Digiturunduse konverentsist ning salajasest kanjonist

DCIM101GOPROG0387260.JPG

Viimase nädala veetsin jälle Balil. Tegemist oli ideaalse lõpuga praegusele seiklusele, sest Bali on vaieldamatult mu lemmik sihtkoht. See on tegelikult üllatav, sest ma olen pigem organiseeritud inimene, aga nagu ma teiste inimeste esmamuljetest aru olen saanud, siis Bali on pigem suur hunnik kaost. Aga kuidagi täpselt see õige kaos minu jaoks nähtavasti.

Vist kirjutasin seda eelmine kord ka aga Balile saabumine oli ka seekord nagu koju minek. Kutsusin endale juba tuttava juhi Agusi lennujaama vastu ja nii tore oli tuttavat nägu näha. Jutt jooksis ka eriti hästi.

Seekord elasin Seminyaki piirkonnas, sest seal toimus DMSSi digiturunduse konverents, mille tõttu ma Balile tagasi läksin. Majutuse valisin samuti selle järgi, et ta asus vaid 5 minuti jalutuskäigu kaugusel konverentsi asukohast.

PPG ja kodu1.JPG
Sellist hommikut pole lapsepõlvest alates vist olnud. 😛 Üldse oli hotell ja eelkõige sealne teenindus väga imeline. Ja muidugi ka hommikusöök. Ja nasi goreng.

Esimesel täispäeval võtsin plaaniks korra Seminyaki randa jalutada (polnud seal varem käinud) ning siis Raff’s-i tööle minna – väidetavalt oli tegu kohvik/coworking kohaga. Minu pettumuseks oli Raff’s vist igavesti kinni pandud, mistõttu sinna minna ei saanudki. Õnneks oli hotellis piisavalt hea internet, et sai seal ka rahus tööd teha.

Teepeal randa kohtasin ka Mowgle-t, kellega kuidagi jutupeale sattusime (ta rääkis päris head inglise keelt) ning kes pakkus, et võib mulle järgmine päev surfitundi anda.

surf mowglega.jpg
Kolmanda päeva hommikul korjaski Mowgle mind rolluga hotellist peale, viskasime mu arvuti Legian coworking kohta, kuhu pärast tööle läksin ning suundusime Kuta randa.
surfilauad.jpg
See koolitus oli juba hoopis teine teema kui eelmised. Kallim ka, aga väärt seda, sest sain seekord rohkem selgitust, tehnikat ja teooriat, lisaks rollu tagaistmel kruiisida tuul juustes lehvimas ning niisama toreda sõbra.
surf mina lauaga 1.jpg
Mowgle töötab tegelikult üldse ametlikus surfi koolis, mille tunnid on tavaliselt elukallid ja gruppides. Mina sain aga jälle privaatset õpetust. Endiselt olen vaimustuses!
surf mina lauaga 2.jpg
Õnneks mu eelmise instruktori putka oli veidi kaugemal (kuigi samas rannas). Mõtlesin küll, et veidi tobe oleks nüüd selgitada, et miks ma teise inimese juurde läksin. 😛 Tuttavaid laudu nägin vees eemalt küll muidu.

Peale surfi käisime veel kohalikus kohvikus kohalike hindadega lõunatamas ning seejärel viskas Mowgle mu Coworking Legiani, kus õhtuni tööd tegin.

