Me oleme vanad

Võtsime Markoga reedese päeva kõigist kohustustest vabaks ning tegime minipuhkuse Londonisse sõpradele külla. Startisime reede lõunal ning saabusime tagasi juba esmaspäeva hommikul. Turistilõksudesse seekord ei kippunud, vaid pigem nautisime rahulikku nädalavahetust toredas seltskonnas ning tegime tutvust sõprade uue mini-inimesega.

Reede ei alanud üldse sujuvalt tegelikult. Esiteks on mu päikesepatareid vist tühjaks saanud, sest ma olen kogu aeg lihtsalt nii väsinud (st hüvasti vahepeal harjumuspäraseks saanud ilma äratuskellata kell 6 värskena ärkamine) ja teiseks jäi meie lennuk veel hiljaks ka ehk saime Markoga lennujaamas üksjagu aega parajaks teha.

Eestis.jpg
Saime Makroga piletid, sealhulgas priority boardingu, kingiks tegelikult. Ma olen alati vaadanud Ryanairi priority boardingu inimesi veidi imelikult tegelikult… sest no.. see on ikkagi Ryanair.
eestiss.jpg
Aga pean tunnistama, et olles sellise ilmaga esimeste seas lennukisse istuma saanud samal ajal kui hunnik inimesi veel trepi juures järjekorras seisid, siis oli hea olla küll.

lennukis.jpg

london lennujaam.jpg
Lennujaama tuli meile Milo vastu. Kuna ta ei osanud arvestada, et Eurooplastena lastakse meid viie minutiga riiki, saime ka seal jälle veidi oodata. Seejärel umbes tunnine sõit Milo ja Leanne koju, kiire õhtusöök ning lahkusime Markoga Queen’s Theaterisse Les Miserablesit vaatama.

Aa, et kõik liiga sujuvalt ikka ei läheks, siis suutsin enne veel oma seni paranenud luumurruga varvast uuesti vigastada. Seejärel selgus veel rongijaamas, et keegi kõnnib rööbastel ja rongi ei sõida. Õnneks oli Milo meiega jaama sisse tulnud ning oli lahkelt valmis meid kaugemale metroopeatusesse sõidutama.

les mis.jpg
Muusikalile jõudsime täpselt nii, et kui hakkasime trepist üles minema soovitati kohe otse oma kohtadele minna, sest etendus pidi vähem kui ühe minuti pärast algama.

Londoni teatrikultuur on ikka nii erinev. Inimesed käivad seal dressipusadega ka ning teatrisaali võeti joped kaasa, sest garderoob oli tasuline. Samuti söödi (nt papptopsis jäätist) ja joodi saalis etenduse ajal. Etenduse lõppedes kaasnesid plaksutamisega ka vilistamised ja kõiksugu karjed.

Muusikali enda kohta olid mu muljed kesised. Ilmselgelt oli see hea lihtsalt, sest see oli Hüljatud. Samas mäletan, et 2015 samas teatris seda vaadates oli etendus parem. Mitmed laulud, mis tegelikult on väga võimsad ja tekitavad tibutagi jäid seekordses ettekandes vajaka, sest näitleja hääl ei olnud lihtsalt piisavalt võimas.. mitte et ma midagi laulmisest teaksin tegelikult :D.

kodus2.jpg
Laupäeval nautisime Milo ja Leanne mõnusas jõulumeeleolulises kodus hommikusööki ning suundusime seejärel valgete kaljude poole (White Cliffs of Dover).
kodu.jpg
Mistletoe
autos.jpg
Tagaistmetüdrukud – Lyra (vasakul oma beebitoolis), Leanne & mina 🙂
white cliffs of dover5.jpg
White Cliffs of Dover on hästi kaunis looduspark kuid seal ääres on tegelikult samuti ka sadam, kust saab vist 1-1,5h-ga Prantsusmaale sõita. Samuti näeb sealt selge ilmaga palja silmaga Prantsusmaad.
white cliffs2.jpg
Ilma ja kaunilt dramaatilise taevaga vedas meil väga – jalutada/liibata oli tuulevaikuses hea soe ning vaated olid kenad.

white cliffs of dover1.jpg

white cliffs1.jpg
Kuna me jõudsime kohale suhteliselt hilja ja ma olin varbaluu mõra tõttu pigem liipamis- kui jalutamisvõimeline, siis tegime vaid väikese tiiru mööda kaljude äärt. Tegelikkuses kui sinna varem minna, saaks seal kindlasti tükk aega värskes õhus jalutades veeta.
white cliffs of dover7.jpg
Pisikesel on Eestist toodud Suva sokid jalas. 😛 Vanemad üritavad kõhukandekoti seadistamise osas üksmeelele jõuda. 
white cliffs of dover4.jpg
Nunnupall Lyra

white cliffs of dover2.jpg

white cliffs of dover8.jpg
Väikesed lapsed on hirmsad 😀 nad on lihtsalt nii ebanormaalselt pisikesed

white cliffs4.jpg

white cliffs of dover6.jpg

white cliffs of dover3.jpg
Peale päikese loojumist ja kõigi pisikese vajaduste rahuldamist ostsime endale koju india toitu ning nautisime õiget autentset kvaliteet kana biryanit ja muud imelist. Kui Malaisias oli see üks maitsvamaid ja odavamaid toite hinnavahemikus 1-2 eurot, siis Eestis leidsime sama toidu hinnaga 11,50€, sealjuures maitse-elamusest ei saanud rääkidagi. Londonis oli hind küll ka jälle kallis kuid see-eest oli toit igati võrreldav Malaisias kogetuga.

Pühapäev oli samuti rahulik – hommikul lugesime raamatuid, päeval mängisime kaarte ning õhtul läksime Kew Gardenisse jõulujalutuskäigule.

Kew gar.jpg
Nimelt oli Kew Gardens täidetud erinevate valgus- ja heliinstallatsioonidega.
kew ga6.jpg
Kuigi lund oli seal täpselt üldse mitte, siis kõiksugu jõululaulud, glögi ja dekoratsioonid tekitasid küll mõnusa pühade meeleolu.
2017.jpg
Pargis olid üleliigsed teed kinni pandud ning kõik väljapanekud olid seatud mööda ühte veidi lühemat kui 2km pikkust rada, millega pargile ring peale sai tehtud.
kew ga1.JPG
Muidugi ei puudunud pargist ka karusellid ja hot dogi putkad ning muud lõbustused pisikestele.

Edasi oli meil Markoga väike dilemma, mis teha – meie lennuk tagasi Tallinna väljus alles kell 6:45 esmaspäeva hommikul, mis tähendas, et kell 4:45 pidime me juba lennujaamas olema. Valikud olid:

  • kas minna tagasi sõprade juurde ja öösel loksuda tund aega lennujaama,
  • otsida lennujaama lähedal majutus või
  • ööbida lennujaamas.

Kuna me mõlemad oleme viimast varianti varem rakendanud, otsustasime selle kasuks… valesti. 😀 Lennujaamas tundsime mõlemad, et me oleme liiga vanad ja mugavad selliseks reisimiseks ja see ei ole üldse loogiline ka, sest meil olid väga head alternatiivid olemas. Aga selleks hetkeks kui sellistele järeldustele jõudsime oli juba hilja ning meil polnud muud teha kui kohvikus saateid vaadata ja rongis ning lennujaama pingil magada. Ja siis veel lennukis ka. Ja üldse väga unine ja päev sai sellest. Järgmine kord oleme targemad. 😀

Päikest!
Kati