Kapselmajutusest, Marina Bay-st ja Malaisia elamis- ning töötingimustest

Viimaste nädalate jooksul oleme saanud proovida väga erinevaid elamistingimusi ja keskkondasid. Singapuris veedetud kuuest ööst veetsime viis kapslistiilis ühismagamistoas ning ühe öö viietärnihotellis. Malaisias ööbime ja töötame vanalinnas, mis muuseas on ka UNESCO world heritage site.

Airbnb valik langes Singapuris ära, sest see on seal ebaseaduslik ja kepilööke me karistuseks saada ei tahtnud. Seetõttu valisime majutuseks bookingu lehelt kapselhosteli “Dream Lodge”.

aingapuri dream lodge 9,4.PNG
Meie konku oli 2. korrusel kõige aknapoolsem

Kuigi üldjuhul väärtustame me oma privaatsust (sh privaatset magamistuba) küllaltki kõrgelt, siis pole me bookingu lehel näinud just palju kohti, millel oleks rating 9,4. Seega tekkis meil huvi, kuidas on “kapikeses” magada ning mis teeb selle koha nii heaks. Liiga ei teinud ka Singpapuri mõistes väga mõistlik hind.

Jäime oma valikuga superrahule! Kapslis oli piisavalt ruumi, et istuda, liikuda ning madratsite kõrval veel vajalike asju hoida. Lisaks, erinevalt naridega ühismagamistoaga hostelist pakkusid ümbritsevad seinad siiski piisavalt privaatsust, samas kui läbi jalutsis oleva kardina tuli ka piisavalt õhku ja valgust.

Meie üks suurim mure oli, et kuidas sellises kohas oma asjade turvalisus tagada. See oli nutikalt lahendatud võtmetega kapiga voodite all, kuhu meie mõlema suured matkakotid ilusti sisse mahtusid.

DSC_1825.JPG
Fuajee, kus hinna sees olevat hommikusööki pakuti ning päeval tööd teha sai. Hommikusöök oli väga hea ning koosnes krõbinatevalikust, moosisaiavalikust, puuviljadest, teest ja kohvist.

Mis selle koha minu jaoks just eriti ägedaks tegi, olid igasugused sõnumid, sildid, kleepsukesed, pildid, soovitused jms nunnu ja äge. Lisaks, olid ka omanik ning tema naine väga abivalmid. Viimaks, hoolimata ühiskasutatavatest (pesu)ruumidest, oli kõik igal pool puhas ja korras.

DSC_1819.JPG
Turismisoovitustega tahvel (üks mitmest)
DSC_1822.JPG
Kui pikk sa oled?

DSC_18222.JPG

2017-03-09 10.57.10-1.jpg

DSC_18232 (1).JPG
Leidsime sealt piltide hulgast ka Obama pildi, niiet ei ole päris kindel kui legit see tahvel on 😀
DSC_1874.JPG
Aga igal juhul jätsime ka endast sinna märgi!

Viimaseks ööks liikusime Marina Bay Sandsi hotelli. Põhjuseks, miks me sinna minna tahtsime oli, et hotelli katusel asub maailma kõrgeim infinity pool, mida saavad külastada vaid hotelli külalised.

Õnneks meil vedas, sest kuigi check-in peaks olema alles kell 15:00, siis meid juhendati tavakassa pika järjekorra tõttu vip-letti. Seal selgus et meie tuba on valmis ning saime juba kella 11ks sisse.

2017-03-13 11.47.51.jpg

Tuba oli uhke ja avar, suure voodi ja rõduga ning imelise vaatega Gardens by the Bay-le.

2017-03-13 11.33.38.jpg

2017-03-13 11.33.23 HDR.jpg

Liigselt me muidugi toas aega ei veetnud, vaid suundusime otsekohe katusele.

2017-03-13 12.06.02.jpg
Palmid maja katusel – miks mitte? 😀
2017-03-13 14.25.24.jpg
Nagu ikka käib väike bookclub asja juurde
DSC_1878.JPG
Basseini korrus on kolme tornmaja otsas ja laeva kujuga. Vaade on ühtlaselt hall. Vesi oli parajalt jahutav ning samas piisav, et inimesed käisidki seal ennast kastmas ja pilte tegemas, kuid otseselt sellist tunnet et seal liigne rahvamass oleks ei tekkinud.
vol2.jpg
Vaade teisele poole päev vs öö – öösel on need laevad merel päris kenad
2017-03-13 15.28.40.jpg
Ühel pool katuse ääres on infinity pool, teisele poole saab piiluda mullivannist
download_20170313_210301.jpg
Inimesi vaadates tekkis tunne, et meiesuguseid ühe öö elamuse otsijaid oli seal ilmselt üksjagu
DSC_1998.JPG
Öövaade oli ehk isegi parem
DSC_1943.JPG
Marko harjutab selfitamist

Hotell oli kena, teenindus hea ja oh need vaated. Ülimalt mõnusalt veedetud aeg!

Ja siis me tulime lõpuks Malaisiasse..

Valisime oma elupaigaks ühe butiikhosteli, millel oli samuti küllaltki hea reiting, nägi piltidelt armas välja, oli mõistliku hinnaga ning mis asub 5 minuti jalutuskäigu kaugusel meie töökohast Georgetownis, Penangis.