coworking legian 21.05.41.jpg
Koht oli muidu mõnus aga veidi tundus lihtsalt hotelli fuajee, kuhu olid lauad pandud. 😛 Päris pikemalt ma ehk seal ei töötaks esmamulje põhjal aga proovipäevaks sobis küll. Ja ega Seminyakis väga suurt konkurentsi pole ka. Aa, siin nägin ka esimest korda alates jaanuarist Karli, kes tuli samuti Balile konverentsile.
1 21.06.18.JPG
Reedel läksime Karliga veel hommikul Secret Canyonisse (tõlkes salajane kanjon) ehk jee, lõpuks sain sinna! Öösel sadas küll jälle vihma, mistõttu polnud vesi ilus ja sinine aga vähemalt oli kanjon avatud!
2 21.06.40.jpg
Kanjonis sai nii ronida kui ujuda kui vees sumbata ehk kõik täpselt see, mis mulle meeldis.
3 21.07.06.JPG
Ainult alguses kippus giid nunnutama, eriti mind, mis oli veidi tüütu. Turnimise pool lõbu on.. well.. turnimine ja avastamine ja põnevus. Kui täpselt iga samm ette näidatakse, jääb seda lõbu natuke vähemaks.
4 21.07.46.JPG
Õnneks lõpupoole jäi nunnutamist natuke vähemaks ja kokkuvõttes oli kõik ikkagi äge.
5 21.08.40.JPG
Ja no mõnes kohas oli abi vaja ka.. kui giid käest kinni ei haaraks lendaksin selle vooluga lihtsalt kes teab kuhu. See oli lihtsalt megatugev.. meenutas Nusa saartel veealuse budha kuju juures snorgeldamist või isegi tugevam.
7 21.09.06.JPG
Kaunis loodus
9.JPG
Ilmselt enne Austraalia kaljuronimist oleks see veidi ikkagi suurem elamus olnud aga mulle meeldis ka praegu väga.
10.jpg
Olles siis tükk aega suurtel kividel mööda kanjonit roninud, saime järsku juhise vette hüpata. Lootuses siis, et vesi on piisavalt sügav ja ühtegi kivi all ei ole. Giid näitas õige koha ette ja eks ega me Karliga kehvemad siis olla ei saanud. Mõnus jahutus kulus ära.
11.JPG
Kolmas jupp kanjonist oli ilma veeta, kus saime veidi kiikuda.
12.JPG
See pilt näeb tegelikkuses palju badässim välja kui päriselt oli. 😛 Elu on ilus ja seega me kõrgemale ronima ei hakanudki. Ega giid ka seekord ise sinna turnima ei kippunud.
13.JPG
Kogu atraktsioon lõppes veel mõnusa jalutuskäiguga riisipõldude ja oja kõrvalt koos imeliste vaadetega.
14.jpg
Enne koju tagasi suundumist palusime autojuhil ennast veel lõunale viia ja mine noh kui imelisse restosse suhteliselt kapakohilas ta meid viis! Tiigi ääres olid väikesed hütid istumiseks ning toit oli samuti imehea!

Samal õhtul tehti avalöök ka DMSS (Digital Marketing Skill Share) konverentsile tutvumisõhtuga. Üldse terve nädalavahetuse jooksul sai päris paljude erinevate inimestega jutustatud. Kuidagi tore ja lihtne oli seal tutvuda, sest enamus tundusid olevat midagi nomaadi sarnast, seega oli kuidagi lihtsam ühist keelt leida.

DMSS.jpg
Päris palju inimesi oli konverentsil! Mõned näod olid juba ka tuttavad – näiteks kohtusin septembris Outpostis külastatud Toastmastersi korraldajaga. Konverentsi kohapealt meeldis mulle teine päev rohkem kui esimene, kuid ehk oli see ka minu viga teemade valikul. Üksjagu oli kahjuks sellist pigem algajamatele suunatud juttu ning muidu teemasid, mille kohta olen üksjagu ise lugenud ja uurinud samuti.
DMSS silt.JPG
Esimesel päeval käisin sotsiaalmeedia workshopil, mis oli suures osas esineja tööriista promo, GA workshopis mis oli väga basic ning päeva teises pooles ka kahes heas töötoas – Hacking the Media Chain ja The Ultmate Biohack. Teine päev kuulasin masinõppest, kuidas blogimisega oma ettevõtet kasvatada, SEO testidest ning ettevõtte kultuurist.

Samuti meeldis mulle esimese päeva õhtul Wim Hof meetodi praktiseerimise osa. Wim Hof meetodi abil on võimalik õppida oma keha temperatuuri tõstma ning samuti aitab see immunnsussüteemi ja tervist parandada.

