Digital nomadi igapäevakaalutlused

Veel poolteist aastat tagasi ei teadnud ma digital nomadlusest väga miskit ning suur ringi rändamine ei tundunud minu jaoks üldsegi ahvatlev. Umbes aasta tagasi, pärast Marko külastamist Tšiilis, hakkasin ka mina vaikselt välismaal elamisest/ maailma nägemisest unistama, kuid olin küllaltki veendunud, et minu jaoks on see võimatu. Otsides aga pidevalt võimalusi enesetäienduseks, avastades enda jaoks seeläbi täiesti uue meelepärase tegevusvaldkonna ning nähes vaeva ja veetes vaba aega õppides ja tööd tehes, hakkasid erinevad asjad vaikselt kokku jooksma. Kõik kulmineerus minu ja Marko lahkumisega Eestist 2017 jaanuaris.

Kaugelt töötamine, selle kõrvalt reisimine ja maailma nägemine on imeline. Ma ei ole hetkekski kahetsenud, et me selle reisi ette võtsime ning pigem tahaksin julgustada ka teisi inimesi ennast mugavusstsoonist välja ajama. Digital nomadiks olemine ei olegi kõigi unistus, kuid kui see sind kasvõi natukenegi paelub, siis go for it! Me oleme oma rännakul kohanud inimesi nii paljudest eri eluvaldkondadest, vanustest, rahvustest ning erinevate eluviisidega inimesi. Meie läksime Markoga suhteliselt all in – vähemalt aastaks ja kohe maailma teise otsa, kuid tegelikult on võimalik antud elustiili proovida ka näiteks kuuks või kaheks mõnda teise Euroopa riiki (st kodule lähemale) minnes. Erinevaid nõuandvaid kommuune ja artikleid on netis kõriauguni – kuidas pakkida, kuhu minna, mida teha, kuidas tööd/kliente leida jnejne. Tasub ainult esimene kõige hirmsam samm ära teha – otsus vastu võtta.

DSC_1809

Meie valitud sihtkohad tähendavad pidevat imelist ilma ja päikest. Oleme sagedalt ümbritsetud basseinidest või asume ranna läheduses. Enamasti puuduvad ka kodutööd – toa koristamine, pesu pesemine jms, sest kõik tehakse meie eest ette-taha ära. Kõige sellega kaasneb tunne, et peaks 24/7 õnnes olema, sest elu on lill . Eks ta on ka, aga kodused igapäevamured on reisil lihtsalt asendatud veidi teistsuguste probleemidega.

