Pilguheit Agung vulkaanile, meediakajastusele ja õhustikule Balil

Esimene mõte oli panna seekordse blogipostituse pealkirjaks “Purskavast vulkaanist ja tsunami hoiatusest (clickbait)”, kuid sellisel juhul ei oleks ma olnud teps mitte parem igast teisest meediaväljaandest. Agung ei ole veel pursanud ja välja ei ole antud ka ühtegi tsunami hoiatust. Küll aga leidus viimase 2-3 nädala jooksul antud stiilis pealkirju rohkem kui küll. Sain esmakordselt sellist sündmust ise kohapealt kogeda ning õhustiku Balil paanikat ärgitavate meediakajastusega võrrelda. 

Screen Shot 2017-10-06 at 21.11.28.png
Agung on pildil punane vulkaan. Sinisega alla joonitud on Ubud, kus Krissuga elasime. Roheline vulkaan on Batur, kuhu Markoga kevadel päikesetõusuks ronisime.

Reede, 15. september, oli esimene kord kui Bali Digital Nomadite Facebooki grupist Agungi uudised läbi käima hakkasid. Sain teada, et vulkaanide ohutaset hinnatakse skaalal 1-4 ning Mount Agungi ohutase tõsteti 2. tasemele. Meie plaane Java saarel Ijen kraatrit vallutada see meie rõõmuks ei mõjutanud. Õnneks vulkaanid ei tööta nii, et kui üks purskab siis lähevad kõik – sellisel juhul oleks olukord palju nutusem.

Screen Shot 2017-10-06 at 21.09.53.png
Indoneesia vulkaanide ja maavärinate kaart. Otseülekandes saab seda vaadata siit.

Siit alates läksid igapäevased uudised vulkaani kohta aina sagedamaks. Sain teada, et kui vulkaan aktiviseerub, ei tasu loota, et “ah las ta purskab ära ja siis on ok” vaid vulkaan võib aktiivne olla ja vahelduva eduga pursata ka näiteks terve aasta.

Esmaspäeval tõsteti ohu taset veel ühe sammu võrra (3/4st) ning hakkasid sagenema ka pealkirjad ja jutud võimalikest stsenaariumitest ning hukkunute arvust viimasel purskamisel. Majaomanik selgitas, et suur hukkunute arv tulenes tegelikult sellest, et paljud inimesed keeldusid viimati oma mäejalamil asuvatest kodudest evakueerima. Uudistes ma seda selgitust vähemalt 99% juhtudest ei leidnud.

Me Krissuga väga ei muretsenud. Hoidsime ennast uudistega kursis ja nautisime elu edasi. Majaomanik näitas mulle, et ilusa ilmaga näeb isegi meie teise korruse rõdult Agungi.

Artiklitest oli väga selgelt läbi käinud ka, et viimati kui vulkaan purskas voolas see 15km kaugusele. Sellise vahemaa läbimiseks kulus laaval kaua – ei ole nii nagu filmides, et paanikas jooksed laava eest ära ja ühe päevaga on kogu saar laavaga kaetud.

Teine mõttekoht oli lennuliikluse häiritus vulkaanipurske korral. Selleks peaks enne muidugi vulkaan purskama ja tuul ka suunda muutma. Kohalikud nimelt rääkisid, et enamasti on tuul pigem põhjasuunas, eriti vihmahooajal, mis kalendri järgi just hakkamas oli. Seega on lootust ka, et lennujaamasid ei pruugi vulkaan üldse mõjutada. Samuti käis uudistest läbi, et lennujaam valmistus igaks juhuks juba varakult busside ja praamide organiseerimisega naaberlennujaamadesse, mis suure tõenäosusega sellisel juhul ikka edasi töötaksid.

Neljapäeval üllatasid loodus ja uudised juba uue teemaga – lisaks purskavale vulkaanile räägiti nüüd ka tsunami hoiatusest. Nimelt toimus Bali lõunakalda lähedal vee all korralik maavärin, mis teoreetiliselt oleks võimalik tsunami tekitaja. Reaalsuses ei antud tsunami hoiatust kordagi välja.