23405962_329802204096153_2578524751990878106_o.jpg
Meie tutvusime selle meetodiga esmalt hingamisharjutusi tehes ning seejärel 10-kraadises külmas vees istudes (tavaliselt on vesi rohkem jäävanni moodi kuid Balil pole seda nii lihtne leida). Minu üllatuseks ei olnud see aga üldse mitte nii külm (kuigi mõned värisesid korralikult) ja ma oleks võinud seal vabalt ka kauem istuda. Igal juhul sain vähemalt alguse tehtud Eesti tarbeks külmaga harjutamisel.
DMSS1.jpg
DMSSi aftekad olid megailusates kohtades – esimesel õhtul imelise aiaga La Lagunas, kust pärast veel veidikeseks Potato Headi edasi läksime ning teisel õhtul La Favelas, mis nägi lihtsalt välja nagu üks imeline džungel. Ma just mõtlesin paar päeva tagasi, et pole ammu klubitanud/tantsinud, kuid teisel õhtul sai üle pika aja mõnusalt vabaks lastud. Ainult jube veider on ikka kuidas siin peod hakkavad nii vara (a’la kell kuus-seitse) ja seetõttu ka lõppevad nii vara. Tunne on küll nagu kell võiks juba elupalju olla ja siis vaatad, et jõuad kella kaheks öösel koju juba.. või üldse keskööks.
viimane päev ja sunset7.JPG
Viimasel esmaspäeval käisin veel rannas laineid vaatamas. Seminyaki lained on ikka päris jõhkrad.. või vähemalt näevad välja hirmsad ja superjõulised.
last sunset.jpg
Viimane Bali päikeseloojang

Teisipäeval hakkasin juba 12:30st lennujaama poole liikuma.

maavärin640am.png
Tundsin sellel hommikul veel oma esimest korralikku maavärinat ka! Kell 6:40 hommikul olin voodis ja mõtlesin et mis nüüd toimub – kõik väriseb ja päris korraliult ja kaua. Põnev oli. 😀
viimanehommik1.jpg
Käisin veel viimasel hommikul Mowglega Canggus Batu Bolong rannas. Rääkisime väga diipidel teemadel – elu mõttest, inimese egost ja inimsuhetest. 😀 Võtsin viimast korda päikest (et keegi Eestisse tulles ei kahtleks et ma ikka soojal maal olin) ja nautisin niisama rolleriga sõitu ja üritasin kõiki imelisi riisipõlluvaateid mälusse salvestada.
22893999_1703001496390466_7271824496602361634_n.jpg
Jälle algas minu lahkumise õhtul Balil usupüha, mistõttu kõik majaesised riputasid kaunistused välja ja üldse oli kõik ekstra ilus.
koduu.JPG
Punased katused, riisipõllud ja lained – jään teid igatsema!

Postituse mustand valmib praegu juba peaaegu Helsingis, kus kohevarsti 12h kestev lennureis läbi saab. Minu teekond koju oli seekord suunal Bali-Singapur-Helsingi-Tallinn. Sealjuures vedas mul kõigega – Bali-Singapur suunal sain valida ise endale aknaaluse koha ja kuigi lend Garuda Airlinesiga kestis vaid umbes kaks tundi olid hinna sees nii söögid kui joogid – võta mida hing ihaldab. Finnairi pikamaalend oli samuti lausa tore. Esimest korda (ok see on tegelikult alles neljas 8+ tunni lend mu elus) oli keskmine iste mu kõrval vaba, mistõttu sain täiega laiutada ja sipelda, toit ja vein olid imelised ja filmid/seriaalid telekas head.

DSC_2020~2.JPG
Mulle täiega meeldis, et lennukis oli ette antud, millal mis lennureisi jooksul toimub. Tavaliselt (jälle.. ehk siis tegelikult mu eelmised 3 pikamaareisi lihtsalt) ma täiega mõtlen et huvitav millal nüüd magama on ok jääda või süüa saab või tahaks rohkem muud infot.

Kuni järgmiste seiklusteni! .. või mul tuju kirjutada tuleb. 🙂

Päikest!
Kati