  • Kulutused – kui kodus-kodus on kulutused enamvähem stabiilsed, siis reisil olles on kulutusi jälgida tunduvalt keerukam ning pidevalt tuleb miskit juurde. Lisaks tavapärastele ühistranspordi, majutuse, coworking koha, toidu, väljas käimiste ja nädalavahetuse trippide kulutustele tuleb arvestada ka lennupiletite hindadega, riiki sisenemise ja viisa pikenduse tasudega, teenustasudega raha vahetamiseks/välja võtmiseks jne. Sealjuures kõik eelnevad kulud sõltuvad parasjagu kohast (mitte ainult riigist), kus sa viibid. Näiteks piisab ühistranspordi kulutuseks ühest kohas rollu renditasust, teises kohas (kui elu on liiga kallis, et rolluga sõita), tuleb iga kord veidi kaugemale minnes kohalike taksojuhtidega hindade üle kaubelda. Väljas söömas käies tuleb arvestada ka jootraha kultuuriga ning sellega, et menüüs näidatud hindadele võib lõpparvet tehes veel kuni 20% makse juurde tulla (senise kogemuse põhjal).
    Selleks, et elustiil jätkusuutlik oleks, tuleb leida sobiv tasakaal kulutustel silma peal hoidmise ja elu nautimise vahel. Esimese paari kuuga pangakonto tühjaks tegemine ei ole kindlasti õige strateegia.
  • Kuhu minna ja kaua seal olla saab – see on üks väsitavamaid osasid.
    Kaua ühes riigis olla? Kuhu edasi minna? Mis transpordiga? Kuidas soodsaid pileteid saada? Millal piletid osta? Millal viisapikendusega tegeleda? Kuidas see üldse käib? Mis piirangud riiki sisenedes on? Ja mis tasud? Nende küsimustega oleme me viimase viie kuu jooksul üksjagu tegelenud. Ühest küljest on hea kindel tunne kui järgmised lennupiletid taskus, kuid teisest küljest võib kohapeal selguda, et sa ei tunne ennast valitud sihtkohas üldse hästi ning tahaksid varem lahkuda. Samuti, kui veab, on alati äge uute sõpradega oma reisiplaane ühendada, mis võib osutuda raskeks kui eelnevalt broneeringud on pikalt ette tehtud.
    Viisavabalt saab enamasti Eesti passiga olla umbes 30 + 30 päeva, sealjuures peab vahepeal käima immigratsiooniametis viisat pikendamas ning pikenduse saamiseks peab enne riiki sisenemist lennujaamas õige templi passi küsima (see kehtib Balil – kui tempel on puudu pead pikenduse võimaluse kasutamiseks riigist korraks lahkuma). Suuremal osal siinse piirkonna riikidel on nõutud, et riiki sisenedes oleks olemas ka riigist lahkumise pilet (saime hiljuti teada, et nomaditele on selleks eraldi teenused, mis “rendivad” ajutisi lennupileteid soodsalt).
    Ühesõnaga viisareeglid erinevad igas riigis. Tais käisime ise immigratsiooniametis oma viisasid pikendamas ning saime selle väga lihtsasti umbes 20 minutiga tehtud. Suurim kulu oli Koh Lanta saarelt Krabi linna sõitmine. Malaisias ei pidanud me üldse midagi tegema. Bali viisapikenduse eest maksime 35€/in riiki sisenedes + 28€/in agenditasu (oleks saanud ka ilma, kuid siis oleksime maksnud autojuhile + võimalik altkäemaks + pole aimugi kuidas, kaua ja kus seda teha ja kaks korda käinud 2h kaugusel) + autojuht 21€. Ehk siis umbes 70€/in, et ühe kuu asemel siin kaks veeta. Meie jaoks oli selle võrra natuke soodsam, et saime autojuhi kulud kahega jagada.
  • Lennupiletid on nädalavahetusel tihtipeale kallimad, seega olles palgatöötaja tuleb arvestada, et suur osa su puhkusepäevi läheb riigi vahetamisele. Tunnipõhise freelancerina ei saa reisipäevade ega ka Eesti riigipühade eest üldse raha ning kõik vabad päevad tulevad su enda taskust.
  • Elamiskoha valik – üks olulisemaid aga samas tüütumaid tegevusi üldse. Iga kuu kolimine on väsitav (respekt neile, kes lausa iga nädala-paari tagant kolivad). Eks isegi reisides otsime me kodu tunnet – kohta, kus oleks mugav ja hea päeva lõpus välja puhata. Kodu valik mõjutab üksjagu ning erinevaid variante on mitmeid – kas elada coworking ja -living kohas teiste digital nomaditega, hostelis, hotellis, eraldi korteris/villas või jagada kellegagi veel korterit või maja. Elukohast sõltuvad ka transpordi, toidu (kas köök eksisteerib või mitte) ning jooksvad kulud (kus saab pesu pesta, kas koju on vajalik nõusid/muid tarbeid osta). Lisaks, kuna me reisime nii pikka aega, tahaks ühest küljest elada just teiste nomaditega koos, et uusi tutvusi leida, kuid teisest küljest vajame päeva lõpus ka privaatsust puhkamiseks. Samuti oleks tore omada kööki ja kontorilauda/ kohta kus toas olla ja tööd teha (st et kodu ei oleks vaid voodi), kuid nii hostelid, hotellid kui vahel ka coliving kohad alati seda ei paku. Tulenevalt meie tööst ja elustiilist on samuti korralik internet hädavajalik. Enne kohapeale minekut ei tea päriselt kunagi, kas netis nähtud kuulutus vastab ka reaalsusele.

2017-05-12 10.09.24-1.jpg

  • Sõbrad ja sotsiaalelu – kahekesti reisides on meil kindlasti lihtsam kui nt üksi rändajal, sest me saame oma kogemusi ja emotsioone omavahel jagada. Sõprussuhete loomine iga kahe kuu tagant riiki vahetades on huvitav. Esmalt, ega iga inimesega lihtsalt ei kliki (mis on ok) ning teiseks, kui ka klikid siis tõenäoliselt lahkub keegi teist juba paari nädala pärast. Paljude tutvuste loomine on siinses keskkonnas küllaltki lihtne, kuid vaid teatud inimestega läheb see kaugemale kui “ma olen x kohast, tegelen x asjaga, olen käinud x kohtades ja reisinud x kaua”. Eelmainitud on tihtipeale esimene tüüpvestlus. Teiste nomadsõpradega uuesti kokku saamine on juba keerukam organiseerimine.. “Anna teada kui sa mu kodumaale satud” ei tööta, sest keegi ei viibi enamasti oma kodusriigis. Samas, kui uued tutvused reisivad samuti sinu valitud piirkonnas (nt meie puhul Aasias) on kogemata ühte kohta sattumine päris tõenäoline.
    Õnneks on meil Markoga vedanud, sest oleme praeguseks hetkeks tutvunud päris mitmete toredate inimestega, kellega on hea klapp olnud ning oleme suhtlemist jätkanud ka peale eri riikidesse kolimist. Oleme uute sõpradega uutes riikides taaskohtunud, koos puhkusel käinud ning ka sügiseks piletid samasse sihtkohta ostnud.

Õnneks on meil mõlemil vedanud ka nii sõprade, perede kui ka kolleegidega Eestis ja mujal maailmas, kes on hästi toetavad. Ülimalt tore on kuulda ka tagasisidet, et hoitakse meie tegemistel silma peal, et meie seiklusi on huvitav lugeda ja/või kui keegi lambist niisama aeg-ajalt ühendust võtab.

Mis ma tagasivaadates teisiti teeksin? Mitte midagi! Kui siis ainult veidi rohkem eeltööd ägedate usupühade kohta, et oma reisi nende järgi ajastada. Siiani oleme enamvähem kõikide ajal täpselt eelmises või järgmises riigis olnud. Samas senisel teekonnal ei muudaks ma midagi.

Päikest!
Kati