Elevantlus

Lõpuks käisin ka mina paar nädalat tagasi Tais elevante toitmas, pesemas ja mudaga määrimas. Minu jaoks oli oluline, et kohas mida külastan elevandiga sõitmist ega isegi sellist valikut ei oleks. Samas tundsin päeva lõpus siiski pigem väikest ebamugavust kui õndsat rõõmu, mida oodanud olin.

20180127_161233.jpg
Koht, mida külastasin oli Elephant Jungle Sanctuary Chiang Mai lähedal (äkki oli u 1,5h sõitu). Piletid ostsime küll kahele kuid kuna Markol õnnestus haigeks jääda, läksin soolo.

Tegelikult oli mul esialgu suur soov külastada just nimelt Elephant Nature Park-i. ENP jäi mulle silma tänu kunagi Eestit külastanud juutuberile, kelle reisivideotel aeg-ajalt silma peal hoian. Nimelt avaldas Lost LeBlank mõned kuud tagasi lühidoki elevantide taltsutamisest, kohtlemisest parkides, kus nendega sõidetakse ja Elephant Nature Park keskusest ning selle omanikust (link videole). Kuigi olin ka varem teadlik, et elevantidega sõitmine ei ole õige, siis enne antud dokumentaali vaatamist polnud siiki kursis, kuidas elevandi taltsutamine tegelikult käib ning kui suurel määral neid vaeseid loomi väärkoheldakse. Nagu Elephant Nature Park-i asutaja Lek olevat öelnud, siis lõppude lõpuks on turisti raha see, mis loeb. Seega on igaühe vastutada kuhu ta oma raha annab, mida ta selle eest tahab ja samuti oma teadmisi ja õiget infot ka teistega jagada. Enda rumaluse tõttu avastasin ma kahjuks alles Tais, et ENP-i külastuse oleks pidanud paar kuud ette broneerima.

Niisiis, kuna ENP-i külastus oli välistatud leidsime koha nimega Elephant Jungle Sanctuary- ometi oli koha nimes ju pühakoda (sanctuary), kodulehel rõhutatud, et mitte mingit sõitmist kindlasti ei toimu ja olin viimase paari kuu jooksul näinud mitut sõpra sealt sotsiaalmeediasse pilte lisamas. Sellele otseselt ei osanud ma tollel hetkel mõelda, et miks üks koht on kuid ette broneeritud ning teise võid kasvõi järgmiseks päevaks koha broneerida. Samas kui nüüd mõelda, siis mul on tohutult hea meel, et soov külastada elevandi sancutary-sid on nii suur – see tähendab loodetavasti, et elevandiga sõita soovijaid jääb aina vähemaks ning sellega kuivab ka antud tööstusharu Tais ja mujal maailmas kokku.

Päev algas sellega, et mind võeti songthaewiga hotellist peale ning viidi linnast välja Elephant Jungle Sancutary parki. Autosse sattusin koos grupi USA tüdrukutega, kes on osana oma ülikoolikursusest Bangkokis sotsiaalse ettevõtluse projekte tegemas. Kui lahe see veel on?!

FB_IMG_1517449239699.jpg
Kohale jõudes anti meile kõigile kohaliku külarahva vestid selga, istutati laua äärde maha ja räägiti kaks sõna üldist juttu – et elevandid on päästetud metsanduse ettevõtetest kus neid füüsilise töö tarbeks kasutati ja kehvasti koheldi või kus nende hooldamise jaoks raha polnud. Suurem osa jutust oli samas pigem edvistamine/naljatamine ning väga palju rohkem elevantide, nende päritolu ja nüüdse elutingimuste kohta ei räägitud.
FB_IMG_1517449358972.jpg
Seejärel panid kõik endal taskud täis ja hakkasime üle aia elevante toitma. Alguses tundus kõik tore aga mingi hetk tekkis mul veidi ahistav tunne. Või noh see tähendab, et me ahistasime elevante. Neid oli seal vaid paar tükki, kuid turiste, kes nende nina all tähelepanu ja eneka eest võitlesid oli mitukümmend.

Edasi liikusime kõik juba koos aeda, kus elevantidele veel muru söögiks ette pandi seni kuni turistid kümnest küljest pilte tegid. Täiendavalt oli kohapeal ka pargi enda fotograaf, kes kõiki jäädvustas (sealt ka minu pildid).

FB_IMG_1517449515041.jpg
Edasi vahetasime ennast kõik ujumisriietesse, keerasime banaanist, riisist jms-st mõned energiapallid elevantidele ning läksime loomi pesema.
FB_IMG_1517449629422.jpg
Pesemine ja hilisem mudaga katmine tundusid elevantide jaoks samuti kõige meeldivamad olevat. Mitte et ma teaks päriselt mida elevant mõtleb ja isegi õnnetu elevant näeb välja nagu ta naerataks aga kuidagi rohkem lõbusad tundusid nad vees küll, püherdasid ringi ja ma ei teagi. Tundus et oli tore. Hiljem lugesin ka netist, et kui täiskasvanud elevandid saavad enda pesemise ja mudastamisega ilusti hakkama, siis beebid vajavadki selleks veidi abi.
FB_IMG_1517449792508.jpg
Samas see human to elephant ratio oli ikka päris suur.
FB_IMG_1517449896189.jpg
Elevandid puhtaks pestud, siis läksime teise mudavanni ning katsime nad kõik mudaga üle, et neid kuuma päikese eest kaitsta. Vahepeal sõime ka ise kõhud täis, siis sai veel viimased pildid teha ja oligi koju minek.

