamise asemel samahästi umbes 300 pilti üles laadida lihtsalt. Nii rongisõit, Ella kui ka Udawalawe olid maagilised ja megailusad!

Rongisõit läbi Sri Lanka on üks sealseid põhilisi vaatamisväärsusi. Meie otsustasime teekonna Kandy – Ella kasuks, mis kestis umbes seitse tundi ja ei olnud seega kindlasti kõige kiirem transpordi viis. Küll oli see aga kõike maagilisem.

DSC_0124.jpg
See rongisõit oli lihtsalt kõige kiiremini möödunud seitse tundi mu elus – terve tee nautisin lihtsalt vaateid, kõlgutasin rongiuksel jalgu ja kuulasin ümbrusega väga sobiva temaatikaga (teeistandustest) raamatut.
20180218_082015.jpg
Piletid ostsime me endale läbi hotelli ning kolmandasse klassi – seal sai endale kindlad istekohad valida ning me olime üsnagi kindlad, et 7h täitsa seista või kuskil kitsikuses olla me ei taha.

Piletite kohta oli netis kirjas, et neid peaks palju varem ostma. Kui Krissu umbes 3 nädalat enne soovitud reisiaega vaatas oli kõik juba välja müüdud. Tundub, et kohalikud hotellid ja reisiagentuurid on targad ning ostavad lihtsalt kõik piletid ise kokku, et väikese vahetasu eest edasi müüa. Samas ma ütleks, et 10€ selle seitsmetunnise sõidu eest on ikkagi väga vähe küsitud.

20180218_110306.jpg
Meie valitud teekond oli hästi hea selles mõttes, et paljud teevad ka vaid paari peatuselise (tund-paar) reisi kas Kandyst või Ellast. See tähendab, et alguses oli vagun veidi rohkem täis, seejärel nautisime paari tundi rahu ja vaikust ning reisi lõpus oli lausa veidi kitsas.
20180218_130215.jpg
See rahu ja vaikus oli just selleks, et ma saaksin sõidu ajal ukse peal istuda ja vaadet nautida! Krissu käis minu palvel lihtsalt poosetamas.
DSC_0129.JPG
Jep, võibolla ehk mitte kõige turvalisem aga kindlasti lisaks vaadetele üks ägedamaid asju oli, et rongi uksed olid terve reisi vältel avatud ning igaüks võis sealt oma pea välja pista.
20180218_125405.jpg
Või soovi korral ka jalad.
20180218_120151(0).jpg
Lukustussüsteem, et liikuvast rongist mitte välja lennata.
20180218_124701.jpg
Nii nii mõnus! Ainult kohati tekkis päikesepõletuse oht
20180218_110956.jpg
Rongipeatustes käisid müügimehed aknast korviga juua, maiustusi ja snäkke müümas.
20180218_113529.jpg
Seitsme tunni vältel olid ka vaated pidevalt vahetuvad.

20180218_125721

20180218_114745.jpg
Leidus nii niisama rohelisi künkaid, teeistandusi, põlde kui ka külasid.
20180218_122112.jpg
Vahepeal avanesid vaated imelistele ja võimsatele koskedele, kuhu tahaks täitsa niisama ka minna lähemalt uuristama.

20180218_134204.jpg

20180218_143919.jpg
Kuni üks hetk jõudsime vist kuskile eriti kõrgustesse mägede vahele, kus päikesepaiste asendus uduga ning temperatuur langes 10 kraadi vähemalt. Rongis oli külm ja hoolimata ilusatest vaadetest igatsesin ma tohutult mõnda tagi.

20180218_123922.jpg

Igal juhul kogu see sõit oli megaäge ja kuigi 7h võib kõlada hirmutavalt siis see möödus väga ruttu! Vaated, nagu ka inimesed, vaheldusid pidevalt ning eriti audioraamatuga, kaameraga ja avatud silmadega oli seal tegemist rohkem kui küll. Ma vist isegi ütleks, et see rongisõit oli kogu Sri Lanka külastuse kõige meeldejäävam/esileseisvam osa. Kus mujal sul ikka sõitva rongi ukseavas rahulikult istuda ja päikest võtta lubataks?

Ella, kuhu rongiga maandusime, on 1041 meetri kõrgusel asuv väike linnake. Sealsed tegevused on eelkõige looduslikud – Ella ümber on üksjagu matkaradu ning ilusaid vaatepunkte.