See uudis ja meedia külvatud paanika mõjutas meid Krissuga veidi rohkem, sest plaan oli nädalavahetuseks minna Kutasse surfima. Vaatasime aga igaks juhuks evakuatsiooniplaani läbi ning otsustasime oma tripi siiski ette võtta. Reedel veel Kuta poole sõites mõtlesime, et äkki saame järgmine nädalavahetus Amedi sukelduma minna – mul ju vaja paberid lõpuni teha ja seal pidid ka ägedad veealused skulptuurid olema. Selle plaani matsime kahjuks aga niipea maha kui reedel uudistest lugesime, et Agungi oohutase tõsteti kõige kõrgemale (4/4). Samuti käis uudisest läbi, et nähtud on loomi Agungilt alla tulemas, mis on looduslik märk, et miskit halba on toimumas.

agung.png
Amed ise oli küll esialgsetel andmetel ohupiirkonnast väljas, kuid samuti ei tahtnud me riskida sinna lõksu jäämisega kui Ubud-Amed teed kasutuskõlbmatuteks peaksid muutuma. Amedis pesitsevad ärid kannatasid vulkaani tegevuse tõttu korralikult – hiljem käis paarist artiklist läbi, kuidas kohalikud ärid terve nädalavahetuse jooksul ühtegi klienti pole kohanud. Tavapäraselt on Amed sukeldujaid, snorgeldajaid ja Gili saartele minejaid täis.

Agungi purskamisega on suureks väljakutseks see, et puuduvad andmed, millega Agungi praegust tegevust võrrelda. Viimati purskas Agung 60ndatel ning vulkaani tegevust hakati dokumenteerima alles pärast seda.

Peale maksimaalse ohutasemeni jõudmist hakkasid uudised keskenduma pigem evakueeritute arvule ning maavärinatele, mis Agungis aset leidsid. Maavärinad nimelt viitavad magma liikumisele vulkaani sees. Teisipäeval leidis aset 6 sekundi pikkune maavärin, mida inimesed ka Ubudis tundsid. Maa värisemine mind ei kõiguta – mul õnnestus sellel ajal Skype kõnesse nii süvenenud olla, et magasin selle maha. Krissu, kes istus minust kolme meetri kaugusel, tundis seda küll.

Data showed that Mount Agung experienced 844 volcanic earthquakes on Monday, and 300 to 400 earthquakes by midday on Tuesday, he said. “We need to pay attention because these kinds of earthquakes indicate the movement of magma and increase the probability of an eruption.
– The Guardian

Alles kolmapäeval, 27. septembril hakkasid uudised Bali saarelt ka Eesti meediasse jõudma ning mõned sõbrad-tuttavad meie käekäigu kohta huvi tundma. Samal ajal tõusid artiklites põgenevate inimeste numbrid ning evakuatsioonipiirkonna suurused. Maavärinad sagenesid ja olid järjest võimsamad.

More than 75,000 people have now been evacuated from an exclusion zone around the volcano, which is around 70 kilometers (43 miles) north of Bali’s main tourist areas of Kuta and Seminyak.
– CNN

Huvitava faktina sai uudistest ka teada, et Agungi purskamine jahutaks tõenäoliselt veidi maailma.

Ubudis, Kutas ja üldse turistipiirkondades käis endiselt elu väga igapäevaselt edasi. Vaid mõned inimesed, kes kartsid saarele lõksu jäämist, otsustasid oma lennud varasemaks tõsta ning näiteks Chiang Maisse minna. Samas valdav osa jätkas elu nii nagu ikka. Heal juhul tõusis ehk maskide müük, sest neid soetasid endale varuks päris paljud.

30714_60240.jpg
N95 maskid pidid head olema

Samuti ostsid meie villaomanikud igaks juhuks teipi ja kile, et vajadusel tuha eest aknaääri iseloorida.

Ei tea, kas sõprade lahkumine tekitas ikkagi ka minus väikest ärevust aga igal juhul kolmapäeval hommikul tööle kõndides ja oluliselt suuremaid andameid nähes (tavapärase korvikese asemel olid majade eest lausa väikesed künkad) eeldasin kohe, et need on seotud Agungiga. Samuti märkis Krissu, et nägi esimest korda majaperenaist täistraditsioonilises riietuses andameid välja panemas. Rahustuseks saime aga hiljem teada, et tegemist oli kalendripühaga. Meie Balilt lahkumise õhtul oli Bali kalendriaasta lõpp ja toimusid täiskuu tseremooniad. Bali kalender jälgib kuufaase, seega on igal inimesel sünnipäev kaks korda aastas.

