Mereelukad, aussi loomad ja kelgutamine kõrbe moodi

DCIM100GOPROGOPR6443.JPG

Delfiinide nägemine on mul ammu bucketlistis eksisteerinud, kuid olles vahepeal veidi teadlikumaks saanud soovisin seda võimalikult looduslikes tingimustes teha. Sydneys leidsin veel täiendavalt võimaluse juurde ka vaalu kohata. Lisaks paitasin maailma kõige armsamat koaalat, toitsin peopesast känguruid ning kelgutasin liivaluidetel.

3 i dont think so.png
Minu leiud kui päevatrippe ja muid tegevusi Sydneys otsisin. Saare nimi on Shark Island (Haisaar) ja nad pakuvad tegevuseks ujumist? Noo ei vist mitte. 😀

Ühel hommikul läksin vaalu vaatlema. Sydneys atraktsioone vaadates jäi mulje, et see on popp teema, mõistliku hinnaga ning olen selleks õigel hooajal linna sattunud – vaalu näeb aprillist novembri lõpuni kui neil migreerimise hooaeg on.

Mulle meeldis sissejuhatus tripile: “We haven’t had an incident since the last one and don’t plan to” ehk tõlkes “laevaõnnetusi pole alates viimasest juhtunud ja ei plaani ka tänaseks”. Alates viimasest ei ole just parim kinnitus aga mis siis ikka. 😛

1.JPG
Kogu tripp kestis umbes 2h, mille jooksul sõitsime Sydney sadama alast välja ookeanile. Lained olid sealjuures ookeanil 2m kõrgused seega loksumist ja hüppamist sai üksjagu. Reis oli mõnus ja rahulik, töötajad, kes meile vaalade käitumisharjumustest jm juurde rääkisid olid väga sõbralikud ja naljakad ning üldse oli imeline hommikupoolik. Taustal näha ka majakaid, kuhu päikesetõusuks mõni päev hiljem läksin.

Nägin ka esimest korda päriselt, mis heeliumõhupallidest saab – nimelt kukuvad nad kuskil alla, hulbivad ookeanis ja lämmatavad mere-elukaid kes neid kogemata söövad või neisse kinni jäävad. 😦 Ehk siis nägime keset ookeani ühte õnnetut punast õhupalli hulpimas.

2.jpg
Vaalad, keda me vaatasime olid küürvaalad (humpback whale), kes on muuseas umbes 13-16m pikad. 13-16 meetrit! Ma pole ennast ammu nii väiksena tundnud kui peale nende loomade nägemist!

Nägime vaalu päris palju ja üllatavalt lihtne oli neid jälgida. Kahjuks keegi veest välja ei hüpanud kuid sabasid laksatasid küll ning veepeal ujusid ka üksjagu. Igal juhul oli tore neid eemalt nende loomulikes tingimustes jälgida ja nad on ikka hullult võimsad ja ilusad loomad. Giid rääkis ka, et mõnes kohas lastakse mingit signaali, mis vaalu meelega hüppama paneb, kuid mis tegelikult neile häiriv on. Ma olen igal juhul väga õnnelik, et sellisele tuurile ei sattunud.

PS. Kui keegi siit postitusest vaala või delfiini pilte otsib, siis otsige mujalt.. Googlest näiteks. 🙂 Otsustasin neid ilusaid loomakesi niisama nautida ilma kaamera vahelülita.

1.JPG
Ühel päris ametlikul päevatripil käisin ka – dolphins & dunes ehk delfiinivaatlus ja liivaluited. Ilm vedas küll see päev täiega alt kuid tore oli ikkagi. Hommikul vara korjati suure bussiga Sydneyst peale (hiiglasliku suure ja uhke bussi peal oli meid umbes vaid kümne ringis, seega ruumi jagus), seejärel suundusime wildlife parki ehk metsikute aussi loomadega tutvuma, siis sõitsime Port Stephens-sse, kus oli lõunapaus ja delfiinivaatlus ja päeva lõpetasime veel liivaluidetel kelgutades.
2.jpg
Te ei kujuta ette kui külm mul siin pildil on aga noo vaadake seda nunnupalli vasakul! Süda sulab!
3.JPG
Vaadake veel! Kui tavaliselt ma telefonis vanu pilte alles ei hoia siis see on mul seal küll nüüd olemas ja aeg-ajalt täidan oma nunnumeetrit sellega.