20180218_164417.jpg
Kuna Sri Lanka on suhteliselt teekuningriik, siis tervitati meid seal väga asjakohaselt hotellis ka kannukese teega. 🙂 See kulus täitsa ära, sest kell oli juba nii palju, et päike võttis suuna loojumise poole, mis tähendas ka jahedamaid temperatuure.
20180220_173838.jpg
Üks suurimaid üllatusi (noh.. seda oleks tegelikult eeltööga vältida saanud) Ellas oligi temperatuur. Kas me mitte ei läinud soojamaapuhkusele? Ei! Kui päeval olid temperatuurid mõnusad, siis öösel ulatusid need vaid 16-17 kraadini. Sealjuures majad ei ole neil ilmselgelt soojustatud, seega hostelis magasin mina kahe teki ja sokkidega ning hommikul ärgates panin esimese liigutusena kampsuni selga. Alles umbes 10-11 paiku hakkas uuesti meenuma, et Sri Lanka on tegelikult soe riik.
20180221_115715.jpg
Ella peatänav on täis erinevaid restorane ja kohvikuid. Tegime Krissuga ei-kordustele poliitika ehk külastasime iga söögikord uut kohta. Vaid viimasel hommikul oli meil lubatud siis lemmikusse tagasi suunduda. Toidud olid seal imelised, portsjonid hiiglaslikud (jätkuvalt ostsime igal pool ühe prae kahe peale) ning lõpuks leidsime paarist kohast ka head kohvi. 🙂

Ellas veetsime me kolm täispikka päeva + üks õhtu ja hommik. Esimesel päeval külastasime kuulsat 9 Arches Bridge-i (9 samba sild) ja Little Adam’s Peak-i (ilusa vaatega mäetipp), teisel päeval härra Liptoni heade mõtete istet, Halpe teeistandust ning Rawana koske ja viimasel päeval töötasime oma jume ja raamatute kallal.

DSCPDC_0001_BURST20180219110206618.JPG
9 Arches Bridge on turistide seas väga populaarne tõenäoliselt just selle väga suure pildistamispotentsiaali tõttu. Paljud ajastavad ja ootavad seal ka rongi möödumist, et eriti vinget fotot saada.
20180219_113240_001.jpg
Sild lõpetati 1921. aastal ning konstruktsioon koosneb vaid kividest ja tsemendist.

20180219_114136.jpg

20180219_114300.jpg
Abivalmis fotograaf: “mis nurga alt te seda pilti siis tahate?” Mina: “ee.. sillaga võiks” 😀 Doh!
20180219_115509.jpg
Peale silda jalutasime mööda metsaäärset rada tagasi ning suundusime kohe järgmisesse punkti.
20180219_135449.jpg
Ma olin täiega üllatunud, et kuigi kõrgus ja astmeid ja ka vahemaad isegi natuke nagu oli Ellas, siis mitte ükski külastatud koht ei tundunud matkana vaid pigem jalutuskäik pargis.
20180219_144323.jpg
Muidugi üks kõige põhilisem ja pikem matkarada jäi meil seekord ka avastamata, sest Krissu libises ja lendas Little Adam’s Peakis veidi mäest alla, saades endale mõned marrastused ning nikastades jala ära. Peale Chiang Mai loodusehmatusi ei kippunud ma ka enam üksi mitmeks tunniks sohu matkama. 😀
20180219_140908.jpg
Aga Little Adam’s Peak – mägi mägedes ja keset teeistandusi. Mõned trepiastmed on ka vaja läbida tippu jõudmiseks.
20180219_135826.jpg
Peale Krissu vigastust kaalusin korra ka Adam’s Peak-i külastust (väike Adam’s Peak on nimetatud suure järgi, sest mäed on sarnased.. aga suure otsa ronimiseks tuleb 5000 trepiastet läbida) kuid kahjuks asus see meie asukohast 5h kaugusel.

20180219_135517.jpg

20180219_143100.jpg
Little Adam’s Peak jääb selja taha. Ees oleva künka tippu me lõpuks ei jõudnudki, sest sinna läks päris ronimist vajav tee ja praegusest künkast alla minnes väänas Krissu jala välja.
20180219_142455.jpg
Kutsu näitas ette, kus poseerima peab.
IMG_20180219_192926_646.jpg
Niiiii palju mägesid, niiiii ilus vaade!

DSC_0157.JPG

kaks tilka vett.jpg
Nagu kaks tilka vett 😀

Teisel päeval sõitsime tuk-tukiga läbi mägede ja teeistanduste Liptoni istmele ehk kohta, kus härra Lipton häid mõtteid mõlgutamas käis.

