Chiang Mai.. nüüd ma siis mõistan

Chiang Mai sattus minu kaardile põhiliselt kolmel põhjusel: mitmed sõbrad rääkisid Chiang Maist palju head ja kasutasid seda muude reiside vahel kodubaasina, Chiang Mail on Aasias nomadite põhisihtkoha maine ning siin toimub korra aastas Nomad Summit ehk digirändurite konverents. Olles tänaseks siin vaid veidi üle nädala elanud saan ma suurepäraselt aru, miks inimesed Chiang Maisse kauemaks jäävad ning näeksin ka ennast siin täitsa elamas.

Screen Shot 2018-01-25 at 21.37.23.png
Chiang Mai on kaugel sisemaal (punase ruudu sees enamvähem) nii et rannapilte lähima kuu jooksul blogist ilmselt ei leia. Küll on siin aga imelised mäed, rahvuspargid, kosed jpm.

Meie teekord Chiang Maisse oli seekord suunal Tallinn – Helsingi – Bangkok – Chiang Mai. Sealjuures Helsingisse lendasime Markoga eri aegadel (Marko lendas 1h hiljem) ning meie mõlema lennud hilinesid. See omakorda tähendab Marko jaoks Helsingi lennujaamas üksjagu jooksmist ning alles viimase kutse ajal viimaste inimeste seas Bangkoki lennukile astumist. Ja sellega veel sekeldused ei lõppenud..

soomes.jpg
Helsingis valitses korralik talv, seega pidi lennuk enne õhku tõusmist lumepuhastuspeatuse läbima. See tähendas jälle hilinemist õhkutõusul. Kui esialgu oli plaanitud meil Bangkoki lennujaamas ümberistumiseks 1,5h, siis tänu hilinenud stardile jäime ka sinna hiljaks.

Bangkokis lennukist väljudes ootas meid ees sildiga lennujaamatöötaja, kes andis meile märku, et on aeg jooksma hakata ning kes tublisti meie tempot läbi terve lennujaama tuisates üleval hoidis ja teed vabastas. Jällegi jõudsime lennukile viimase kutse ajal ja õige napilt. Aga vähemalt jõudsime! Kuigi ka sellega ei lõppenud veel meie sekeldused..

Chiang Mais pagasit oodates hakkasime korra ka ise mõtlema, et huvitav kui meie reaalselt jooksime läbi Bangkoki lennujaama, siis kuidas meie pagas veel meile järgi oleks pidanud jõudma? Palju aega ei möödunudki kui meie juurde tuli järjekordne lennujaama töötaja, kes vabandas, ütles et minu pagas tuleb järgmise lennuga ja võttis meie hotelli aadressi ja kontaktandmed. Marko pagasi kohta ei teadnud ta küll miskit kuid lubas välja uurida. Lõppkokkuvõttes toodi minu kott veel samal õhtul paar tundi hiljem hotelli ning Marko oma järgmisel õhtul – ei teagi, kas see jäi juba Helsingis Marko jooksmisest maha või panid Marko elektroonikaprojekti vidinad kuskil häirekellad tööle.

Kõige selle juures pean ma ütlema, et kogu meie ja meie asjade eest hoolitsemine oli Tais suurepärane ning tegelikult mingit lisastressi või muretsemist meil endil üldse polnud. Põnev pigem.. ma polegi kunagi varem nii paljudesse lennusekeldustesse sattunud.

Lennujaamas lahkudes.jpg
Kui eelmine aasta alustasin reisi pungil täis kotiga (pildil), mis aasta jooksul vaid 16-le kilole taandus, siis seekord oli mu seljakott veelgi tühjem ning matkakott vaid 13,3 kg ja pooltühi. Täitsa mõnna.

Natuke ka Chiang Maist – tegemist on umbes 131 000 elanikuga linnaga, mis on paksult täis välismaalasi – eelkõige selliseid kes siin elavad ja jagatud kontorist või kohvikust tööd teevad.

Screen Shot 2018-01-25 at 21.39.03.png
Meie elame Nimmani rajoonis mis on selline kohvikuid täis hipster ja popp rajoon. Nagu üks tüdruk ütles, siis “ma elan seal sest kõik on seal”. Sinise kasti see on vanalinn, mis on päriselt ruudukujuline ja ümbritsetud vallikraaviga. Linnast vasakul on suur mägi, mida ma hommikul ärgates aknast näen ning kuhu taha õhtul päike loojub. Ning pildi all ääres juures on kohe lennujaam.
lennuk.jpg
Üle pea lendab siin lennukeid kogu aeg. Pilt moonutab seda isegi veidi väiksemaks kui ta päriselt on. Aga õnneks öösel magades pole ma ühegi lennuki peale veel üles ärganud – ju vist on siis uni piisavalt hea.
20180124_140037.jpg
Vanalinna ümbritsev vallikraav 🙂
2018-01-19 16.13.41.jpg
Hoolimata sellest, et tegemist on täiesti arvestatavalt suure linnaga, kus on nii kõrgeid ja modernseid maju kui ka väikesed Taipäraseid ehitisi, meeldib mulle Chiang Mais väga. Siinne tunne on ikkagi kodune ja mõnus kohe esimesest hetkest alates. Kõik on lihtne ja käegakatsutav ja linnas saab enamvähem ringi kõndida. Inimesed sõbralikud ja kohti kuhu linnast välja minna on palju.. isegi nii palju et mul on natuke kahju juba kuu aja pärast siit ära minna. Ainus miinus, et kahte hiigelprussakat olen juba tänaval näinud. 😀