Meie bussijuht oli täiega äge ja jutustas igasugu lugusid juurde. Näiteks sain teada, et koaala kallistamine on lubatud ainult kolmes osariigis ja enamustes seadusega keelatud. Väidetavalt, sest mingi poliitik kasutas oma pressikonverentsil koaalat (st koaala oli konverentsil kohal et nunnumeetrit täita), kes ilmselt tema poliitikaga ei nõustunud, sest üks hetk kriimustas poliitikut näost. Ja siis kui ta valituks osutus otsustas ta koaalade kallistamise keelustada. 😀

4.JPG
Kängurud on ka nii nunnud!
5.JPG
Ja noo see pisike põnn seal kõhukotis!
6.JPG
Mis Austraalia elamus see oleks ilma ämblikuta? 😛 Meile näidati ja räägiti seal, kuidas ämblikumürki kätte saadakse, sellest vastumürki tehakse ning tänu sellele juba aastaid ühtegi surmajuhtumit pole olnud (selle konkreetse ämbliku mürgist). Kuigi ta mürk on surmav, pidi see ämblik olema täiesti tavaline leid hommikul sussi seest või koduaiast. Antud park aga palub kõigil “õnnelikel” leidjatel ämblikku mitte tappa, vaid hoopis purki püüda ja pargile vastumürgi tootmiseks annetada.
7.JPG
Tutvusin sellel reisil ka ühe toreda tüdrukuga, kes kolis hiljuti Aussi konsultanditööd tegema. Käisime temaga koos selles pargis ringi ja olime päris veendunud, et see kilpkonn on küll vaid skulptuur. Pildilt pole päris hästi aru saada kui hiiglaslik ta oli aga meie suureks üllatuseks otsustas ta igal juhul järsku liigutama hakata.

Edasi suundusime Port Stephensisse, kus oli lõunapaus. Bussijuht soovitas minna proovima söögikohta Red Neds – igasugused pirukad pidid Austraalias teemas olema. Kõlas küll kahtlaselt aga see beef strooganov pie (tõlkes sealiha strooganov pirukas) on vist parim asi, mis ma kunagi söönud olen!

8.JPG
Seejärel oli aeg delfiinivaatluseks. Delfiine oli päris palju ja nad tulid ise meie laeva juurde edvistama. Kui Krissu mainis, et Balil oli delfiinivaatlus ikkagi kuidagi ebamugav olnud, sest kõik paadid tormasid delfiinide juurde koguaeg ja paate oli hästi palju, siis me olime ainsad ning mulle jäi mulje, et me ei seganud kedagi. 🙂
9.JPG
Päevakavas oli ka umbes veerand tundi boom nettingut (ma isegi ei oska seda tõlkida) kuid ilma arvestades ma isegi ei võtnud bikiine kaasa, arvates, et seda sellistes tingimustes ei tehta. Mõned julged siiski nähtavasti olid. Mina külmetasin seekord ka oma täisvarustuses kõige soojemate riietega. Aga panin boom nettingu nauditava ilmaga oma bucket listi nüüd.
10.JPG
Viimane atraktsioon oli sandboarding ehk lauatamine liivaluidetel. Ma eeldasin miskipärast, et saan teha midagi lumelauatamise stiilis, kuid kohapeal selgus et laual ei ole üldse kinnituskohtagi ning kogu tegevus nägi välja pigem nagu kelgutamine… mis minu jaoks veidi vähem vaimustav oli.
11.JPG
Enda arust olin hullult kaval ja mõtlesin, et panen gopro käe külge ja saan ägedaid pilte. Ei õnnestunud päris nii nagu plaanisin.
12.JPG
Ilm oli jätkuvalt küllaltki kole kuid liivaluidetel oli selle võrra ilusam isegi ma arvan. Väga äge nägi välja tumesinise taeva kontrast heledal liival.

13.JPG

14.JPG
Viimane kohv rannas ja võtsimegi suuna tagasi Sydney poole.

Kokkuvõttes miskit meeliülendavat see päev ei olnud.. välja arvata koaala nunnumeetri plahvatamine. Korralduslikult oli kõik muidu ikkagi tore ja meeldivja üldse tore viis päeva veeta ja uute inimestega jutustada. Üllatuslikult pakkusid vaalad mulle aga hoopis suuremat wow emotsiooni kui delfiinid.

See on ühtlasi viimane postitus Austraaliast. Hmm.. nii et mis mul siis veel mainimata jäänud on?

  1. Mul oli Austraalias hullult imelik spiooni tunne, sest ma sain kõigist ja kõigest aru, mis võõrad inimesed omavahel rääkisid.
  2. Burger King on Austraalias Hungry Jack’s. Ei, ma ei söönud seal kordagi aga tundus huvitav avastus. Burger Kingi nimi oli nimelt juba Adelaide’s mingi take away toidupoe poolt võetud, mistõttu pidi maailmatuntud Burger King uue nime valima.
    3 Hungry_Jack's.svg.png
  3. Hoolimata sellest, et Austraalia on arenenud riik, on seal kilekotimajandus sama jube kui Aasias või Tšiilis. Müüja paneb toidupoest ostetud kaubad sinu eest kilekotti ning polnud üldse üllatav kui nt viis toodet ostes kolm kilekotti sain.

Päikest!
Kati