Hallo, kosmos!

Viimaks ometi olen autoriks mina, Marko. Kati nägi päris palju vaeva, et ma midagi ükskord siia kirja paneksin ja lõpuks see tal õnnestus. Nii irooniline kui see ka pole, siis ma kirjutan tegelikult hoopis sellest kuidas ma augusti keskel Eestisse tagasi tulen.

Poole aasta jooksul reisides olen leidnud endale uue huvi – kosmoses rändamine. Aasiamaad läbi käidud ja nüüd on vaja kosmose digital nomad olla. Uurisin aga kahjuks keegi mind astronaudiks ei võta ja kosmoselaevaga tähtede juurde ei lennuta. Ja isegi kui lennutaks, siis wifi kiirus on seal töö tegemiseks liiga aeglane. Peab vaatama, äkki saaks seda kosmoserändamist kuidagi mugavamaks teha inimeste jaoks.

2017-07-11 09.58.24.jpg

Mõned kuud olen püüdnud ennast kurssi viia füüsikaseadustega ja keskkoolis õpitut meelde tuletanud. Selgus, et füüsika on päris keeruline ja seda iseseisvalt õppides kulub kohutavalt palju aega – vähemalt minul. Tuleb välja, et inimesed käivad ikkagi põhjusega ülikoolis õppimas. Niisiis sügisest lähen minagi ülikooli tagasi – seekord Tartu Ülikooli ja füüsikat õppima. Jee, Tartusse tagasi!

Võiks arvata, et poole aasta jooksul on reisimisest isu täis, aga hoopis vastupidi. Tahaks väga edasi rännata, erinevaid kohti avastada ja inimestega tutvuda. See on ikka kohutavalt mõnus kogemus olnud. Tööd saab tänapäeval küll internetis teha, aga kahjuks online ülikoolides käimine pole veel nii lihtsaks tehtud.

Kui mina septembris koolipinki istun, siis Kati päevitab soojal maal edasi.. vähemalt senikaua kuni tal isu täis ei saa. Ehk õnnestub mul ka vahepeal külas käia. Pole see Eesti ju midagi nii kaugel.

Kosmost,
Marko