3-2-1-puhkus!

Viimased kolm nädalat on siin blogis küll vaid tuul ja heinapallid puhunud. Sellel on lihtne põhjendus – vahepeal sai 2 nädalat puhatud (sealjuures 1,5 nendest arvutit kordagi avamata) ning sellele järgnes viimane nädal Roamis ning kolimine Canggusse. Ühesõnaga tegevust on jätkunud ning katsun nüüd vaikselt üht-teist ka kirja panna.

Viimastel päevadel enne puhkust oli mul veel üksjagu tööd teha. Marko seevastu otsustas paar päeva varem algust teha ning käis veel roamidega päevatripil Tanah Lot templit vaatamas ning kurikuulsat Kopi Luwaki kohvi degusteerimas (kohalik kohv, mille oad käivad enne tassi jõudmist tsiibetkassi suust sisse ja sealt tagumisest august välja). Midagi tegi ta sellel tripil veel, kuid soovi korral peab Marko seda iseseisvalt eraldi postitusena jagama (ei julge lootust anda, et see juhtuda võiks päriselt).

Viimasele communal dinnerile enne kaheks nädalaks Roamist lahkumist me ei jõudnudki. Seekord nägi formaat ette, et igaüks kokkab või tellib mõnest toidukohast itaaliapärast toitu. Esmalt ma ei jõudnud õigeks ajaks kokkama, sest lõpetasin veel tööasju. Siis kui tööasjad tehtud said, mõtlesin et on juba liiga hilja toitu tellida ja see ei jõua õigeks ajaks kohale ning viimaks arvasin, et ilma enda toodud asjadeta on imelik communal dinnerile minna. Õhtu lõpuks olin ma lihtsalt näljane ja pahane, et ma nii palju üle mõtlen. Liitusime Markoga hiljem hoopis veinitama, gossipit jagama, hilisõhtusele snäkile ülejääke sööma ning õhtu ise oli lõpuks super tore. Ma olen siiralt õnnelik, et me Roami nii vingete inimestega sattusime!

fenchie pilt.JPG
Max tuletas Fennyle meelde, et Suzy-st ei ole community seinal veel pilti. Enamus otsustas, et Suzy pilt peaks ikka korralik frenchie pilt olema.

Suzy ja Max rääkisid meile veel oma kogemusest käe lugemisega (palm reading) Roami kõrval Alchemy restoranis. Nii huvitav oli nende (eelkõige Maxi, kes on väga down to earth kutt) muljeid kuulda, et ka meil Marxiga tekkis samuti huvi selle proovimise vastu. Spoiler alert – seekord jäi ajanappuse tõttu küll minemata kuid kui huvi alles saan ehk sügisel proovida.

roam monopoly õhtu1.JPG
Puhkuse essa õhtu möödus rahulikult Roami katusel Maxi ja Marxiga kaarte mängides. Põhapäeval sai üle pika aja ka Monopoly lauamängu proovitd. Minu jaoks oli antud Monopoly megaveider, sest kõik nimed, mis mul muidu peas on olid laualt pühitud. Nimelt oli tegu UK nimetustega, mis huvitaval kombel oli Maxi jaoks just see õige Monopoly. 

Laupäeva õhtul leidis aset Ubudis asuva teise coworking koha, Hubud, 4. sünnipäev. Tegemist oli superkangelaste (ja vaenlaste) kostüümipeoga, seega käisime päeval kohalikus kaltsukas veel kostüüme otsimas. Kahjuks otsustas Marko viimasel hetkel kehva enesetunde tõttu peole mitte tulla, kuid suundusime naistega siiski linnapeale.

DSC_1815.jpg
Enne peo algust said huvilised endale kohapeal näomaalingut teha lasta. Mina jäin igaljuhul oma sule ja peavõruga väga rahule.
FB_IMG_1496508900338.jpg
Suzy ja Keriga 🙂 Ma olin Pocahontas.
FB_IMG_1496508925522.jpg
Peol leidus igasugu karvaseid ja sulelisi alates Jokkeritest kuni Baymaxini Big Hero 6-st ja twisterimeheni
_20170604_011221.jpg
Peol käis ringi üks ninasarvik, kes sädelevat puru kõigile peale puhus. Hoolimata sada korda pesus käimisest sädelesin ma veel 4 päeva hiljem ka
õlu.jpg
Hubudi sünnipäeval juhtus ka veel selline huvitav asi, et ma leidsin õlu, mis mulle päriselt maitseb (kes mind rohkem teab, teab et see on suur asi). Tegemist on mango käsitööõluga ja kuigi Marko väidab, et see ei kvalifitseeru õluks, siis mida tema ka teab – poisid on niikuinii rumalad.

Mulle meeldib, et olen nüüdseks näinud kõiki Ubudi coworking kohti. Hubud jättis mulle väga positiivse mulje ning plaanin Balile tagasi tulles seal ka kuu aega kohapeal tööd teha.

Pidu lõppes Balile kohaselt juba kell 11, peale mida suundusime Keri ja Maxiga veel No Mas pubisse jutustama. Pühapäeval tegime Suzy jaoks viimase hommikusöögi roamidega (Suzy suundus 1,5 nädalaks trippima ja peale seda koju Prantsusmaale) ning ütlesime talle hüvasti.. üheks päevaks (minu ja Marxi jaoks, sellest järgmine kord).

Samal päeval vist mainis Keri kuskil jutu sees, et tema rõdu on hea koht tantsimiseks ja hüppamiseks, mis pani mind korraks muretsema.. kes postitust Roamist on lugenud see ehk mäletab veel, et meie rõdu on pool meetrit ilma ääriseta kivipõrandat ja suur auk üks korrus alla kukkumiseks. Ee.. kuidas täpsemalt sa seal tantsid?? Tuli välja, et Keril oli mitte ainult superkena ja rõdustrandarditele vastav rõdu, vaid ka ülimõnna lai aknalaud/lugemisnurk.

PS. Päises olev pilt on eluhea hommikusöögipannkook Roamis. Balinese pancakes – you will be missed.

Järgmisesse postitusse üritan mahutada meie puhkusetripi seiklused.

Päikest!
Kati