Vähemalt selgus lõpuks ometi põhjus, miks Agung üldse nii aktiivseks muutunud on. Nagu ikka on selles süüdi turistid.. täpsemalt siis vulkaani otsas seksivad turistid, kes oma sündsusetusega “koletisi” vihastasid. Vähemalt ei ole seekord konkreetselt eestlased asjaga seotud. 😀

Kokkuvõttes lahkusime me Krissuga Balilt 6. oktoobril, nagu ka esialgu planeeritud, ning meie tegemisi ei häirinud vulkaan kordagi (v.a. Amedi sukeldumise plaanid kuid asendasime need surfiga, nii et nautisime endiselt oma aega täiel rinnal). Viimaste uudiste kohaselt lahkumise ajal oli vulkaan ka juba natuke maha rahunemas ning kaaluti ohutaseme langetamist. Naljakas mõelda, kuidas inimesed leiutavad igasugu asju ja seadmeid, aga sellises olukorras pole muud teha kui istuda ja oodata. Keegi ei oska isegi ennustada, mis juhtuma hakkab.

Meedia kajastust oli kohapealt huvitav jälgida. Sõnastused artiklites olid pigem ikka paanikat külvavat, hoolimata sellest et turisti jaoks ei muutunud Balil miskit. Näiteks leidus uudistes üksjagu järgmist infot:

  • “Xx(sisesta siia suur number) inimest põgeneb” jättes mulje nagu lahkutaks Balilt kuid tegelikult on tegu evakuatsiooniga mäejalamilt, mis puudutab eelkõige kohalike ja mis on igati tavapärane ja mõistlik tegevus.
  • Kui Agung viimati purskas, siis suri xx(sisesta siia suur number) inimest – vähemalt meile räägiti kohapeal, et nii palju inimesi hukkus eelkõige, sest nad keeldusid õigeaegselt oma kodudest evakueerima.
  • Tsunami hoiatuse mainimine pealkirjas, kuigi tsunami hoiatust ei antud kordagi välja.
  • Ja minu lemmik pealkiri “Tourist says: I’m too young to die!“. (Turist ütleb: Ma olen liiga noor, et surra!)

Lisaks eelmainitule levis sotsiaalmeedias ka üksjagu libauudiseid. Näiteks käisid vahepeal läbi jutud, et Agung on juba pursanud (mis ei vasta tõele).

Kõigi turistide murede keskel on tegelikult üks tunduvalt tõsisem ja olulisem külg paljuski varju jäänud. Nimelt hoolimata sellest, et on inimlik enda heaolu, lennugraafiku ja kes teab mille pärast veel muretsemine, siis mis iganes mõju Agungi võimalik purskamine ja kogu senine aktiivne tegevus turistile omada võib kahvatub selle kõrval, mis kohalikud kogevad. Väga suur hulk inimesi on olnud sunnitud nädalateks, ja ehk isegi kuudeks, oma külast lahkuma, jättes maha oma kodud, ärid, karja jpm. Paljud elavad tihedalt rahvastatud laagrites, kus napib puhtast joogiveest ja vajalikest majapidamistarvetes ning puudub võimalus oma äritegevust jätkata. Ühesõnaga, kuigi on inimlik enda heaolu pärast muretseda, siis ei tohiks unustada ka kohalikke, kes mitte ei ole ohus kaotada oma puhkuseplaane või paarisadat eurot vaid suurt osa oma elust, kodust ja sissetulekust.

Balil on erinevaid toetajaid ja annetamisvõimalusi palju läbi käinud. Tore on näha kuidas kogukond kokku hoiab – paljud ettevõtted, kohalikud, nomadid ja ka niisama turistid on annetanud erinevaid vajalike tarvikuid, veefiltreid, riideid, raha jne. Mina leidsin kohalike toetamiseks tuttava kaudu jagatud (st usaldan, et raha läheb õigesse kohta) veebilingi, kust sain oma panuse anda. Tahtsin seda teha, sest Bali ja kohalikud inimesed on mulle sügavale südamesse pugenud oma ilu ja headusega. Meie jaoks väikese summa eest võib kohalik Balil väga palju vajaliku saada. Seega kutsun üles, et kui oled Balil käinud ja siinset külalislahkust kogenud ning loodetavasti on Bali sulle südamesse pugenud, siis leia ka oma võimalus tagasi anda ning oma kodudest evakueerima sunnitud inimesi toetada.

Päikest!
Kati