DSC_2072.JPG

Tõsi, asukoht töökoha suhtes on super ja üldruumid on küllaltki lahedalt tehtud aga..

  • Hinna sees oli hommikusöök, mis kujutab endas reaalsuses: kohvi (mustalt, piima pole, maitselt halb ka siis kui piim juurde oste ise), tavalist saia (röstsai, mida saad soovi korral röstida), või, arbuusilõigud. Arbuus on ju hea, kuid jääb hommikusöögiks üksi igapäevaselt väheseks. Kuiva saia just väga palju süüa ei jõua ega taha ka.
  • Bookingu lehel oli lubatud, et siin on olemas köök, kus hosteli külalised saavad süüa valmistada. Majutusasutuse valikul oli see meie jaoks külaltki suure kaaluga ja me olime ülivaimustuses, et lõpuks ometi saab kodus süüa teha! Esiteks on nii kõvasti soodsam ja teiseks on ikka suur erisus kui saad oma maitse järgi koostisosad kokku keerata. Meie üllatuseks tähendas “köök” aga hoopis ühiskasutatavat külmkappi, veekeetjat, mikrouuni ja kraanikaussi. Ei mingit pliiti vms, seega nii palju siis meie kokkamise unistustest.
  • Meie tuba on tänavapoolne ja seinad ei ole väga paksud. See tähendab, et toas valitseb küllaltki suur liikluslärm, hommikul inimeste lärm (teisel pool teed on lillepood ja mingi pühakoda) ning mingil veidral põhjusel hakatakse hommikul seitse lehmakellasid peksma.
  • Positiivne on, et meil on aknad.. natuke kurb on, et need on kinni naelutatud puidust ribikardinatega, mis tähendab et päikesevalgust meie tuba praktiliselt ei saa. Akent avades tulevad sisse sääsed ning võimendub tänavamüra veelgi enam.
2017-03-18 16.38.17.jpg
Tahaks öelda, et pildil tundub aknast rohkem valgust paistvat kui tegelikuses on
  • Pesuruumid on küllaltki ebameeldivad. Samas positiivne asi on, et duššist tuleb väga hea surve ja palju vett. Samas, sooja vett saab sealt umbes ühel korral viiest.
  • Internetti praktiliselt kodus ei ole.
  • Check-in’i tehes jättis admin oma suhtumisega küllaltki tugeva mulje, et me ei ole siia oodatud ja tal on paremat ka teha kui meiega tegeleda. Lisaks, kui tavaliselt antakse võti kätte ja saadetakse sind tuppa või vähemalt näidatakse/öeldakse, kuhu poole minema peaks, siis meile visati võti kätte ja see oli kõik. Uuri ja küsi siis ise, mis ja kus. Õnneks hilisematel kokkupuudetel on admin juba sõbralikum olnud. 🙂

Kusjuures sama moodi oli ka coworking kohaga, kus anti võti kätte ja kõik – ei mingit tuuri, tutvustamist, reegleid, ei midagi. Coworking koht @CAT ise on muidu supermõnus, avar ja hea keskendumiseks! Ja vaata, et veel kodusem kui meie hostel.

Tööruumid on avarad, vaiksed ja korraliku konditsioneeriga. Lisaks on suur kööginurk kohvi jms snäki hoidmiseks ning kolm koosolekuruumi, mida saab läbi kalendri bookida.

DSC_2076.JPG
Pool tööruumist. Teine sama suur osa on veel.

Kohubist tulles on siinne community puudumine küll veidi harjumatu – tulime täiesti ühest äärmusest teise. Õnneks oleme aga esimesed tutvused siin ka ise juba teinud ning mõned tegevused on juba plaanis.

DSC_2078.JPG
Tee tualettruumidesse. Terves riigis on mingi veider komme tualeti uksed teha puidust ribikardinatega. Väljast sisse ei näe küll midagi aga seest välja näeb kõike, mis on harjumatu ja veider. Veidi privaatsust palun?

Kehva klienditeeninduse kohapealt üldiselt jääb mul mulje, et tegemist on mingi kultuurierinevusega, sest oleme enamustes söögikohtades kogenud ka küllaltki järsku/ükskõikset teenindust. Lisaks, leidsin enda üllatuseks ja rõõmuks, et siin on lausa kolm spordiklubi, kus tehakse Les Mills kavasid. Hakates nende klubide kohta aga lugema, leidsin eranditult kõigi kohta tohutult palju tagasisidet kohutava klienditeeninduse kohta (lisaks krediitkaardipettustele). Kirjutasin ka ise spordiklubidele, et uurida proovitrenni võimaluste kohta, kuid ootan veel endiselt (nädal hiljem) elumärki ükskõik milliselt spordiklubilt.

Igaks juhuks mainin juurde, et kehv teenindus ei tähenda, et inimesed pahatahtlikud oleksid. Vastupidi ollakse jätkuvalt abivalmid ja toredad.

Ma lükkan natuke veel edasi siinsest linnast ja elust kirjutamist. Oleks ma selle postituse teinud esimese nädala lõpus, oleks see olnud vägagi negatiivne ja keskendunud sellele kuidas me siit esimesel võimalusel jalga tahame lasta. Tänaseks on olukord õnneks natuke juba paranenud ja Penang hakkab vaikselt südamesse pugema. 🙂

Lõpetuseks üks päikeseloojang kodu aknast.

DSC_2051.JPG

Päikest!
Kati