20180220_094713.jpg
Krissu ei saanud aru, et tegu on vaid kuju, mitte päris Liptoniga. Hullult seletab. 😛

20180220_095107.jpg

2 ella1.jpg
Nagu kohane, soojendasime ennast ka tassikese teega ning suundusime edasi istandusse.
20180220_120147.jpg
Tegelikult oli seal samas ka kohe üks teeistandus kuid meie otsustasime sõita teisele poole Ellat Halpe istandusse. Internetiarvustuste kohaselt pidi see palju parem olema. Seekord saime päriselt giidiga tuuri, kus seletati tootmisprotsesside kohta ning lõpuks maitsesime ka erinevaid teesid. Võrreldes näiteks Malaisias külastatud BOH istandusega oli see juba hoopis huvitavam ja harivam kogemus. 🙂 Ja teeistanduses lõhnab niiii hästi!
IMG_20180221_145856_508.jpg
Pole paha vaade sõitmiseks onju?
20180220_103505.jpg
Tegelikult oli küll. 😀 Päris jõhker oli ikka kihutada seal kitsastel kurvteedel ilma ääristeta ja vaadata seda sügavikku. Aga see on üks nendest olukordadest kus tuleb lihtsalt mitte üle mõelda ja uskuda kohalike võimetesse.

20180220_092116.jpg

Päeva lõpuks külastasime veel korra ka Rawana koske.

20180220_155114.jpg
Võimas ja rahvast täis kost aga otse maantee ääres. Rohkem turnida tahaks aga seda ka ei lubatud.
20180220_155209.jpg
Mitte kõige julgustavam silt just

20180220_160655.jpg

Viimasel hommikul juhtus selline tore seik veel, et hakkasime just kohvikust välja minema kui ma kuulsin tuttavat laulu. Paar sekundit läks aega enne kui aru sain, et tegu on Eesti lauluga Kiki Miki… keset Sri Lankat, pisikeses külas! Me läksime Krissuga väga elevile sest see tundus nii ebareaalne. Omanikuid selgitasid, et mingi eestlanna olevat neid hiljuti külastanud ning seda laulu kuulata tahtnud. Ju vist oli siis piisavalt hea, et laululisti ka edasi jätta.

Viimase tegevusena sisemaal suundusime üheks ööks glampima (glamour + camping) ehk uhkesse vannitoa ja voodiga telki Udawalawesse ja osalesime pärastlõunasel safaril rahvuspargis.

20180222_131244.jpg
Telgid rivis
20180223_075110.jpg
Täisvarustusega telktuba – veidi pime ainult.

20180222_131228.jpg

20180222_141546.jpg
Kuigi ühe öö oli mõnus ja tore seal veeta, siis pigem sobis see glamping vist paarikestele kes romantilisi õhtuid veeta saavad. Meie jaoks oli mulje selline, et kui me kell 8 õhtusöögi lõpetasime oli kõikjal pime ja vaikne ja mitte midagi ei olnud enam teha. 😀
20180222_131535.jpg
Peale nädalat erinevates hostelites nautisime me aga päevasel ajal basseini külastust väga.
20180222_141558.jpg
Ja safari hakkas pea et meie enda aiast.

Okei, tegelikult ei hakanud. Sõitsime sinna ka ikka veidi aega veel safariautoga. 🙂 Leidsime oma majutusasutusest ühe paarikese endale juurde ehk saavutasime meie auto täituvuse 100%.

20180222_152755.jpg
Safari meeldis mulle väga – nägime hunnikutes elevante omas elemendis, pühvleid, paabulinde, ussi, krokodille ja muid värvilisi linde
3 uda glamping.jpg
Mõni elevant tuli ise meid uuristama aga siis viis juht meid ilusti ohutusse kaugusesse tagasi
20180222_154801.jpg
Juht sõitis ilusti tee peal ja hoidis loomadest piisavalt kaugele. 🙂
DSC_0230.JPG
Leia pildilt Londiste ja kogu tema suguvõsa
20180222_170052.jpg
Minu krokodilliradar läks kohe tööle. Pildil on neid vähemalt kaks, sealjuures ma märkasin krokodille enne kui giid. 😀 Ma lihtsalt miskipärast täiega lootsin neid näha.
DSC_0229.JPG
Edvistab oma sabaga
DSC_0214.JPG
Korra libises selline hiiglaslik uss meie auto alla ja ma juba mõtlesin et enne ma siit küll püsti ei tõuse kui keegi kindlaks teeb, et ta sealt ära ka läinud on. Ma olin siiralt üllatunud kui kiiresti ta liikus! Selle eest küll ära ei jookse. 😀 Ta oli nagu viuh-viuh ja läinud (väga head kiirusühikud mul, ma tean)!
20180222_172519.jpg
Ja nii oligi – õhtul läks iga roju oma koju ja juba järgmisel hommikul suundusime me oma rannapuhkusele Midigamasse!

Päikest!
Kati