Kõik tundub ju, et oli ilus ja tore, kuid miskipärast ei lahkunud ma sealt päris hea tundega. Jah, paistis välja küll, et elevandid jooksid seal vabalt ringi ja mitte ühtegi sõitmisvarianti ei käinud kuskilt läbi. Samas, kogu hariv pool oli seal ikkagi väga minimaalne. Pargist, mis ennast elevandi pühakojana ja eetilise keskusena promob ootasin rohkemat. Tegelikuses räägiti vaid väga pealiskaudselt ja vähe ning sellest, kuidas või mida nemad teevad, et elevantide eest paremini hoolitseda, ei räägitud üldse (muidugi oleks võinud ju ise rohkem küsida kuid tagantjärgi tarkus noh). Keeleoskust ei tundunud ka neil eriti olevat – pigem piirdus igapäevase jutuga, mida nad kõigile turistidele ette loevad.

Lisaks, on tavaline (vist), et igal elevandil on oma mahout, kellega elevandil on tugevam side ning kes on nii öelda elevandi hooldaja. Kui Lost Leblanci videos on minu arust juba näha, et Lek hoolitseb ja armastab oma elevante, siis kogu külastuse jooksul tundus mulle Elephant Jungle Sanctuary töötajate suhtumine elevantidesse pigem poisikeste naljatamine/pilkamine kui hoolitsev ja armastav olek.

Ning viimaks, oli üks moment kus beebi elevant tegi paar kiiremat sammu ühe inimese poole (keegi ohus ei olnud kordagi päriselt). Sellele sekkus vahele üks töötaja, kes elevandil kõrvast haaras. Beebielevandi reaktsioon sellele torkas mulle kuidagi eriti silma – ta siblas väga kiiresti ja õnnetult kohe eemale kahe suure elevandi vahele peitu. Samas tollel hetkel ei osanud ma sellest midagi mõelda.
PS. Disclaimer, et ma endiselt ei tea elevantidest midagi ja kirjeldan olukorda lihtalt nii nagu mulle paistis. Kogu see situatsioon jäi lihtsalt kuidagi silma ja tundus mulle veider.

FB_IMG_1517449488515.jpg

Kõik eelnev kokku pandud, siis koju sõites ei tundnud ma ennast päris hästi. Mis siis viga? Olin ma ju külastanud elevantide päästmisega tegelevat keskust. Ja mitte keegi ei sõitnud elevandiga. Miks mind siis mingi tunne sees näris? Miks ma ei tundnud ennast ikkagi 100% hästi, et ma nüüd toetasin keskust, kus elevantide eest head hoolt kantakse? Jah, kindlasti loodetavasti on neil seal parem elu kui mõnes pargis, kus nendega sõidetaks või tsirkuses, kus trikke tehtaks… kuid kas sellest piisab?

Ajendatud oma imelikust sisetundest läksin kodus veel juurde googeldama ja arvustusi lugema päeval külastatud pargi kohta. Minu õuduseks lugesin mitmest kohast, et Elephant Jungle Sanctuary keskustes kasutatakse väga diskreetselt ikkagi naelu ja konkse elevantide taltsutamiseks (üks näide on elevanti kõrva torkamine terava otsaga, sest kõrvas on elevantidel palju veresooni). Samuti oli mitmeid kaebusi selle kohta, et öösiti hoitakse seal elevante ketis ning selle kohta oli ka park ise ametliku avalduse hiljuti välja andnud. Avalduses selgitati, et tõesti hetkel teatud parkides on elevandid öösiti aheldatud, sest neil pole vajalike piirdeaedu.

Samas olid ka muidugi positiivsed külastajate kogemused ja arvustused ning viha täis kommentaare inimeste pihta, kes julgesid sõna võtta või kahelda selles, kuidas pargis päriselt elevante koheldakse – tegemist olevat sinisilmsete idiootidega ja mis õigusega nad üldse sõna võtavad. Ehk kommentaare leidus igasuguseid ja ega minagi ju ei tea, mis on õige ja mis on vale, mis on juba piisav samm paremuse suunas ning kuidas on tööstus arenenud lihtsalt teistpidi veidi varjatumalt elevantide pealt teenima.

Elevant on ilus ja võimas loom, kes tekitas minus pisikese ja alandliku tunde. Samuti ei olnud ma varem kuulnud elevante päriselt häälitsemas või näinud neid tujutsemas. Aga ma ei tunne ennast ikkagi hästi, et selle kogemuse võrra rikkamaks sain. Pigem tunnen, et oleksin võinud minemata jätta kui ENP-i minna ei saanud.

Ehk siis minu järeldus, kokkuvõte ja soovitus – kui sa lähed Taisse ja tahad elevante näha, siis broneeri juba varakult (st kuid ette) oma külastus Elephant Nature Park-i. Usun ja loodan, et sealt oleksin ma parema tundega lahkunud. Ja kui keegi on seal juba käinud, siis kuulaksin hea meelega muljeid. 🙂

Päikest!
Kati