Kui ma ütlen et linn on enamvähem kõnnitav, siis mõned suuremad teed on ikka, kus pole valgusfoore ning kust mul on veidi raskusi üle saamisega. Hommikul enne poolt üheksat on veel okei aga päevane liiklus on hirmus. Korra ühele üritusele üksi minnes pugesin näiteks suurt teed ületades suvalise paarikese külje alla ja läksin lihtsalt nende järgi. Nalja oli nabani kui teisele poole teed jõudes kutt kommenteeris mulle stiilis: “Mulle meeldib, kuidas sa ennast meie külge poetasid. Aga ma saan aru, sest siinne liiklus on hull”. 🙂

Samas me jalutame siin iga päev praegu tööle ja koju ja vahepeal niisama ringi ja ma nii naudin seda. Eestis külmaga ma väga nina õue pista ei julgenud ning tundsin täiega, et igatsesin jalutamist.

20180119_115154.jpg
Jalutuskäik linnas esimesel päeval – selle nullpäevitusega peab küll ruttu miskit ette võtma.

Transpordivalikuid on siin muidu ka väga palju – uber, grab, taksod, songthaewid, tuk-tukid, rollud ja rattad.

20180119_150421.jpg
Songthaewiga oleme korra nüüdseks sõitnud kuid saime veidi hinnaga üle. Muidu üksikutel pikematel sõitudel oleme siiani kasutanud minu Malaisias teenitud grabi tasuta sõite. Rollu ja rattaga ma siin vist väga sõita ei julgeks.. kuigi juuksed tuules lehvimas tagaistmel unistamine tunduks küll mõnna.. aga elu on ka kallis.
20180119_154025.jpg
Hiiglasuur ja moderne Maya kaubanduskeskus. Asub meie kodule lähedal ja sisaldab nii kino, mängude nurka, coworking kohvikut, hulgaliselt poode ning imelise vaatega katusebaare. Tegime Markoga tantsumattide sarnasel masinal ka väikse tantsu võistluse. Kui peale meid üks kohalik kahe mati peal oma oskusi presenteeris otsustasime et enam me siin oma marki maha tegema ei hakka 😀
20180119_154133.jpg
Näeb täitsa suurlinnane välja siit vaadates
20180121_151228.jpg
Kohalik Rotermani kvartal
20180119_124941.jpg
Idülliline kohvik vesiveskiga .. ja hunniku sääskedega, keda ma omakorda toitsin
20180120_205739.jpg
Minu enda nimeline jätsiputka
2018-01-22 08.23.41-1.jpg
Leia pildilt elevant… ja väga kohutavad elektrijuhtmed 😀
20180119_174803.jpg
Kui ma Eestis igatsesin täiega head Aasia toitu, siis siin naudin nüüd nii Pad Thaisid kui Tom Khasid kui kana biryanisid kui igasugu karritoite ja kõike mida siit vähegi leian. Imeline!
20180121_164242
Temperatuur on siin ka ideaalne – päeval on mõnus soe aga mitte ma-sulan-kohe-ära-tapvalt-palav. Varahommikul ja hilisõhtul saab isegi kerge jaki peale panna ja läheb 18-20 kraadini temperatuur, seega tunneb ka veidi värskemat ja kargemat õhku.
20180123_181358.jpg
Ma juba paeaegu kaalusin, et tahaks siia tagasi tulla peale Vietnami aga veidi peab ajastama ja mõtlema. Nimelt märts-aprill on Chiang Mais burning season ehk hooaeg kus ümbritsevates alades kulu põletatakse ning linnaõhukvaliteet muutub kohutavaks. Lugesin just eile, et sellel perioodil ei ole linnast isegi seda sama siin kõrval asuvat mäge näha, mis tundub minu jaoks lausa uskumatu.

Ühesõnaga – hullult mõnus ja kodune ja huvitav koht on Chiang Mai! Ja siin on nii nii palju teha ja näha ja kõik on nii toredad ja kõik need hunnikud välismaalased korraldavad iga nädal erinevaid üritusi jne. Aga kõigest sellest juba järgmine kord. 🙂

Linnas.jpg

Päikest!
Kati